Archive | veebruar 2015

Torbikukirjaga rätt.

Võtan puhkusenädalast viimast ja kirjutan viimase valminud töö kohta ka raporti – mine tea, millal jälle piisavalt aega saan.  Tulemas ju kevad ja see tähendab reeglina ka töö juures kiireid aegu.  🙂

Siit tuleb siis kolmnurkne rätik.   Ütlen kohe ausalt ära, et paanikaks pole põhjust – ma alustasin seda salli juba 2. veebruaril.  Vahepeal lihtsalt tegin natuke muid asju, mida nägite eelnevates postitustes.

Muster Haapsalu rätiraamatust.  Nimega Torbikukirjaga rätt.

Lõngaks helehall villane (100g/1400m), vardad 4,5mm loomiseks (kui ma teaks, mis kuri vaim mind jälle hammustas, et ma loomiseks liiga peenikese varda võtsin)  ja kudumiseks 2,5mm (mis omakorda oleks võinud olla sutsu peenem, sest sall tuli kohatult hõre)

Salli mõõdud ülevalt alla 85 cm ja tiivasirutus 166 cm.  Väga pingule raamida ei saanudki, tänu sellele “juhmakale”, kes nii peenikeste varrastega ülesloomise tegi.  😦

Mõni pilt ka.

*************************************************************************************************

Eilne päev läks järjekordse katsetuse nahka – kuna mul aeg-ajalt esineb jäärapäisuse sündroomi, võtsin uuesti ette Reesi mustri “Muhu suvi” (lingitud postituses foto valgest sallist).  Eelmine üritus oli novembri alguses ja see alguse jupp oli isegi täitsa alles ja vardal.  Aga kuna esiteks: üks tubli tots ei olnud kuhugi omale varda suurust üles märkunud (sallijupp oli tallele pandud sukavardal 2.0mm) ja teiseks: kahtlustan, et mu käekiri on vahepealse ajaga muutunud, siis jätsin selle jätkamise kõrvale ja alustasin uut juppi.  Seekord loodusvalgest meriino lõngast.  Noh, pärast enam-vähem pidevat 5-tunnist kudumist selgus, et mitte msiki pole muutunud – ma ei suuda selle mustri loogikat tabada…  Mustriridades näpuga järje ajamine võtab 3 korda rohkem aega kui kudumine ja see teeb mind närviliseks.

Kindlasti mitte ei ole see kriitika mustrilooja aadressil.  Muster on ilus ja valmis salli pilti vaadates, täitsa loogiline.  Ma pigem kaldun arvama, et see on mingi verstapost minu jaoks.  Praegu pole ma veel piisavalt küps selle mustriga toime tulemiseks.  Veidigi iseennast tundes, kahtlustan, et võtan selle umbes poole aasta pärast jälle ette.  😀  Sellised “komistuskivid” reeglina ei anna mulle rahu, enne kui olen nad teelt koristatud saanud.

Seekordset juppi enam hoiule ei pannud vaid muutsi nuue salli alguseks.

Pean mainima, et meriinot on naljakas kududa, kuidagi veniv ja vetruv võrreldes villasega, see-eest aga palju pehmem.

Uus sall tuleb piibeleht lehel kirjaga.  Millal valmis saab, ei tea….. ilmselt kunagi ikka.  🙂

***************************

Natukene olen nukker, sest puhkus saab kohe jälle läbi ja töö röövib niipalju kuduaega.  Nädalaga ei jõua küll suurt miskit märkimisväärset valmis teha.  😦

 

Noh, eks ma kasutan need viimased puhkusetunnid siis võimalikult efektiivselt ja liigutan vardaid.

 

Ärevat kevadeootust soovides,

Teie Mina.

 

Kitty paw cowl vol.2

Kiire ja lühike post nagu see kaeluski.

Alustasin esmaspäeval ja lõpetasin teisipäeval.  Tegelikult omanik arvas, et ärgu ma pärleid pangu, aga see lihtsalt tundus niiiiiiiiiiiiiiiii mittemidagiütlev ilma pärliteta, et ma PIDIN need sinna sisse kuduma.

Noh, ütleme nii, et kui ta siiski arvab, et see on liig, saab tütar selle omale….nagu WB vestiga juhtus.  Seega,  teen H õele asju “läbi” H ema.  😀

Kitty paw cowl‘i muster on ravelry’s täiesti saadaval.  Lihtne ja mõnus kudumine.

Lõngaks Drops Alpaca, kastani toon (3650)

Tööks kasutasin vardaid: 5,0mm (järjekordselt tõdesin, et siiski oleks võinud veel suurema varda loomiseks võtta), äärepits 4,5mm ja põhiosa 3,5mm.

Lõnga kulus 76 grammi.  🙂

Natuke kulus 3mm pärleid ka, vist 120 tk…  12 mustrikordust real ja 10 rida “käpakesi”.  🙂

 

Nüüd tagasi sallilainele.  🙂

Ridadeni…..

Teie “puhkav” Mina.  🙂

Seda ja teist….

Hei taas!

Ilusat EV aastapäeva!

Kõik on juba ilmselgelt taibanud, et mul ei tulnudki nädalalõpul mingit kirjutamisepuhangut kallale.  Oli lihtsalt vaja üks teine asi ära teha.  🙂

Paar raporteerimata tööd siis:

Järjekordne Lilleväli.  Lõng ikka loodusvalge villane, 100g/1400m

Vardad: 2,25mm; 2,5mm; 3,5mm; 4,5mm

Mõõdud: 60 x 175 cm

Lõngakulu: 84 grammi

Paar pildikest ka:

Pean mainima, et iiveldustunne selle mustri kudumisel on mööda läinud.  🙂

Eile sain lõpuks valmis kolmapäeval (18.02) alustatud salli, tellija lõngast.

Noh, pärast selle valmisväänamist patsutan küll endale korralikult õlale.

Mustriks käpakiri

Lõng: Silkbloom Extra Fino (50g/300m) 50% meriino, 50% siid

Vardad: 3,5mm ja 5,0mm

Lõngakulu: 148 grammi

Äärepitsi kudusin külge, sest polnud üldse kindel, et see lugu sellest lõngast välja tuleb.  Sel samal põhjusel pole ka nuppe.  Täiesti ebatraditsiooniline sall.  🙂

Pildid on sellised kehvad, sest tingimusi polnud aega otsida ja ilma ka polnud, aga sall tuli omanikule ära saata.

Värv ongi täitsa selline.  🙂

Varrastel on kaelus ja teistel varrastel istub üks kolmnurk sall ning ootab oma valmimist.

Olge mõnusad!

Teie Mina.

Mitmesuguseid aastapäevi…..

Hei!

Noh, alustagem esimesest aastapäevast: et ma olen kuidagi, üle kivide ja kändude suutnud seda blogi püsti hoida 6 aastat. Ausalt, ise ka ei usu. Alguses oli see lihtsalt minu mõtete blogi, mõne aja pärast kippus käest ära  minema ja tööraportiteks muutuma. Järgmine staadium…käsitööblogi. Sellele alatoonile lisandus peagi olude sunnil kurikuulus Yhikamuttide rubriik. Võinoh, mõnda aega see oligi põhirubriik.

Pärast yhikamuttide lahutust muutus blogi enam-vähem täielikult käsitööblogiks.

Ja seda on ta tänase päevani.

Teine aastapäev: paar päeva tagasi (19.) täitus 4 aastat päevast kui ma siia mõnusasse külasse maandusin.

Mis siis selle ajaga juhtunud on….?

Noh minu poolt vaadates, ei midagi erilist. Elan (lastega) ikka samas majas, 3-toalises, kuhu esimese aasta mais kolisin. Tööl käin ikka samas “hullumaja ooteruumis”.  😀  Tüdrukust on saanud gümnasist, poisist koolipoiss.

Ise olen tutvunud paljude meeldivate inimestega…..ebameeldivaid polegi nagu väga kohanud…  🙂

Käsitöö tegemine on saanud tõhusamad tuurid (nagu sellest blogist ilmselgelt näha on).  Kuigi oma poolekohaga meespoolele ma ei suuda ilmselt kunagi selgeks teha, et käsitöö on kordi meeldivam “töö” kui seal “hullumaja ooteruumis” töötamine. Lihtsalt ühel ilusalt päeval avaldas ta arvamust, et töö on kõige tähtsam ja alles siis tuleb kõik muu, kaasaarvatud kudumine.

Ja kui sellest tööst juba rääkima hakkasin, siis siit tuleb ka kolmas aastapäev: täna, 4aastat tagasi, sai minust FM-i lepinguline töötaja. Mis siis tööl on muutunud?

Noh, tegelikult ma lugesin oma esimesi yhikamuttide lugusid ja selle põhjal võin väita, et inimesed arenevad. Nimelt liigutavad kohalikud end nüüdseks kordades kiiremini kui toona.

Töötajatest on lahkunud 5 meestöötajat, ühe asemele on ka uus palgatud. Ja eelmise aasta aprillis lahkus ME. Nagu mitmed kuud hiljem selgus, raske haiguse tõttu.

Käimas on juba teine talv kui meil kohandatakse sundpuhkusi – juhtkond loodab säästa. Ma ei ole väga optimistlik, nii et kahtlustan järgmisest sügisest sama “nalja” korduvat. Öeldakse ju, et ega 2 ilma kolmandata jää.

Sügisel viidi läbi ka aü usaldusisiku valimised, viskasin enda nime varumehekandidaadiks kasti ja ainukesena saingi varumeheks. “Peameheks” sai väga asjalik persoon. Me h@ppy.  🙂

Noh, selline segane jutt tuligi. Miskipärast on mu kirjutamisesoolikas totaalselt umbes.

Lasen mõtetel settida, äkki kirjutan lähipäevil veel miskit…muhedamat…..mul algas ju suusapuhkus..pigem küll veesuusapuhkus…

Teie Mina.

Greta Garbo I, seekord valgena.

Hei taaskord!

Midagi ääretult põnevat ei olegi rääkida. Olen lihtsalt ühe salli pildistamise ja raporteerimisega kaua venitanud.

Greta Garbo I muster taas, seekord valgest villa-siidi-kashmiiri segulõngast.

Seekord veidi väiksem kui punane oli ehk ühe mustrikorra tegin vähem ja varras oli ka peenem.

Varras põhiosal 2,25mm ja äärepitsil 2,5mm  Loomiseks kasutasin vastavalt 3,5mm ja 4,5mm vardaid.

Salli mõõdud 57 x 160 cm ja lõngakulu 73 grammi e. umbes 1022 m.

Järgmiseks on varrastel “oma lõbuks” hall torbikukirjaga kolmnurkne sall ja “publiku tungival soovil” naturaalvalgest “Lilleväli”.

****************************

Homme saan omale nädalaks “kasulapse”.  Prantsusmaalt.  Noh, minu elu see väga palju ei mõjuta, nagunii veedan suurema osa päevast tööl.  Aga õhtud saavad olema siis võõrkeelsed.  Tüdruk saab oma prantsuse keele oskust katsetada ja ülejäänud suuremad peavad (vajadusel) inglise keelega läbi ajama.

Lisaks on homme sõbrapäeva laat kohalikus vallakeskuses – terve päev mõnusas seltskonnas koos käsitööga…..mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmõnus!!!!!!!!!!

 

Ega’s midagi, ma nüüd lähen jälle….

Kõike parimat soovides,

Teie Mina.