Archive | veebruar 2009

…timing is everything…

Selline oli siis meie ilm täna lõuna paiku. Päris hulk lund sadas öö jooksul juurde. Muidugi võtsime siis entusiastlikult ette tee õue – talve nautima. Toimetasime mingi 2 tundi, siis tulime tuppa tagasi. Ja kuna igasugused riided tahtsid pesemist, siis viskasin sujuva käeliigutusega ka oma soojad riided pessu. Ja voilaa – päike tuli välja. Oi, ma olin pettunud. Miks siis päike ei võinud varem välja tulla.  Nüüd ootan homset, ehk saab ilusat talveilma ka nautida, boonusena veel päikselist.

🙂

…imeline lollidemaa???

päev möödus lauldes: “…oh sa pime, pime, pime, maailm on imeline…”

No lihtsalt sobib selline teema minu töökeskkonda.

Hommikul sobis hästi laul “Winter Wonderland

Paratamatult ma mõtlen ja see põhjustabki tunde nagu oleksin Alice Imedemaal – kohati ei saa mitte muhvigi aru.  Loogikat pole, vähemalt mitte sellist, millest enamus aru saaks. On ainult ühe inimese “loogika” ja sedagi ei suuda ta meile usutavalt ära põhjendada.

Tiim Kivisaar-Märx-Kelk kommenteerisid täna teemat, et kui on stressirohke töö, siis tuleks tervisespordiga hommikuti, enne tööd, tegeleda.  Hmmmm ja ma tahaks siis kella 6-ks tööle jõuda???  Ise pidasid nad plaani kell 4 Kadriorus kohtuda. 😀  😀

Aga tegelikult ei muudaks see mitte midagi, sest tööl tuleb ikka ja jälle lollusega rinda pista. Ja ausalt ma ei salli endast lollemaid inimesi.  Ok, ma võin teha mööndusi kui ma ei pea nende inimestega päevast päeva vähemalt 8 tundi koos töötama.  Aga antud juhul see nii ongi, et pean juuu!!!!

Kusagil võiks olla pood, kust saaks kannatust osta.  Mul oleks seda hädasti päris mitu vagunit vaja. Sest ma tegelikult ise ka natuke kardan, et mis siis juhtub kui mu viimnegi kannatus otsa saab.  :O

Ja kui sellistest lahedatest poodidest juba juttu tuli, siis olen ise Haapsalus näinud poodi sildiga “Jalgrattad ja vaba aeg”.  😀  Vot seda viimast oleks kohe palju kilosid ostnud, aga kahjuks oli pühapäev ja pood suletud.

…Kui elad oma õue all,

ei tea, mis sünnib kaugemal…

Oh, sa pime, pime, pime,

maailm on imeline…..

Õnneks on homme laupäev.  🙂  🙂  Mõnusat nädalavahetust mulle. 🙂

Päeva mõte!!!

Tänase päeva kokkuvõtlik mõte: Ma ei saa paljudest asjadest aru. Ja pole ka kedagi, kes mulle neid puust ja punaseks selgeks teeks.

Kuldsed sõnad inimeselt, kellele on usaldatud palgaarvestus, töötundide arvestus, tarvikute jms sellise tellimine ning töökorraldus.  Ühesõnaga, kes on kunagi sellise inimesega koos töötanud, saavad aru kui “põnev” see on.  😀

Asja iva seisneb selles, et töötunnid (mis on üle kuunormi) jäävad “õhku rippuma”. No mis sa kostad või kus sa pistad.  😀  Senimaani pole meil seal õhus suurt midagi peale õeluse rippunud ja nüüd äkki õhk tundidest paks.

Nagu lugupeetud lugeja VÕIB OLLA on juba taibanud, siis tööelu ei ole mul kunagi igav.  😛

Aga kodus on paar viimast päeva suht rahulik.  Seda ennekõike sellepärast, et maja peremehel on räige nohu ja ta ei julge meie pisipõnni tervisega riskides üles korrusele ronida. 🙂  Ja kodune õhkkond on hämmastavalt rahulik.  Nät siis, nii vähe ongi õnneks vaja.  NOHU!  😛

Täna võtsin “igaksjuhuks” tööle maniküüritarbed kaasa..nooh juhuks kui  Boss peaks varvast viskama…tööd nagu õieti polnudki.  Aga võta näpust – Boss ei läinudki minema. Hoopis räuskas oma kalli kaasa peale telefonitsi, nii et maja värises.  Uhh, hea et me sauna ei saanud.  🙂

Kallis Janika pidas mind kaardiga meeles.  🙂  Nii armas kaardike Puhhi ja Iiah’iga!:)

Aga mina paha laiskus ei suuda end kokku võtta ja oma kaardisõpradele oma tegemistest kirjutada.  :S

Aga nv-l tuleb end ikkagi kokku võtta ja asjaga tegeleda.

Selline neljapäev siis.  🙂  🙂

Liigne puhkamine….???

Et siis täna algas jälle tööpäev..noh nagu tavaliselt, eksole. Erinevus seisnes ainult selles, et esmaspäeval (mis oli meil ka puhkepäev) helistas väike ülemus ja küsis suht nutuse häälega, et äkki sobiks kella 7-ks tööle ilmuda kolmapäeval (st. täna). Vahmärkuseks mainin, et kui vähegi võimalik, alustan oma tööpäeva juba kell 6. 😉
Seega lähen siis hommikul kohale, töö täitsa teada, raban sobivad niidid (õmbleja noh) ja torman oma masina poole…… kohale jõudes kukub lõug kerge kolksuga vastu põlvi – keegi kurjam on pooled jupid mu masina küljest minema tassinud. :S :S Et siis nagu mida????? :O Selline fakt võiks ju väikesele ülemusesl teada olla????? :S Ega’s midagi leian teise masina ja teen natuke teistlaadi tööd, erinevalt algsest plaanist. Päeva peale selgub ka, et pärast seda kui olin reedel töötolmu seljast pühkinud, oli kohale jõudnud ka hommikul “väljakutsutud” mehaanik ning kruviski mu masinast pooled jupid ära ja viis minema 😀 😀
Pääle lõunat sai ka masin omad jupid tagasi ja asi jälle selleks korraks toimib.
Mis ma sellega öelda tahan….hmmm…no kuidagi segab mind fakt, et mind “palutakse” varem tööle tulla, aga seda pisiasja, et masin on “laiali” ei teata…
Aga muidu hea uudis oli, et plika klassijuhataja tul ika mõistusele. 🙂 Nimelt oli tal kurikaval plaan lapsed märtsi keskel Lätti vedada :S :S No milleks minna eesti misiganes veekeskusesse kui on palju “põnevam” võimalus vedada lapsed naabervabariiki, kus parasjagu pisike epideemia liikvel on. Ega’s adrenaliinilaksust ei ütle ju ometi keegi ära 😀 😀
Kui see idee oleks jõusse jäänud, oleks mul tulnud kokku “igaksjuhuks” vaktsineerida 4 täiskasvanut + 3 last…ja võib olla veel mõni aeg karantiinis istuda, sest kõiki, kellega lävime, ei suudaks ma küll vaktsineerida. Seega olen ülihäppi, et kedagi tabas arusaamine. 😛 😛
Kokkuvõtteks oli täna üks üsna huvitav ja asjalik päev. Annaks ..kes iganes, et homme ka normaalne päev tuleks. 🙂 🙂

Igatsen…

lumikellukesed2…kevadet.

Ma olen nõus isegi jahedamat sorti kevadega. Tüdimus sellest talvest. Ainult hetketi meenutavad need praegused talved ilusaid ja megalumiseid lapsepõlvetalvesid.

Muidugi kahtlustan, et see talvenautimise oskus on lapsepõlve jäänud. Kui ikka lund lademes maha “kukub”, siis muud ei kuule kui ving-ving.  Tüüpiline eestlane pole kunagi mitte millegagi rahul.

Ja mina olen ka tüüpiline eestlane. 😀  Hetkel vingun, sest tahan kevadet…lumikellukesi, vulisevat lumesulamisojakest ja otse loomulikult päikest.

Head vastlapäeva, pikka liugu ning õnne koduriigi sünnipäeva puhul!

Vabariigi sünnipäev vs vastlapäev.

Istun mina täna rahulikult blogimaailmas kui msn-ist hakkavad üksteise järel tulema küsimused a-la homme kelgutama lähete või.  :S  Alguses mõtlesin, et nohh vaba päev ja väikesed lapsed ja ok,  selge sealt see mõte.  Aga kui õhtuks polnud “kelgutamise müra” ikka veel vaibunud, siis hakkasin mõtlema.  Huvitav miks peaks meie kalli vabariigi sünnipäeval kelgutama?

Ja välja mõtlesin – homme on ju ka vastlapäev.  😀  😀  😀

Vot selline patrioot olen.  😀  Peamine on vabariigi sünnipäev.  Vastlapäev ei oma tähtsust.  😀  😀

Blogimise keeruline maailm.

No nii. See on juba kolmas blogimaailm, kuhu ma täna olen sattunud.  Issver, sussver, kui keeruline see kõik minu jaoks on.  😀 Aga tahtmine on nii suur, et loobumisest ei saa juttugi olla.

Küll ma ajapikku need nipid ka selgeks saan.  Hetkel tuleb leppida sellega, mis parasjagu on.  🙂