Ei midagi uut siin päikese all blogis.
Sain siis lõpuks niikaugele, et Tiina “Jäälilled” on siin.
Lõngaks kõige tavalisem Haapsalu salli lõng. Säravvalge.
Vardad 2,25 mm ja lõpetamisel kasutasin 3.0mm.
Salli mõõdud 94 x 176 cm Kaal 57 grammi.
Mõni pilt ka.
Suur, suur aitäh, Tiina, mustri eest!!!
Vot selline, lühike reedene jutt. 🙂
Mõnusat nädalavahetust!
Teie Mina.
…..kuidas muidu seletada asjaolu, et inimene otsustab veel peenemast lõngast Haapsalu salli kuduma hakata. 😀
Aasta lõpuotsas tekkis tunne, et värvilisi lõngu oleks vaja… tellisin siis mõningaid. Teiste hulgas sellist hele-heledat lõheroosat meriinolõnga. Mõõtühikud numbrites…. noh, on mis nad on, eksole: 100g/2400m. Aga ega siis seepärast sall kudumata ei jää.
Ja Tiinalt saadud mustrile pidasn seda värvitooni just sobivaimaks. Mustril väga ametlikku nime veel nagu polegi, Tiina lubas mul nimetada teda lihtsalt “Talviseks”. 🙂
Hullumeelne on kogu loo juures see, et ma otsustasin kududa sallist ühekordsest lõheroosast varrastega 2.0mm. Alguse panin varrastele 9.jaanuaril, kahe päeva möödudes selgus, et ma pean miski töö normaalsest lõngast kõrvale võtma, et vahepeal käsi “puhata” Selleks sai Tiina “Jäälilled” (veel ei ole päris valmis. )
Lõheroosa sai valmis neljapäeval, 22. jaanuari õhtul. Viimistlemiseni jõudsin alles eile ja piltideni täna.
Pildid on omaette ooper, sest selgus, et nähtamatut salli on väga keeruline pildile saada….vähemalt õues.
Aimatav muster….
Aimatav sall….
Mõõdud 65 x 180 cm
Toas juba arvestatavalt paremini nähtav sall…
Kaal 52 grammi
Varrasteks 3,5mm, 2,0mm keskosal. 4,5mm ja 2,25 äärepitsil.
Noh, pärast seda masohhismipuhangut olen otsustanud, et sellise “mõõtkavaga” lõngast enam ühekordselt ei koo.
Mul on seda lõheroosat veel 98 grammi, nii et kahekordsena tuleks ka veel täitsa arvestatav sall välja. Ja lisaks on samade näitajatega veel punast ja musta.
“Jäälilledega” läheb veel veidi aega kuna need kolmnurkse viimased read kipuvad lohisema.
Ja siis, oi seda rõõmu, saab jälle miskit uut varrastele pista, sest olgem ausad: need kaks on küll kauaks töösse jäänud.
****************
Eile sai käidud päevasel AY-koolitusel. Oli igati huvitav ja põnev päev pisikese maitseelamusega sellest, mida kõike veel tuleb õppida ja teada. Ning sai tutvutud mitmete uute ja toredate inimesetega, kellel sama tee ees. 🙂
Ootan põnevusega pikka koolitust.
Seniks aga mõnusat talve jätku teile kõigile!
Teie geniaalne hull, Mina.
Hei!
Alustan uut aastat vaimuvaese pealkirjaga. 😀
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama juba kusagilt sealt detsembri algusest. Nimelt kirjutasin Jõuluvanale, et ta võiks mulle tuua Shetlandi pitsi kudumise -raamatu. Ja selgus, et mul oli hea Jõuluvana – saingi raamatu. Enne Jõuluvana saabumist aga tegelesin korteris ruumi juurde tekitamisega – viisin (H kaasabil) enne Jõulu ühe kirjutuslaua majapidamisest välja, naabermajja, teise ringi poodi. Ja koduteel tuli meile vastu naisterahvas, kes teatas, et ta just mind otsiski – nimelt käinud ta siinses Jõulupoes mu salle vaatamas ja sooviks endale samas stiilis väiksemat salli, kaelas kandmiseks. H näoilme oleks sel hetkel ilmselt kaamerat väärinud. 😀 Pisiasjad kokku lepitud, lubasin, et salli valmimine jääb küll uude aastasse. Mustri võisin täitsa ise valida….
Noh, Jõulude järel tuli minu Jõuluvana (ei tulnud põhjast, hoopis lõunast tuli 😀 ) ja nii hakkas mul kiire, et pooleliolev sall valmis saaks ja pääseks uuest raamatust mõnda mustrit kuduma.
Paljud kindlasti teavad mu “nupuhaigusest”, seega ei suutnud vastu panna kiusatusele mustrisse nuppe lisada.
Tehnilist infot ka: lõngaks ikka see sama villane loodusvalge 100g/1400m
Vardad seekord 3,5mm; 2,25mm; 4,5mm ja 2,5mm.
Salli mõõdud: 56 x 128 cm
Lõngakulu: 50 grammi
Mõni pilviseilma pilt ka:
Eile, kui salli raamile panin, tegi poja avalduse, et see on nagu ämblikuvõrk. Kui ma nõustusin ja mainisin, et siis ma olen ju nagu ämblik, sest ma koon seda võrku, hakkas poiss naerma ja noogutas: “Oled jah!”. 😀 😀
Kuna salli tellija ja minu vahel oli kommunikatsiooni probleeme…. (noh uskuge või mitte, aga siin tõesti elab veel palju kodanikke, kel puudub kodus arvuti, rääkimata internetist…ja miks ta mulle helistada ei tahtnud – tont seda teab), siis olin tänaseks juba arvamusel, et sall hakkab minuga laatadel rändama.
Aga võta näpust! Õhtusel poeringil poeuksest väljudes peaaegu et komistasin salli tellija otsa. Selgus, et elab täitsa kõrvalmajas ja ilmselgelt olen ma teda palju kordi näinud, aga kuna mul mälu pole, siis ei osanud mitte millegagi ega mitte kellegagi seda nägu ühendada.
Mind tabab muide pidevalt selline tühi tunne, kui keegi jälle kusagil tooniga “ma-tunnen-sind-juba-kaua-aega” mind tervitab. Kust pagan ma seda inimest tunnen või kust tema mind tunneb…… ja viimasel ajal tundub, et ma vist ei tunnegi kõiki, kes mind tunnevad. 😀 😀
Ühesõnaga, pika jutu lühike lõpp: tellija sai täna oma salli kätte ja oli üli-õnnelik. 🙂
Teisest sallist see-eest polegi nagu midagi kirjutada. Kui siis ehk seda, et üritan oma “valgesse” maailma natuke värve tuua. 😀 Või noh, pigem vastu tulles “televaatajate” soovile. 🙂 Ja nii ma siis olen natukesehaaval omale värvilisi pitsilõngu hankinud ja nüüd tegelen nendest sallide punumisega.
Seekord siis “Latte” tooni villasest lõngast (100g/1400m) Helga Rüütli pitsilistest muster “Ruuduline”
Nüüd, teist korda kududes, oli muster juba lihtne. Esimesel korral nägin järjepidamisega rohkem vaeva – loogika ei jõudnud kohale miskipärast. Aga ehk siingi mängib kogemus juba natukene rolli.
Vardad jälle kord 4,5mm; 2,5mm; 5,0mm ja 3,0 mm
Salli suuruseks tuli 60 x 180 cm ja lõnga kulus 81 grammi. 🙂
Üle päris pika aja tegin seekord ka äärepitsile nupud.
Selline ta sai: (esimesel pildil on värv kõike õigem)
Nädala esimesel päeval käisin Tiinal külas. Noh, ma läksin oma rumala mõttega, et noh paar-kolm tundi, mis seal siis ikka nii erilist olla saab. Kohale jõudsin kella 17 paiku ja koju hakkasin sõitma (poja oli ka kaasas) umbes 10 min enne keskööd – ega polnudki ju midagi, eksole. 😀 Selle aja jooksul rääkisime, rääkisime (natuke sõime ka ). rääkisime ja veel kord rääkisime. Noh, kui seltskonnas on kolm inimest, keda mõtted kipuvad ülehelikiirusel maha jätma, siis võite ise proovida ettekujutada seda vestluse kulgu. 😀 😀 😀 😀
Igatahes pean tunnistama, et mind teeb isegi veidi kurvaks, et Tiina ja tema kaasa nii kaugel elavad…… samas mine tea, äkki muutuksin tüütuks… 😀
Tiina oli väga lahke ja jagas minuga ühte oma kokkupandud Haapsalu salli mustrit. Nüüd siis tegelen oma võimete proovilepanemisega. Nimelt panin selle mustri varrastele lõngast, mille näitajad on 100g/2400m. Varras tööks on 2,0 mm. Värvitooniks on ilus lõheroosa, materjal meriino. Kuna kogu lugu edeneb väga aeglaselt, julgen arvata, et täitsa kogemata võib vahepeal hoopis mõni muu asi valmis saada, enne kui ma Tiina salliga ühelepoole saan. aga muretsemiseks pole põhjust – ühel päeval ta saab valmis kindlasti, sest muster on ilus ja mis peaasi – loogiline. 2 ja pool 50-realist mustrikordust on kootud, aga sentimeetrites teeb see ehk 25 cm kõrgusesse. Laiusega on veel omaette ooper, sest oma suurusehuullustuses lõin varrastele nelja mustrikorduse jagu silmuseid, mis tähendab, et sall tuleb lõpuks üsna lai.
Aga noh, mis ma siin ikka vahutan enneaegu – eks näeb kui asi kunagi valmis saab……
Ma arvan, et selleks korraks tuleb nüüd eeter väljalülitada – läks kuidagi lobisemiseks. 😀
Aga teie olge mõnusad ja nautige talve!
Teie endiselt pitsirabandust põdev Mina.
Kuidas metsa h6ikad... 