Archive | august 2010

Helmehelgiline vol.2

Minu punane Lilly lehesall sai ka nüüd valmis.  🙂

Järjekordselt ühekordne villane.  Vardad nr. 4.0  Helmed Colibry 6mm; nr. 2306

Eelmiste pärlitega (mis sinakashalli kaunistasid) on pooleli samasugune punane, aga tollest tuleb väiksem, ainult 9 öehega ja eeldatavasti on mul seda mõnus jahedamal ajal kaelas kanda.  🙂

Nüüd on küll tänaseks kõik.  🙂

Sasipusa, Mina.

Advertisements

Selline pühapäev.

Hei!

Eile oli “suur” kolimise päev.   😀  1 kolis välja ja teine kolis sisse.

Nüüd peaks siis uue olukorraga hakkama harjuma.

Ma võtsin täna lõiked, käärid ja trikotaažkangad ning lõikasin hunniku tükke.  Homme tuleb nagunii varem töö juurde minna, siis saab ehk mõned asjad valmis ka.  Pojale vaja lasteaia jaoks mitmeid särke ja pükse.

Mõnes mõttes on ju tore, et tüdruk pole.  Temaga oleks ilmselt keerulisem.  🙂

Siis võtsin veel end käsile, tekitasin ühe tühja kiirköitja ja kolisin oma sallimustrid kõik kiledesse ja kausta vahele kokku.

Hetkel paberkandjal olemas 17 erinevat mustrit.  Läbikootud pole vist veel kümmetki.  Hmmmm…  Aga mitmeid juba kordi läbi kootud. Seega kõik on suhteline.

Otse loomulikult on  silm peale pandud veel ca 20 mustrile, aga see on tulevikumuusika.
Lilly lehesalli punane versioon saab ka ilmselt täna varrastelt maha, aga pilte tuleb natuke oodata.  Tegelikult mulle meeldiks mingi paarpäevane kuumalaine, siis saaks väljas venitada/kuivatada ja oleks lahedam majandada.

Pikem ilmaprognoos lugemata.

Rohkem juttu pole.

Ringi sebides, teie Mina.  🙂

Täna.

Tere jälle!

Kolasin foorumis ja meenus, et tahtsin selle mõnusa tsitaadi endale kuhugi talletada.

Leitud see siis Mustrimaailma foorumist

See kirjeldab ikka väga, väga täpselt kudusõltlase elu.  😀

Mul on Armuke. Ta on mul pidevalt mõtetes, ta on tihti minuga koos nii bussis, rongis, autos. Vanasti, kui tuli poe juures piima- ja kaubaautot oodata, ootasime koos. Ma varastan tema jaoks aega pere arvelt, mu mees on tema olemasolekuga leppinud. Pere arvab, et parem olgu kodus Armuke, kui närvihaige ema. Teda võib näha mu magamistoas öökapil kükitamas (kui ta parasjagu mu voodis pole), elutoas diivanil lösutamas. Vahel võtan ka eputamiseks sõbrannade juurde kaasa- las tunnevad kadedust, sest nendel pole… Me pole nende pikkade aastate kestel riidu läinud, no vahel ikka naginaid juhtub, ka veidi armukadedust. Loodan siiralt, et ta ei jäta mind kunagi maha. Mu Armuke on Kudumine!

Tööl oli täna päev, mis oleks võinud üldse olemata olla.

Ei salli ma selliseid lükka-tõmba päevi.  Tööd nagu oleks ja nagu ei ole ka.

Lõpuks selgus, et homseks tõesti pole mõtet minna.

Ja elekter võeti täitsa suvalisel hetkel kogu kesklinnast ära.  Korralised hooldustööd peaks ikka nagu ette teada olema juu.  Või ei ole?  Igatahes eriti nõme on istuda ja vahtida.  Õnneks sai hooldus poole tunniga mööda.

Tähtis Ülemus oli täna jälle omas sõiduvees.  :S

Kohvimasin läks nässu ja selle asemel, et paranduse ja asendusmasina asjus telefonikõne teha, lasi ta mehaankul masinat näppida.  See oli õnneks piisavalt tark ja pisukese mõlgutuse järel otsustas, et ei näpi pigem.

Jooksu pealt küsis 1 Tähtsatest Õmblejatest minult, kas “kohvipoistele” on helistatud.  Arvasin ,et mitte.  Siis andsin sujuvalt mehaanikule käsu öelda 1 mehine sõna ja käskida Tähtsal Ülemusel “kohvipoistele” helistada.  Soovitasin meeles pidada, et mina pole midagi käskinud.

Ühesõnaga, asjad lähevad järjest segasemaks ja täiesti imelikud inimesed pöörduvad mu poole imelike küsimustega.  Samas kui meil on selleks inimene palgal, kelle asi on asju kontrolli all hoida.

Tänasel hommikul tekkis mul hetkeks tunne, et Boss vist ka enam ei saa aru/ei mäleta, kes Tähtis Ülemus ja kes mitte.

Sest Tähtis Ülemus sai tuleva kauba kohta infot alles siis kui ise küsis.   Vähemalt enda sõnade kohaselt.

Keerulised ajad keerulises keskkonnas.  :S  :S

Ei tea, kaua pean ma veel ootama, et saavutada oma tavapärane staatus.  Hmmmm….

Homme teeme võib olla joogitripi töökaaslase juurde.  Ilma Preili Pirtsuta.  😀

Kuigi kodus on ka mõnus olla…enam vähem.

Ei tea, millal rahalaev minu juurde liikuma hakkab.

Praegu ei tule rohkem meelde.  😀

Teie, Mina.

Lihtsalt kolmapäev. Vist.

Ma ei tea, mis toimub.  Ilmselt on see lihtsalt mingi Bossi tuju.  Teha Tähtis Ülemus natukeseks ajaks tähtsusetuks ja ise olukorda nautida…või mida iganes.

Nii et 2 päeva olen ma nüüd siis igasuguseid imelikke kotimudeleid ehitanud.  Tänaseks sai nagu joon alla.  Viimasel tulid kotisuu lõpetamise otsad nii mitmest materjalikihist, et masin keeldus kategooriliselt neid läbi õmblemast.  Läksin siis konstanteerisin Bossile fakti ja nii need nurgad jäidki – irvakile 4 cm ulatuses.

Näidiste materjal oli veidi õhem ja pehmem ning õmbluse kant väga palju õhem ja pehmem.  Trukkide lüümine jäeti lahkelt Tähtsale Ülemusele.  😀

Lisaks kõigele pakkus Boss hommikul Tähtsale Ülemusele võimalust kotti topitud saada.  😀  😀  😀  😀  Oh seda elevust kohvipausil.  Ülejäänutele oli see üldse mitte naljakas ilmne vihje, et tema väärtus on nullilähedane.

Sõimata sai ta ka kohe kui Boss oli uksest sisse astunud.  Jällegi suht põhjendatud arvamusavaldus, millest suudeti DRAAMA teha.  Kui on olemas kontoritelefon, mida saab kaasas kanda, siis võiks ju seda teha ja vastata telefonile piisavalt operatiivselt, muidu pole ju mingit põhjendust seda toru kontori laua pealt mujale vedelema tassida.

Aga noh, eks temale tehakse nagunii koguaeg ülekohut.  Vähe puudus, et ta täna Pakkijate Juhi käest oleks tohlaka saanud.

Ühesõnaga puhkuste aeg on möödas ja tööl on taastunud tavapärane närvitsemine ja tigedus.  :S  Raske arvata, mis põhjusel, eksole.  :S  :S  :S

Koduses elus hakkavad toimuma ümberpaigutumised.  Ja loomulikult kaasneb sellega jälle totaalne raha äravool.  :S

Esik”laps” läheb pealinna.  Kui ka töökoha leidmine lõplikult õnnestub, siis suhteliselt alaliseks ajaks elutsema.   Nii et lähiajal selgub kas ja kuidas täpselt.

Järgmine kolib oma kodinatega maalt, isa juurest, meile.  Gümnaasiumi tee algab.

Hetkel võin öelda, et ise olen ka kergelt kohatu, sest tahaks, et oleks juba selge pilt, kes kus ja kui palju.

Jääb järjekordselt üle nentida fakti, et kõik, mis mind ei tapa, teeb mind tugevamaks.  🙂

Sall on aeglasema arenguga kui vahepeal tundus.  Viimased paar päeva olen jälle väga väsinud.  Täna tulin koju ja “magasin” ca 2 tundi.  Iseasi, kas saab magamiseks nimetada seda kui pidevalt käib pisipoja voodi ääres seletamas ja mingeid vastuseid nõudmas.  :S  Ei tea, miks emme ei või magada kui kodus on olemas ka õde, kellega on palju põnevam koos asjatada?!

Õnneks saab homme natuke kauem magada, sest tööd nagu polnudki tänase õhtu seisuga.  Ja nagu ikka Tähtis Ülemus ei teadnud midagi, mis hommikul tuelmas on.  Boss pajatas mulle midagi H&M-i banneritest.   Ju ta unustas Tähtsale Ülemusele rääkida. 😀  😀  😀  😀  😀

Haapsalu sallile leidsin täiesti kogemata huvilise.  Ja teele ta täna läkski.  Nüüd loodan kogu hingest, et värske omanik ka rahule jääb.  🙂

Järelikult tuleb pärast helmehelgilisi uus Haapsalu sall kududa. Loodus ju tühja kohta ei salli.  😀  😀 😀

Püüdes ikka veel aru saada, mis toimub, teie Mina.

Time out!

Tsau!

Ma nüüd mõtlen, juba kolmas tööpäev, mil ma tahan endale seljale kinnitada silti kirjaga

“Ma olen õmbleja ja ei tea mitte midagi.  Palun mitte tülitada ja pöörduda oma murega Asjatundjate poole.”

Kui eelmise aasta 2-nädalase asendustegevuse järel tehti mulle etteheiteid, et ma ei saa sellest “ülemusemulist” välja, siis sel aastal mulle tundub üha enam, et hoopis teistel on probleeme kohanemisega.  :S

Mis vahet seal on, mis kell mina tööle tulen.. Ja miks pean mina teadma, kas auto läks Soome ja miks seda Asjaajajale ei mainitud.

A miks krt pean mina mingitele kaubakastidele silte koopiamasinast genereerima?….

A kust krt peaks mina teadma, mida lõikajad edasi tegema hakkavad.

A miks pean mina teadma, kuidas seda pearätti tuleb õmmelda.  Selleks on meil Tehnoloog (loe: Tähtis Ülemus), kes saab selle eest ka palka.

Ja tagatipuks, miks krdi pärast pean mina ette antud toote järgi lõiked nuputama ja tehnoloogilised vihjed üles kirjutama ning mudeli valmis õmblema???????

Ja lisaks kõigele tundub mulle üha rohkem, et Tähtis Ülemus on mind broneerinud oma ajuks..isegi mitte paremaks käeks.  :S

Täna küsis Preili Pirts mu käest minu sebimist vaadates, et kas Tähtsal Ülemusel on jälle puhkus w.   Ma ei tea, mida nii olulist oli temal teha, et see mudelite jama sujuvalt minu kaela lükati.  Või hakkavad meil juba kõrgemas kihis mingi “usaldus-/adekvaatsusprobleemid” tekkima.

Ühesõnaga viimased päevad paistavad mulle suure küsimärgina ja vastuseid minu küsimustele ei paista mitte kusagilt.

Ma poleks uskunud, et see võib juhtuda, aga ma lausa kadestasin täna neid, kes lihtsalt istusid masina taga ja õmblesid wellasid, põllesid…..  Hmmm.

Aga punast helmehelgilist on jäänud veel 2 lehe jagu kududa.

Ja ahjust tuleb kohe kohupiimakorp välja.

Pikkade silmadega reedet oodates, Mina.

Nii loll ei ole võimalik olla või….?

Normaalne olen.  :S

See varrastel olev punane lehesall sai juba 4. leheni valmis ja targa aruga käisin neljapäeval helmeid juurde ostmas…..

Ostsin valed!!!  Vot harutama ka ei hakka.  Jätan ootele ja alustasin teist tooni helmestega uut punast.  😀  😀

Fotokas on ka surnud.  😦

Eile maadlesin ühe Samsungi telefoniga, et saaks pilte teha ja need netti riputada.

Tarkvara plaadid on kadunud (õigemini ilmselt plikal “oma käe järgi” ära pandud)  ja netist pole sellele enam mingit adekvaatset tarkvara saada.  😦

Nii ma siis jooksin kahe arvuti vahet.

Tehtud nad ju lõpuks said, aga kvaliteet ja oskused ei kannata kriitikat.  😀  😀  😀

Punastest saab pilte ka ehk hiljem.  😉

Mina….ikka siin.  😀  Natuke loll on loll olla, aga ehk elan üle.  😀

Minu helmehelgiline Lilly lehesall.

Saigi valmis.  🙂

Lõngaks jällegi Jõgeva 1-kordne villane, mingist väga kaugest ajast.  Vardad nr. 4   Helmed Colibry, 6mm,  värv 11606.

Vot selline ta on.

Hetkel varrastel sama muster punasest 1-kordsest.  Muster on tegelikult mõnus kududa.  Ja lõpptulemus on armas ja vaeva väärt.

Aitäh Lilly’le ilusa sallimustri loomise eest!

Mina.