Kevadised toimetused

Et siis istutame kõike, millel loodetavasti tulevikus midagi oksa otsa kasvab ja suhu pista sünnib. 😉
“Vaesed” pensionärid paigaldavad plastikaknaid. 😀 Tegelikult paigaldab neid muidugi meie issi, aga pensionärid panevad kõrval “tarka”. Jätkuvalt olen rumal ja ei saa aru, et kui nii taibukad ollakse, siis miks ise ei tehta.
Eilne päev oli nii totaalne puhkepäev, et mul hakkas endal ka juba kergelt paha. 😀 Vihma sadas ja tuul ulus ümber maja – ei saanud õuegi. Nii ma siis olesklesin toas. 😉
Harrastamine on ka väga soiku jäänud. Kaardisõbrad kummitavad kahe kõrva vahel, aga no mida ma neile kirjutan. :S
Neljapäeval käisin põnniga perearsti juures – seekord siis päriselt ka pooleteist aasta mõõtmisi-kaalumisi tegemas. Kaal oli huvitav, punased vilkuvad ja jooksvad numbrid – tulemuseks 10,9kg. 🙂 Aga see kole-hirmutav mõõdupuu seina peal meie põnnile ie imponeeri. No ei taha sinna seista ja endaga toimetada. Nii palju selgus, et ega üle 81,5cm sealt ikka välja ei pigista. 🙂 No pole hullu, riided lähevad selga number 80 järgi, seega ei saa ju päris taevatala olla.
Uusimad oskused on kättpidi teretamine, uks avamine lingist ja dadaa lehvitamine. See viimane kõigile isiklikult koos silmavaatamisega. 😀 Aga muidu igasugused uksed peavad reeglina kinni olema. Kapiuksed, wc uks ja loomulikult ie tohi ka pesumasina uks lahti olla. 😀 😀 😀
Õues meeldib päris usinasti ringi tuiata. Ja eriti tore on leida mõni üksildane porilomp. 😉 Seal saab siis tatsuda ja pritsivat vett nähes itsitada. 😀 😀 Kuidas emme poisi sealt minema saab, see on võõras mure. 😀 😀 😀
Üldiselt saab poja enam-vähem kõigest aru, mis talle öelda, aga midagi oluliselt tähtsat tal endal veel öelda pole. Lihtsalt ädädädädä ja bääbäääbääääbäää. 😀
Kui kusagil midagi lugeda on, siis tuleb hästi tähtsa näoga bääbääbäääbäää. 😀
Tööst ei kirjuta. Vottt.
Ilusat pühapäeva kõigile! 🙂