Vang omas kodus……

Tere jälle!

Et siis miks ma olen vang  …..

Mul oli vaja laupäeval siirduda apteeki.  Sest reedel käisin poes küll, aga apteeki ei läinud.  Nii ma siis pool 1 päeval apteeki mienma hakkasingi… lisaks veel prügikott näpus, et see õigesse kohta toimetada.

Pärast 13. trepiastet üritasin ma mingil põhjusel viimaseid kahte vältida…võimakaheitea…. Pea pulki täis, jalgade ette ei vaadanud ja nii ma ennast trepimademelt leidsingi…  Kuuuuurrrrrrrrrraaaaadiiiiiiii valus oli.  Silmist lõi sädemeid ja paremal jalal oli kole valus.  Ohkisin seal siis oma 5 minutit ja üritasin välja mõelda, kas üritada ikkagi minna või roomata tuppa tagasi.  Aga vaja oli ju minna. Nii ma siis kooberdasin…tibusammudega?  Või olid need teosammud, ma ei tea..  Igatahes prügikasti juures ja apteegis käimiseks, mis muidu võtaks nii umbes 10-15 minutit väga maksimaalselt, kulus mul üle poole tunni.

Hüppeliiges muutus ilusasti kolm korda jämedamaks kui tarvis oleks.  Ja astudes miskit “krudises” jalas.  :S

Laupäeva õhtul tuli “turvamees” ja see oli veendunud, et pühapäeval tuleb arstile minna.  Läksimegi…aga ega me seal suurt targemaks ei saanud, sest röntgen ei tööta ju pühapäeval.  Sain vaid küünarkepid ja jalale miski liimisideme. Lisaks jutu, et esmaspäeval tuleb tagasi tulal ja pilt teha…võimalus, et midagi katki on, on 50-50.

Nojah, läskime siis esmaspäeval uuele ringile ja see ring lõppes juba Tampere haiglas kipsilaual.  Sääre pindluu pooleks ja hüppeliigeses ka miskit katki. 😦

Nüüd olen siis vähemalt kuuks ajaks omas kodus vang.  Kuna õue minekuks tuleb läbida 2 15-astmelist treppi, siis ei hakka isegi üritama.

Eilse päeva järel oli õhtuks küll tunne nagu oleksin 12 tundi heinapalle loopinud – kõik kohad valutasid, kõige vähem haige jalg.  :S

Vot sellised “toredad” lood.  Nii et võiks loota, et maikuus mingil ajal saan normaalseks jälle.

Kudumiseks on nüüd aega liigagi palju käes, aga viimistlemine ilmselt jääb kuhugi tumedasse tulevikku.

Fotosüüdistus ka:   Valida oli veel punase, musta ja lilla vahel, ma võtsin sinise.  🙂

OK, seks korraks kõik.

Teie koba Mina.

Täna on neljapäev! :)

Tere jälle!

Esiteks käsitöö.

Valmis sai lõpuks minu versioon sallist Personal Remarks by Patricia Clift Martin

Noh, alustasin suure HURRAAAAAga 21. jaanuaril.   Et nii lihtne ja geniaalne ja samas nii ilus.  🙂  Kuna kasutasin kudumiseks Haapsalu salli lõnga, mis teadupärast on suhteliselt peenike, siis ka vardad tuli valida peenikesed – nr.2,5.  Ja alguses nii lihtne ja kiire töö hakkas pärast “keskpaiga” ületamist venitama.  Eriliselt pidurdava efekti saavutas mu veebruari alguses pojaga haiglas veedetud 2 päeva.  Kudusin seal ilusasti poolteist mustrikorda, millest viimase olin ikkagi sunnitud üles harutama, sest näpukas tuli sisse ja peita seda polnu ju sellise “mustri” puhul kuidagi võimalik. Sealtmaalt jäi sall pmst kuuks ajaks peitu seisma – isu läks üle ja vahepeal kudusin hoopis Monica valmis.  😀

Noh nüüd nädalapäevad tagasi võtsin uuesti kätte ja piltlikult öeldes peksin endale jalaga teatud kohta: enne midagi uut ei saa kui see valmis.  Nagu näha, kandis peksmine vilja.  🙂

Mustrikordusi, mida originaalis oli mu meelest poole vähem, tuli 6. Selline on karistus kui asja liiga “peenelt” käsile võtad.  😀

Viimistlemisest ei taha ma üldse rääkida – ma ei oska salliraamile paraja sakivahega salle kududa lihtsalt – peaaegu tund aega maadlesin, enne kui asjaga enam-vähem rahule jäin (loe:alla andsin :D). 

Originaalis peaks see salliserv pigem sellist “satsi” servas meenutama, aga selleks oleks ma ikakgi pidanud puzzlemati välja vedama ja sellega on nagu on – ei viiitsiiiiii.  😀  Noh, sobib sellisena ka. 🙂

   Muster veidi konkreetsemalt:

Mõõtudeks sai 89 x 173 cm.  🙂     Kokkuvõttes, ta ongi selline imelihtne, samas imearmas.

Kui kunagi peaks veel ahvatlus tekkima, peab kindlasti valima jämedama lõnga, sest lilleridade ääristeks oleavd pahempidised read annavad jämedama lõngaga kindlasti parema efekti.  🙂

Edit: Alustamine on veidi tricky (alguseks tuleb kududa 1 lillemotiiv ja siis selle servadest hakkab asi edasi arenema), mul “õnnestus” seda alustada 3 korda, enne kui rahule jäin.  Ja ääresilmuseid mustril ei olnudki (vist), ma juba alustamisega maadeldes otsustasin, et 2 ääresilmust tuleb ikka teha.  Võib olla jämedamast lõngast kududes saab ka ilma ääresilmusteta, aga sellest “niidist” kududes oli neid hädasti vaja.  🙂

Järgmiseks on ilmselt tulemas 1 Hayley disainitud rätt.  Sest haapsall, mis ootab kudumist (ikka veel!), ei isuta sugugi.  🙂

*******************************************

Muust niipalju, et olen jälle haiguslehel.  Ikka liigesed.  Söön tablette.  Täna käisin “tõsisemalt” verd andmas. Et uuriks seda reumakahtlust väheke.  Kuna ämbrit ei julgenud keegi mulle näidata, siis võeti verd tuubidesse – ju arvavad, et siis ei tundu nii palju olevat.  😀  9 tuubi.  Vastustega võib aega minna kuni 2 nädalat.  Vereproov on tühiasi, võrreldes sellega, et ma olin sunnitud tervelt kella 23-st 11-ni söömata-joomata olema.  No hea küll, tassikese vett ma omale ikka hommiku jooksul lubasin.  Hirmus ikkagi.  😀

Arsti käisin ka külastamas kuna tal homme mingi “lääkäripäivä”, siis homme poleks õnnestunud.  Pani mu veel nädalaks koju.  Eks ma oma lolli “stahhaanovlase” mõistusega ikka tunnen, et äkki ikka peaks üritama….  Samas esmaspäeval üritasin ja tulemus ei olnud eriti ilus.  :S  Seega ma surun “stahhaanovlase” maha ja elan edasi.  🙂

********************************************

Eile sattusime neiuga koos lasteaiaringilt koju jõudma, tema tuli bussi pealt ja meie lasteaiast.  Vastu tuli keski suur neiu, taskukoer rihma otsas.  Noh, sai mainitud, et oelks küll kole kui see koerake oamniku talla alla jääks kogemata.  😀  Neiu mainis, et koera küll ei tahaks võtta…. tegi hingetõmbepausi, et edasi rääkida (kassidest) kui am ütlesin, et jah, me ei võta koera. Mõtlesin, et võtaks homme hoopis diivani.  😀  😀  😀 😀  Reaktsioon oli hea. 🙂 Ja kassijutt suri ka.  Uhh..

Nimelt on kasulik kirbukas luusida ja teiste jutte pealt kuulata.  😉  Keeleoskus tuleb täiega kasuks, eksole.  😉  Luusisin mina teisipäeva hommikupoolikul kirbukas ringi kui kuulsin, et keski “ähvardab” sohvat müüki tuua.  Lendasin vestlusesse, küsisin millal, missugune jne.  Noh, onu hakkas naerma ja mainis, et võiks kohe otse mulle müüa.  😀  Tõmbasin pidurit ja mainisin, et ma ikka enne tahan näha ja nii edasi.  Kuna meil siin poole kohaga pereliige on natuke allergiline lemmikloomadele, siis ei saa lambist igast kraami koju tasssida ja põrsaid kotis on üldse kahtlane osta.

Eile siis käisin kaemas  – paistab päris kobe (20€, kolmekohaline).  Aga eks saab korralikumalt täna üle vaadatud ja siis näeb, kas ja mis.  🙂

Ok, ma ei kobise rohkem. Te väsite muidu mu tühjajutu lugemisest ära.  😀

Hei, hei!

Jätkuvalt teie, natuke imelik, Mina.

Asendustegevus. :D

Kuna kuduisu on selline väga tagasihoidlik, siis selle asemele kipub tekkima hoopis küpsetamise isu….

Loomulikult on see väga paheline isu, sest keegi peab need küpsetatud asjad ka ära sööma…  😦

Aga mõnel päeval/õhtul kohe vägisi kisub köögi poole.  😦

 

Nii eilegi.  Plaan oli teha viineripirukaid, noh, ja kuna külmikus seisis ka tükk juustu juba üsna kaua ja kurvalt, siis halastasin sellele ka ja riivisin peeneks, et pirukasse pista.

Tulemus:

Pildilt puudub 5 pirukat, mis ei suutnud lihtsalt pilditegemiseni vastu pidada…  😀

Ja nagu minuga alati kipub minema, jäi ka seekord osa materjali väheseks ja osa üle.  Õnneks jäi üle taigent ja juustu.  Uhh, hästi läks.  😀

Seega sai veel natuke “nuputatud”

Juusturullid…nämmmmm…

Ja tänasel hommikul oleks ma tahtnud endale suure kalli teha,  sest on ikak mõnus küll kui saad hommikul sooje, “värskeid” saiakesi kohvi kõrvale tarbida.  (Y)

*********************************

Lõpuks ometi hakkab mu lillakas-punane?…punakas-lilla? orhidee jälle õitsema. Jeeeee…..  Vahepeal on ta mitu ringi kinnised pungad lihtsalt maha visanud – ei teagi, mis talle ei meeldinud. Nüüd on jälle uusi varreotsakesi ohtralt juurde kasvatanud ja pungakesi on ka päris mitu.

Kui piisavat põhjust on, saab ehk pilti ka.

Vähemalt annab see nüüd lootust, et saab ka teistest mõne õieilu jälle varsti nautida… ei olegi päris surnud.  😀

*****************************************

Käsitööst niipalju, et ma ikka veel peksan ennast.  😀  Hetkel ühe salli lõpp 3 rea kaugusel.  😀  Päris lootusetu ei ole.  😀  Aga Haapsaluka lõpp on …  hmmm…pole-aimugi-kui-kaugel veel.  😀

***********************

Reede hilisõhtul meenus mulle, et neljapäeva hommikul hoiatati mind lasteaias luusiva oksetõve eest.  Ma loomulikult sel hetkel unustasin selle juba enne kui kasvataja lause lõppes.  😀  Aga reede hilisõhtul tuletas poiss selle mulle meelde.  Õnneks piirduski kogu lugu (ptüi-ptüi-ptüi) selel ühe korraga ja eilse päeva mahamagamisega.  Nüüd tundub ,et on ok.

Seega on väga tõenäoline, et esmaspäeval oleme mõlemad rivis.  Mina küll jätkuvalt tablette süües, aga loodetavasti töiselt.  🙂

***********************************

Tänaseks kõik!

Olge mõnnad!

Teie Mina.