Archive | märts 2012

Vang omas kodus……

Tere jälle!

Et siis miks ma olen vang  …..

Mul oli vaja laupäeval siirduda apteeki.  Sest reedel käisin poes küll, aga apteeki ei läinud.  Nii ma siis pool 1 päeval apteeki mienma hakkasingi… lisaks veel prügikott näpus, et see õigesse kohta toimetada.

Pärast 13. trepiastet üritasin ma mingil põhjusel viimaseid kahte vältida…võimakaheitea…. Pea pulki täis, jalgade ette ei vaadanud ja nii ma ennast trepimademelt leidsingi…  Kuuuuurrrrrrrrrraaaaadiiiiiiii valus oli.  Silmist lõi sädemeid ja paremal jalal oli kole valus.  Ohkisin seal siis oma 5 minutit ja üritasin välja mõelda, kas üritada ikkagi minna või roomata tuppa tagasi.  Aga vaja oli ju minna. Nii ma siis kooberdasin…tibusammudega?  Või olid need teosammud, ma ei tea..  Igatahes prügikasti juures ja apteegis käimiseks, mis muidu võtaks nii umbes 10-15 minutit väga maksimaalselt, kulus mul üle poole tunni.

Hüppeliiges muutus ilusasti kolm korda jämedamaks kui tarvis oleks.  Ja astudes miskit “krudises” jalas.  :S

Laupäeva õhtul tuli “turvamees” ja see oli veendunud, et pühapäeval tuleb arstile minna.  Läksimegi…aga ega me seal suurt targemaks ei saanud, sest röntgen ei tööta ju pühapäeval.  Sain vaid küünarkepid ja jalale miski liimisideme. Lisaks jutu, et esmaspäeval tuleb tagasi tulal ja pilt teha…võimalus, et midagi katki on, on 50-50.

Nojah, läskime siis esmaspäeval uuele ringile ja see ring lõppes juba Tampere haiglas kipsilaual.  Sääre pindluu pooleks ja hüppeliigeses ka miskit katki. 😦

Nüüd olen siis vähemalt kuuks ajaks omas kodus vang.  Kuna õue minekuks tuleb läbida 2 15-astmelist treppi, siis ei hakka isegi üritama.

Eilse päeva järel oli õhtuks küll tunne nagu oleksin 12 tundi heinapalle loopinud – kõik kohad valutasid, kõige vähem haige jalg.  :S

Vot sellised “toredad” lood.  Nii et võiks loota, et maikuus mingil ajal saan normaalseks jälle.

Kudumiseks on nüüd aega liigagi palju käes, aga viimistlemine ilmselt jääb kuhugi tumedasse tulevikku.

Fotosüüdistus ka:   Valida oli veel punase, musta ja lilla vahel, ma võtsin sinise.  🙂

OK, seks korraks kõik.

Teie koba Mina.

Täna on neljapäev! :)

Tere jälle!

Esiteks käsitöö.

Valmis sai lõpuks minu versioon sallist Personal Remarks by Patricia Clift Martin

Noh, alustasin suure HURRAAAAAga 21. jaanuaril.   Et nii lihtne ja geniaalne ja samas nii ilus.  🙂  Kuna kasutasin kudumiseks Haapsalu salli lõnga, mis teadupärast on suhteliselt peenike, siis ka vardad tuli valida peenikesed – nr.2,5.  Ja alguses nii lihtne ja kiire töö hakkas pärast “keskpaiga” ületamist venitama.  Eriliselt pidurdava efekti saavutas mu veebruari alguses pojaga haiglas veedetud 2 päeva.  Kudusin seal ilusasti poolteist mustrikorda, millest viimase olin ikkagi sunnitud üles harutama, sest näpukas tuli sisse ja peita seda polnu ju sellise “mustri” puhul kuidagi võimalik. Sealtmaalt jäi sall pmst kuuks ajaks peitu seisma – isu läks üle ja vahepeal kudusin hoopis Monica valmis.  😀

Noh nüüd nädalapäevad tagasi võtsin uuesti kätte ja piltlikult öeldes peksin endale jalaga teatud kohta: enne midagi uut ei saa kui see valmis.  Nagu näha, kandis peksmine vilja.  🙂

Mustrikordusi, mida originaalis oli mu meelest poole vähem, tuli 6. Selline on karistus kui asja liiga “peenelt” käsile võtad.  😀

Viimistlemisest ei taha ma üldse rääkida – ma ei oska salliraamile paraja sakivahega salle kududa lihtsalt – peaaegu tund aega maadlesin, enne kui asjaga enam-vähem rahule jäin (loe:alla andsin :D). 

Originaalis peaks see salliserv pigem sellist “satsi” servas meenutama, aga selleks oleks ma ikakgi pidanud puzzlemati välja vedama ja sellega on nagu on – ei viiitsiiiiii.  😀  Noh, sobib sellisena ka. 🙂

   Muster veidi konkreetsemalt:

Mõõtudeks sai 89 x 173 cm.  🙂     Kokkuvõttes, ta ongi selline imelihtne, samas imearmas.

Kui kunagi peaks veel ahvatlus tekkima, peab kindlasti valima jämedama lõnga, sest lilleridade ääristeks oleavd pahempidised read annavad jämedama lõngaga kindlasti parema efekti.  🙂

Edit: Alustamine on veidi tricky (alguseks tuleb kududa 1 lillemotiiv ja siis selle servadest hakkab asi edasi arenema), mul “õnnestus” seda alustada 3 korda, enne kui rahule jäin.  Ja ääresilmuseid mustril ei olnudki (vist), ma juba alustamisega maadeldes otsustasin, et 2 ääresilmust tuleb ikka teha.  Võib olla jämedamast lõngast kududes saab ka ilma ääresilmusteta, aga sellest “niidist” kududes oli neid hädasti vaja.  🙂

Järgmiseks on ilmselt tulemas 1 Hayley disainitud rätt.  Sest haapsall, mis ootab kudumist (ikka veel!), ei isuta sugugi.  🙂

*******************************************

Muust niipalju, et olen jälle haiguslehel.  Ikka liigesed.  Söön tablette.  Täna käisin “tõsisemalt” verd andmas. Et uuriks seda reumakahtlust väheke.  Kuna ämbrit ei julgenud keegi mulle näidata, siis võeti verd tuubidesse – ju arvavad, et siis ei tundu nii palju olevat.  😀  9 tuubi.  Vastustega võib aega minna kuni 2 nädalat.  Vereproov on tühiasi, võrreldes sellega, et ma olin sunnitud tervelt kella 23-st 11-ni söömata-joomata olema.  No hea küll, tassikese vett ma omale ikka hommiku jooksul lubasin.  Hirmus ikkagi.  😀

Arsti käisin ka külastamas kuna tal homme mingi “lääkäripäivä”, siis homme poleks õnnestunud.  Pani mu veel nädalaks koju.  Eks ma oma lolli “stahhaanovlase” mõistusega ikka tunnen, et äkki ikka peaks üritama….  Samas esmaspäeval üritasin ja tulemus ei olnud eriti ilus.  :S  Seega ma surun “stahhaanovlase” maha ja elan edasi.  🙂

********************************************

Eile sattusime neiuga koos lasteaiaringilt koju jõudma, tema tuli bussi pealt ja meie lasteaiast.  Vastu tuli keski suur neiu, taskukoer rihma otsas.  Noh, sai mainitud, et oelks küll kole kui see koerake oamniku talla alla jääks kogemata.  😀  Neiu mainis, et koera küll ei tahaks võtta…. tegi hingetõmbepausi, et edasi rääkida (kassidest) kui am ütlesin, et jah, me ei võta koera. Mõtlesin, et võtaks homme hoopis diivani.  😀  😀  😀 😀  Reaktsioon oli hea. 🙂 Ja kassijutt suri ka.  Uhh..

Nimelt on kasulik kirbukas luusida ja teiste jutte pealt kuulata.  😉  Keeleoskus tuleb täiega kasuks, eksole.  😉  Luusisin mina teisipäeva hommikupoolikul kirbukas ringi kui kuulsin, et keski “ähvardab” sohvat müüki tuua.  Lendasin vestlusesse, küsisin millal, missugune jne.  Noh, onu hakkas naerma ja mainis, et võiks kohe otse mulle müüa.  😀  Tõmbasin pidurit ja mainisin, et ma ikka enne tahan näha ja nii edasi.  Kuna meil siin poole kohaga pereliige on natuke allergiline lemmikloomadele, siis ei saa lambist igast kraami koju tasssida ja põrsaid kotis on üldse kahtlane osta.

Eile siis käisin kaemas  – paistab päris kobe (20€, kolmekohaline).  Aga eks saab korralikumalt täna üle vaadatud ja siis näeb, kas ja mis.  🙂

Ok, ma ei kobise rohkem. Te väsite muidu mu tühjajutu lugemisest ära.  😀

Hei, hei!

Jätkuvalt teie, natuke imelik, Mina.

Asendustegevus. :D

Kuna kuduisu on selline väga tagasihoidlik, siis selle asemele kipub tekkima hoopis küpsetamise isu….

Loomulikult on see väga paheline isu, sest keegi peab need küpsetatud asjad ka ära sööma…  😦

Aga mõnel päeval/õhtul kohe vägisi kisub köögi poole.  😦

 

Nii eilegi.  Plaan oli teha viineripirukaid, noh, ja kuna külmikus seisis ka tükk juustu juba üsna kaua ja kurvalt, siis halastasin sellele ka ja riivisin peeneks, et pirukasse pista.

Tulemus:

Pildilt puudub 5 pirukat, mis ei suutnud lihtsalt pilditegemiseni vastu pidada…  😀

Ja nagu minuga alati kipub minema, jäi ka seekord osa materjali väheseks ja osa üle.  Õnneks jäi üle taigent ja juustu.  Uhh, hästi läks.  😀

Seega sai veel natuke “nuputatud”

Juusturullid…nämmmmm…

Ja tänasel hommikul oleks ma tahtnud endale suure kalli teha,  sest on ikak mõnus küll kui saad hommikul sooje, “värskeid” saiakesi kohvi kõrvale tarbida.  (Y)

*********************************

Lõpuks ometi hakkab mu lillakas-punane?…punakas-lilla? orhidee jälle õitsema. Jeeeee…..  Vahepeal on ta mitu ringi kinnised pungad lihtsalt maha visanud – ei teagi, mis talle ei meeldinud. Nüüd on jälle uusi varreotsakesi ohtralt juurde kasvatanud ja pungakesi on ka päris mitu.

Kui piisavat põhjust on, saab ehk pilti ka.

Vähemalt annab see nüüd lootust, et saab ka teistest mõne õieilu jälle varsti nautida… ei olegi päris surnud.  😀

*****************************************

Käsitööst niipalju, et ma ikka veel peksan ennast.  😀  Hetkel ühe salli lõpp 3 rea kaugusel.  😀  Päris lootusetu ei ole.  😀  Aga Haapsaluka lõpp on …  hmmm…pole-aimugi-kui-kaugel veel.  😀

***********************

Reede hilisõhtul meenus mulle, et neljapäeva hommikul hoiatati mind lasteaias luusiva oksetõve eest.  Ma loomulikult sel hetkel unustasin selle juba enne kui kasvataja lause lõppes.  😀  Aga reede hilisõhtul tuletas poiss selle mulle meelde.  Õnneks piirduski kogu lugu (ptüi-ptüi-ptüi) selel ühe korraga ja eilse päeva mahamagamisega.  Nüüd tundub ,et on ok.

Seega on väga tõenäoline, et esmaspäeval oleme mõlemad rivis.  Mina küll jätkuvalt tablette süües, aga loodetavasti töiselt.  🙂

***********************************

Tänaseks kõik!

Olge mõnnad!

Teie Mina.

Natuke niisama elust-olust.

Tervitus!

Pole päris mitu päev jälle kirjutanud.

Noh, ega midagi hirmus head pole kirjutada ka.  mu liigesed on jälle haiged.  Terve kuu saingi juba tööl käia.  :S  Kolmapäeval hakkas vasak jalg haiget tegema, kõndimine muutus keeruliseks.  Eile üritasin siia oam arstile saada, aga võta näpust – ka arstid jäävad haigeks…  veider küll, aga nii see paistab olevat.  😀  Ja ainukese arsti, kes siin praegu tööpostil on, ajad täitusid hommikul poole tunniga.  Mõtlesin siis, et mõistlikum on Työterveysasemalle kimada, seda enam, et siinne olemasolev arst on meesterahvas ja ei isutanud temaga asju arutada.

Mõeldud, mõeldud…. kolme tunni pärast oli tehtud ka.  😀  😀  No tegelikult sain arstil ikka kiiremini käidud, aga kui olla üksi “ula peal” ega siis ei saa ju jätta kasutamata võimalust vähe shopata.  😛

Nii ma siis kimasingi Lidl’isse ja tassisin sealt paar kotitäit igasugust toidukraami koju.  Mõtlesin ,et kuan hindade üle on pidevalt mingi argumenteerimine, siis mõned “stiilinäited” (pmst võiks Lidl = Säästumarket?  )

Vabandan ette, et selliseid “tavalisi” asju on suht tagasihoidlikult – leiva ja või saan ma siit kohapealt igal ajal osta ja neid ei kulu ka meil nii palju.  🙂

Et sisi selline list:

Mugulsibul 1kg 0,69€

Punapeet (toores) 1kg 0,85€

Piim 1,5% 1l 0,73€

Ranskakerma e. Créme Fraiche 30% 200g 0,99€

Mozzarella juust 18,5% 125g 0,75€

Itaaliasalat 400g 0,99€

Toiduõli  (rapsi) 1l 1,95€

Must pipar (topsiga) 0,99€

Suhkur 1kg 0,95€

Puuviljamüsli 600g 2,79€

Kohv (Hieno Mokka, keskmine röst, masinakohv) 500g  2,99€

Suitsuheeringafileed tomatikastmes (kalakonserv) täismass 200g, kalamass 125g  1,59€

(sama ka heeringafileed õlis)

Õuna täismahl 1l 0,85€

12 puuvilja mahlajook 1,5l 1,35€

Seguhakkliha (siga ja loom) 700g 2,99€

Peekoniviilud 140g 0,99€

*****************************

Munade hinda ma seal ei vaadanudki, sest meil kulub neid ka nii “hooti” vahepeal võib karp peaaegu paar nädalat kapis seista ja kellelgi pole vaja.

Aga siit poest (K-market) saan odavaimad munad 10tk  1,79€

Ja piim on meie poes ka kallim 0,95€

Mahlad-mahlajoogid on kallimad1,5l mahlajoogi saab kätte alates 1,50€

Peekoniviilupakid on siin väiksemad, aga samas kallimad.  😦  Mingi 120g pakk oli ~1,20€

Samas õunad (kõik 3 varianti, msi seal olid) olid kallimad kui meil siin.  Siin saab hea õuna kätte juba 1,15€ kg  Seal algasid õuna kilohinnad ~1,50€ (või ol isee “alghind” kõrgem, täpselt ei mäleta, igatahes fikseerisin, et meil on ikka odavam ja jätsin poodi.)

Samas kui nüüd võtta seda sel moel, et ainult toidu pärast kihutada 45+45km , siis tekib küsimus, et kas ikka tuleb odavam…  Antud juhul läksin ju nagunii arsti juurde ja too pood asub sealsamas kõrval.  🙂

Lisaks pean mainima, et sama keti poodides on ka erinevaid hindu..kui ma suundun siit 23 km kaugusele K-marketisse(mis on suurem kui meie pood), leian ma seal näiteks kallima piima, aga odavamat valmistoitu.

Nii et kõik on väääga suhteline.  Tolle poe eelis on veel see, et värske kraami lett (kala ja liha ja salatid) on seal suurem ja valikut rohkem.  Viimasel korral leidsin sealt suitsuräimegi  😛  😛  😛  Seda pole küll vist sada kuud söönud…  😀  Kevadeks saab sellest K-supermarket, siis loodetavasti saab sealt ka rohkem soodustusi.  🙂

****************

Nojah, ja kirbukas käimisest ei saanud ma ka üle ega ümber.  See on ju ülim nauding kui saad minna üksi ja ei pea vaatama koguaeg, kas teistel ikka jätkuba kannatust passida seni kui ma kõik need 10 paari pükse ühes boksis ükshaaval läbi lappan.  😀  Mitte, et ma seda alati teha tahaks, aga seekord tõesti leidsin sellise boksi ja sain sealt ka 3 paari pükse.  Teksad, linased, ja lahedad shortsid.  Terved ja viisakad.  3€ per pair. Lisaks meestetriiksärk 2€, poisile MacQueeni pikkade varrukatega särk – 1€ ja loomulikult päeva nael macQueeni rekka – 5€ (poes uuena 20€).  Vähemalt kellelgi oli totaalne õnnepäev.  🙂

Lisaks leidsin veel 2 potentsiaalset seinariiulit  (ilmselt köögi jaoks, sest need on valged) 5€/tk, aga ära osta kohe ei julgenud, sest seinal kinnituskohad olemas ja nende vahekaugus oli teadmata.  Täna saab olema siis tõehetk.  Aga kööki oleks riiuleid küll vaja.  Tegelikult ka elutuppa ja ehk magamistuppagi, aga valgeid elutuppa kindlasti panna ei sobi.  😦

*********************

Aga arstilkäik lõppes jälle haiguslehega (esialgu küll vaid kaheks tööpäevaks) ja  retseptidega, mis ma apteegist välja ostsin (samad rohud ka sel korral), lisaks tõdemus, et kui see nüüd niimoodi tagasitulema jääb, peaks hakkama reumauuringutele minema.  :S

Ühesõnaga kuu aega on ju ilmselgelt piisavalt pikk aeg töötamiseks, siis tuleb jälle pausi pidada.  😦

Vot sellised lood.

Käsitööga on suht pahasti ,sest keegi on mu kuduisu tuuri pannud.  😦  Ja seni pole ukse taha tagasi tulnud ka.  Viimastel päevadel olen end SUNDINUD varraste taha vähemalt tunnikeseks, et saaks ometi kasvõi ühe salligi lõpetatud.  Õnneks seda salli on nii 20 rida veel jäänud, seega saab kunagi ka lõpptulemust näha, ei muutu tagasi lõngakeraks enam.  😀

 

Ok, ma rohkem ei kobise.  Surfan veel antuke ja varsti plikaga pükste jahile, sest mina ei oska pükse nagunii osta ju.  :S

 

Ridadeni, jätkuvalt (loodetavasti) teie Mina.

p.s. kui kunagi viitsin, kirjutan ehk “tavalisema” ostukorvi hindadest ka.  🙂

 

 

Monica ja sokid ja muidu kah. :)

Nonii, nüüd on see Monica siis lõpuks valmis.  Mustri autoriks oli Meeli ja kooti seda salaja, Isetegija sallimüsteeriumina.

Vahepeal oli mul küll tunne, et ma olen oma kudusoolika kuhugi väga kaugele ära kaotanud ja poolik sall seisis paar nädalat täitsa kurvalt hunnikus.  Aga kui viimane vihje end ilmutas, hakkasin jälle kuduma.  Eelnevalt olin sunnitud pärleid lugema kahle õhtul, sest ilmselgelt oli nupurohke versiooni valimine minu pärlivarude seisukohalt rumal otsus.

Aga vahel olen ma jonnakas, seega lahendasin probleemi lisades teist värvi pärleid juurde.  Noh jah….ega ma liiga rahul ei ole, aga üles harutama ka ei raatsinud hakata ja “nuppudest” (minu puhul siis pärlitest) loobuda ka ei raatsinud.

Selline ta siis tuli

Sellel pildil värskelt vardast tulnuna. Viimistlemata.  Varrasteks ringvardad nr.3, lõngaks Aade Artistic Red 8/1.

Kudumine oli mõnus ja ka huvitav, sest teise vihje kudumine oli täitsa teistmoodi.. Vihje ise siis selline  Lillelist riba kooti hoopiski põikisuunas.  🙂

  Salli suuruseks tuli 160 x 75 cm. 

Viimistlemiseks püüdsin leida vähe teistsuguse lahenduse kuna mitte ei viitsinud tallele pandud puzzlematti jälle põrandale laiali kiskuda.    Proovisin siis salliraamile midagi arendada…ei ole just liiga hästi, aga sirgu ta sai.

Vot nii.

Järge ootab Hayley salajane Linda.  Hetkel püüan mõne pooliku töö veel kaelast ära saada.

**************************************

Mälu pole, seega igaksjuhuks panen siia ka poja vikerkaaresokid. 

Lõnga valis muide noormees ise poeskäigul ja oh seda “painostamist”, et emme peab kähku ja igal vabal hetkel neid kuduma.  😀  Ma ei osanud ettekujutadagi, et üks 4-aastane võib nii isukalt oamle sokke tahta.  😀  Ja talle meeldib neid ka kanda, mis on veel parem uudis, eksole.  🙂  

Lõpetuseks veel ka sokid, mis kuduja lõpuks endale kudus.

   Endale on ikka kõige raskem kududa, eksole.  Ma kudusin mõlemat sokki 2 korda.  😀  Esimest alustasin liiga paljude silmustega ja rumal pea lasi sokil peaaegu valmis saada, enne kui harutamine otsustatud sai.  Ja teise sokil suutsin labaosa esimese, valmissaanud sokiga võrreldes 2 cm lühema kududa.  😦  Kusjuures lõng, vardad, silmuste arv ja kuduja olid ikka samad, mis esimeselgi sokil.  Lihtsalt mingil veidral põhjusel kudusin niipalju tugevamalt, et suutsin 2 cm “ära kahandada”.  :S  Nii et harutasin siis sedagi kannani tagasi ja kudusin uuesti, vähe “lõdvema randmega”.  😀

Noh vähemalt sain ma lõpuks endale ka sokid kootud.  😀  

Nii palju praegu käsitööst.

*************************************************

Eiel õhtul tegime plikaga kahase üle “saja aasta” porgandikooki.  Retsepte leiab googeldades hunnikus, seega ma viitama ei hakka. Seda enam, et ma lugesin mitu retsepti läbi, kirjutasin 2 välja, võtsin need kööki kaasagi………aga koogi tegin ikka totaalselt tunde järgi.  😀  😀  😀

Pilti ka ei teinud.  Aga maitse oli hüper-super hea.  Arvestades seda ,et tegin loomkatseid ja lisasin Türgi jogurtit, munad “lahutasin” – vahustatud valged lisasin kõige viimasena.  😛  Väga mõnus tuli.  🙂

****************************************************

Muud juttu niipalju, et reedel käisin uisutamas, aga jää oli neetult pehme, nii et väga mõnus ei olnud.  Lisaks kolis reedel poolakate korteris välja “marriage with a baby” (tsitaat võetud kirbuka seinal olnud kuulutusest)  😀  Nüüd on korteris veel 3 (või 4, mul on nende lugemine ikka veel sassis  😀 )  meesinimest.  Aga ma olen rõõmus, sest nüüd ei täida pesukuivatusruumi mitu päeva kuivad titeriided. Meestel tuleb küll ilmselt ise süüa tegema hakata, sest nende alaline kokk kolis välja.

Ühel ilusal reedel käisin karaokel…noh sattus selline poolimproviseeritud minek olema.  Töökaaslane päeval küsis, kas ja mis.  Ma pidin algselt laupäeva tööl veetma. Väike ülemus arvas lõpuks, et tühja kah, pole pakko laupäeval tööd teha.  “Kodukäija” kutsuti väikese ülemuse poolt kaasa Tamperesse hokimängu vaatama….kambas olid veel paar semu …. ja nii nad pärast mängu kogu selle kambaga kõrtsi vajusidki. 😀

Lisaks oli seal veel päeval vihje teinud töökaaslane koos naisega.  Ja tagatipuks terve lauatäis poolakaid lisaks muule rahvale loomulikult ….  Ühe nendest poolakatest tiris “natuke napsine” töökaaslane meie lauda ja asi muutus aina segasemaks.  🙂

Seekrod õnnestus mul ka valomerkki kõrtsis ära oodata.  😀

***********************************************************

Vot selline hunnik asju ja vähe muidu mula kah. Nüüd olen ma ennast tõeliselt ületanud, sest ma olen üle nii pika aja kaks päeva järjest teile kirjutanud.  :O

Võtan nüüd jälel vähe pikema blogipuhkuse.  😀  Võib olla.  😉

Teie elukiirteel kihutav Mina.

Inspireerituna…..

…sellest Virge postitusest.

Tööst: Mina olen see üks õnnelik, kel on tööleping lõpmatuseni.  😀  (mu kahel eestlasest kolleegil ka)

Aga see 40-tunnise töönädala korral kuus 2 tasustatud vaba päeva ei lange kokku minu teadmistega.  Nimelt meil on kuu aja eest 1 pekkaspäivä ja kui oled nii tubli, et terve tööaasta on ok, saad veel lisaks pool pekkas’t.  🙂  Nojah, võib ola see erineb ka ametialaselt – pole täpsemalt uurinud.

Arstiabist: Seni pole midagi “täitsa pekki” läinud.  Nii et mingit põhjust kurtmiseks pole. Ise jäin detsembri algul grippi, sisi olin 3 päeva tööl ja kõndimine muutus väga ebamugavaks.  Läksin uuele ringile.  Jõuluvana kingikotist paistis liigesepõletik.  Noh, sain rohud peale, aga 2 nädalaga asi paremaks ei muutunud, siis läksin uuesti arstile ja sain uued rohud peale ja asi sai korda.  Võiks ju loomulikult öelda, et loll arst ja ei pannud kohe õigeid ravimeid …aga ma arvan, et asi ei ole nii must-valge.

Kui poisiga veebruari alguses sama arsti juurde läksime, öeldi kohe, et siin võib olla kopsupõletik ja lollikindlaim valik on haiglas kontrollis ära käia.  Ma olen igatahes seni rahul. Ma pole kunagi arvanudki, et täiuslikke inimesi, sealhulgas ka arste, olemas on.

Haiglasolekust niipalju, et me viibisime lastehaiglas. Kurta ei oska nagu millegi üle. ( kui kurta, siis võiks seda teha 96€ haiglaarve üle, aga las ta jääb.  )

Aeg-ajalt tekkis lisaks igasugusele teenindavale ja meditsiinilisele staffile veel paar klouni. Ning eriti hämmastav oli minu jaoks õde (sanitar või pagan teab, kuidas neid siin õigesti nimetatakse), kelle ülesandeks oligi ilmselt olla meelelahutuse ja heaolu eest hoolitseja….käis ja küsis, kas on mingeid soove..mänguasjade dvd-de, arvutimängude osas (dvd ja mängud olid kataloogis, mis oli igas palatis ja sealt sai siis valida) Nii öelda põhisöögikordade vahel olevad ootekorrad, käidi lapse käest küsimas, mida ta süüa eelistaks.

Tüdruk on käinud 2 korda hambaarstil.  Ei mingeid õõvastavaid kommentaare.
Suitsetamisest: Üldiselt minu tähelepanek selline, et piduses olekus suitsetavad PEAAEGU kõik.  Mittesuitsetajaid peol on väga vähe.

Pidutsemisest: Meie ainukeses kerrostalos on ainukesed TÕSISED peoloomad poolakad.  Aga noh, meil on ka väike maja ja 50% vanemad inimesed.

Jooki ostetakse kohalikust poest ikka hoolega..õllest käib jutt, eksole.  Sest lähimasse Alkosse on 40 km. Ja noh, reedel pärast tööd poodi minnes võib saada aimu, et reedel on KOHUSTUS juua.  Ei tea, miks.

Joogised soomlased on olenevalt isendist, väga erinevad.  😀  Tuttavatest (töökaaslastest) võin täitsa vabalt leida mõlema äärmuse esindajaid.  Õnneks olen ebameeldivatega vähe kokkupuutunud.  Kõrtsis olen selle aasta jooksul ikka käinud. Jaah, joogine mees on nõme, aga sellest enam häirivad mind siin joogised naised,kes joovad baaris sellise tempoga nagu kardaks, et õlletünnist võib keegi teine rohkem saada. Ja siis need janused naised muutuvad haigelt armukadedaks (kui juhtub koos mehega olema, eksole) ja seda ka õhu peale, mida mees hingata julgeb.  😀  😀  😀  Aga üldiselt on siinkandis üsna rahulik kontingent baariõhtutel.

Jalgrattad: Jaah, neil on savi, milline see välja näeb, peaasi, et endal hea oleks.  Ja muide ühel päeval aknast välja kiigates tabasin end konstanteerimast fakti: et kui Soomes on talv, siis soomlane ei kõnni. 😀  Tulenevalt nähtud vaatepildist, et lähedalolevalt kaukalolt hokimängult lahkus poiss tõukekelguga.  Et nad siis kas suusatavad, uisutavad või sõidavad tõukekelguga… noh paljud sõidavad autoga ka. Suvel sõidavad nad siis jalgratastega,vähe vanemad isendid potkupyöra’dega (tõukeratastega, mis tegelikult meenutavad tõukekelkusid, milledel on rattad)

Riietusest: Jaah, täpselt, seljas see, mis näppu juhtub.  Samas ma võin töökollektiivi põhjal ka väita, et esineb mingi tagasihoidlikum %, kes ikka vaatavad, mis seljas-jalas on ja jätavad ülikonna kõrvale punased tennised ja erkrohelise suusamütsi panemata.  😀  Kahjuks (või õnneks?) pean tunnistama, et olen ilmselt ise ka õppinud vabamalt võtma. Samas ma ausalt leian, et väljaveninud dressipüksid ei sobi ka tööle jalga, isegi kui sa väidetavalt ennast nendes LIIGa mugavalt tunned.  Lihtsalt ebameeldiv ja minu jaoks veidi nagu lugupidamatu kaaskolleegide suhtes.  Miskipärast mitte ükski naisinimene töö juures ei kanna nimetatud riideeset.  Õnneks ei ole meil see olukord seal lootusetu, sest patoloogilisi dressipüksi-inimesi on pmst mingi 9-10% töötajaskonnast.  Ja õnneks puutun ma nendega ka väga vähe kokku, seega elan üle.  😀

Sellest, et avalikus kohas (baar-söögikoht) ma sellist “riietumisstiili” ei tolereeri üldse, ei hakka ma üldse rääkimagi.  No ja poes näeb ka igasugust….

Samas on ka väga-väga hoolitsetud ja viisaka väljanägemisega inimesi päris paras hulk. Nii et kõik ei ole päris must-valge.  🙂

Koertest-kassidest:  Mulel on jäänud mulje, et soomlased eelistavad koeri lemmikutena.  Neid võib lausa kolmekaupa perenaisega jalutamas näha. Siin on meil neid hulgi kuigi koht on väike.  Kasse olen ka näinud, aga need enamuses kõnnivad omapead.  Selest hoolimata ei ole hulkuvad, omanikud on tuvastatud.  Seega ma luban endal arvata, et hulkuvaid lemmikuid siin väga ei kohta.  Linnades võib pitl muidugi totaalselt erineda.

Mis puutub kodututesse või paadialustesse või asotsiaalidesse, siis siinkohal pean mainima, et meil siin on mingid sellised alaliselt olemas.  Nad ei ole küll KODUTUD – neil on (vist) mitme peale 1 majake, kus nad pesitsevad kui ilm ei luba bussipeatuses vedeleda.  Aga muus osas on täpselt nagu kodumaisedki.  Õlleringi järgi võiks vist isegi kellaaega õigeks keerata ja poodi minnes proovin tempot sättida vastavaks kui juhtub kusagil mõni silmapiirile jääma.  Sest see lehk on ikka üsna väljakannatamatu ja sellisega koos suhteliselt väikeses poes viibida ei ole just meeldiv.  :S

Aga siis minu arvamus soomlastest:  Välimusest veel: Augustamise ja rõngastamisest rääkides – see on asi, mida ma tõesti jälestan.  Eriti koledad on need väljavenitatud kõrvalestad…öäkk.  Pikajuukselisi mehi on Soomes kindlasti palju-palju rohkem.  Äkki tuleb see sellest, et nad ei raatsi raha juuksurile raistata? Või neil on lihtsalt savi?  Ma kahtlustan viimast.  😀  Habemed või habemetaolised asjad on väga in.  Jällegi mulle mittemeeldiv asi ja kahtlustan, et asi mugavuse (laiskuse?) taga.  Muide kui me tööle tulime, siis meil oli seal paar “elementi” – ühel oli lõua otsas “kitsehabe” ja see oli veel juuksekummidega kinni köidetud.  Teine omas “pikki” juukseid.  Juuksed peaaegu õlgadeni, aga nii hõredad ja õhukesed, nagu öeldakse 2 karva 3 reas. Nüüdseks on mõlemad “puudujäägid” juba peaaegu aasta jagu kadunud olnud.

Suhtumisest, tolerantsusest, abivalmidusest:….ma ei tunne ennast siin nii hirmus võõrana.  Ma võin päriselt ka öelda, et mind on siin väga hästi omaks võetud ja mingeid tõrjumis-ilminguid ei ole esinenud.  Alguses olin ilmselt huvitav “nähtus” nagu tüdrukki kui koolis n.ö. näpuga katsuda taheti koguaeg.  😀  Lasteaias on poja natuke nagu kasvatajate lemmikki, sest ta ei ole kakleja-rahmeldaja, pigem selline rahulik ja üksi nokitseja.  Ja see ei tulene 100% võõrast keskkonnast ja keelest vaid ta ongi selline laps, kes võib tunde üksi mängida ja oma mänguasjad kõik rääkima panna.  🙂

Samas tutvusin hiljuti ühe endast veidi noorema naisinimesega(soomlanna), kelle vanem võsuke käis minu pojaga ühes rühmas.  Kiusamise tulemusena ta enam seal ei käi.  Nimelt kolis see ema oma kahe lapsega (poiss 4 ja tütar 1a ja 8 k) pealinnast siia ca poolteist aastat tagasi ning senimaani leiab ta, et teda pole kohalikud omaks tunnistanud. Ma võin ainult aimata, miks, aga kuna ma tegelikku põhjust ei tea, siis ma jätan selle sinnapaika.  Kuulates tema juttu, jõudsin ma äratundmisele, et mul tõeliselt vedanud.

Ma ei ole mitte kordagi tundnud, et mind koheldaks kuidagi halvemini, sest ma pole soomlane.  (ametiasutustest olen ma sellise veidra jarrutamise põhjenduseks pidanud küll oma päritolu Kelaga seoses, aga see on ka ainuke koht seni)

Ja mul on kogemusi natukene..noh on. Maistraat 3 korda.  Politsei 2 korda.  Kohalik terveysasema….  hmmm…. enda ja poisi korrad kokku teeb juba kümmekond vist küll. Sealjuures 2 erinevat arsti, terveyshoitaja, laborandid.  Töökoha poolt lepinguline terveysasema…2 korda.. 3 erinevat “teenindajat”   Nüüdseks ka lisaks 3-päevane haiglakogemus (Tamperes), Kela-takso kogemus on ka ja väga meeldiv ja ok suhtumine/suhtlemine.

Nüüdseks julgen öelda, et suhtlemine enam halvemuse poole minna ei saa, sest keel tuleb märgatavalt.

Lisaks olete te ka arvatavasti kursis, et mul on tööl üks suhteliselt talumatu kolleeg (kelle kohta käiks ilmselt väga hästi laulusõnad: Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on NSVLiit.. viimase aja mõtteminutid ongi mind selle tulemuseni viinud, et inimene on selline, sest ta ei tea, kes ta on ja kuhu ta kuulub). Ja ma ei suuda ka nüüd, aastase siinviibimise järel, näha neid soomlasi, kes mitte kunagi ei aita.  Keeravad selja.  Ma vist pole selliseid näinud kuigi elame ju ühes asulas.

Nimelt istusin ma ühel ilusal esmaspäevahommikul oma kalli kodu õuel autoga kõhtupidi lumevalli otsas.  Ja mu kallis Pamela keeldus liikumast edasi ja ka tagasi.  Noh..mul ol ika väike labidas, aga mõneminutiline rahmeldamine tekitas järelduse, et see ei toimi.Mis siis ikka, märkasin, et kõrtsi kõrval traktor tööhoos.  Läksin siis sinna ja rääkisin probleemist.  Tuli ja leidis kabiinist koormarihma ja vedis meid lahti (poja oli ka autos). Oleks võinud ju esteks: ignoreerida müriseva masina kõrval “esinevat” naisinimest.  Mitte peatuda. Variante on palju.  Aga appi tuli.  🙂

Loomulikult olen ma 100% veendunud, et tolle kolleegi probleem tuleneb vanarahva ütlusest: kuidas koer külale, nii küal koerale.  Pärast 14. veebruari olen ma täiesti veendunud, et seda inimest ei aita mina ka enam mitte milleski ega mitte kunagi. Mulle ei meeldi kui inimesel puudub argumenteerimisvõime ja “enesekaitseks” saadetakse inimesed igale poole.  Pärast seda pole tal minu näo ette enam asja. Ja loomulikult ei soovi keegi aidata kui ta pärast teadmata ajaks näiteks v**** saadetakse.  Kes olekski…. ma arvan ,et ka eestlased mitte.

Telekast: Ma vaatan ikka üht-koma teist.  Hetkelemmik on The Voice Of Finland. Noh, aeg-ajalt kui õnnestub pihta saada, vaatan mõne krimisarja/-filmi.  Uudised on ka vaateväljas.  Poja vaatab Kakkoneni pärast lasteaiast kojujõudmist.

Päris lootusetu ei ole.  Alati on ju võimalus Usa komöödiasarju vaadata.  😀  Ja lõppude lõpuks, kui midagi vaadata pole ,võib teleka rahus puhkeasendisse jätta ja raadiot kuulata.  Sealt tuleb küll palju palju kohalikku muusikat. Aga mulle meeldib.   Eestis on omamaine muusika ikkagi tahaplaanile tõrjutud.

Liiklus: Ma arvan, et siinne liiklus on ikka kordades normaalsem kui kodumaine. Tallinnas sõites muutun ma väga närviliseks, aga Helsinki läbimine on emotsionaalselt kergem.  🙂  Meie (kohalikud eestlased) oleme siinse teega küll väga rahul (silmas peetud trajektoori kodu-töö-kodu), aga soomlase jaoks on see tee liiga kitsas, liiga pime , liiga konarlik jne.  😀  Noh, ilmselt mitte iga soomlase jaoks, eksole. 😀

Lisaks veel veidi internetiteenusest: Minu jaoks nii kummaline, et piirkonnad on teenusepakkujate vahel ära jagatud.  Pidasin siin plaani ,et äkki oleks mõttekas mingi püsikas koju sebida, aga pärast väikest uurimistööd mõtlesin ,et las ta veel olla.  Meil siin nimelt 2 teenusepakkujat: Sonera ja Tampereen Puhelin OY.  Esimene pakub peaaegu kõige kallima hinnaga ühendust üldse ja lisaks tuleb tehnika täie rauaga osta.  Teise kohta on praegu andmed natuke segased, sest kodukal olemas soodukas…. ja üsna ilus.  Ainuke häda, et väidetav soodukas pidi kehtima ainult jaanuarikuu.  Nii et… ma olen nõutu ja jätkan saunalahti netitikuga.  Kusjuures saunalahti püsikas oleks niiii soodne ja lisaks seadmed (nojah pmst käib seadmete puhul reeglian jutt ruuterist või modemist) tasuta.  Aga nad ju ei paku oma teenust siia.  :S

Ma ei saa aru, mil moel see konkurents siis peaks tekkima?  Hmmmm  …..

 

Heaolu: Siinkohal ma räägiks oma nägemusest, miks soomlased mõnes asjas on Eesti arengust maas.  Ma arvan, et see ongi see heaolutunne.  Kui tundub, et mul on juba piisavalt hea olla ja ma ei vaja enamat, siis jääbki areng seisma.  Ja nii nad elavadki.

Neid ei sega, et nad ei saa iga kell facebooki…..  Ausalt ma olin üllatunud kui minuni jõudis teadmine, et siin on paaaaaalju inimesi, kes teavad arvutist sama palju kui lehm lennuõnnetusest.  Ja ma ei räägi pensionäridest ju.

Neid ei sega, et nad peavad maksete tegemiseks panka minema…võib olla sellepärast ongi niipaljudes väikestes kohtades niipalju pangakontoreid säilinud?  Meil siin on näiteks kaks pangakontorit.  Aga elanikkond on kusagil 2000 ümber (talveperioodil).  Suvel number väidetavalt enam-vähem kahekordistub.

Neid ei sega kui kasutatav mobiiltelefonimudel pärineb 90 aastatest.  Ühesõnaga, nad oleksid nagu maalähedasemad….  (Ärge unustage ,et ma ei ela linnas, eksole!)  Vahel ma isegi imestan, et nad oskavad poes kaardimakseterminali kasutada. 😀

Nad on mugavad.

Võrdluseks tekkis mul üks mõttepoeg ühel täiesti tavalisel päeval.  Nimelt on inimesed pidevalt hämmeldunud, et ma teen ise leiba, et ma koon ise sokke, kindaid, õlasalle, et ma paigaldan ise kodus pesumasina, et ma likvideerin ise ummistuse (kui õnnestub, eksole), et ma ise ühendan ja paigaldan laelambi, et ma teen ise lihapallid (kui ma võiks neid ka valmiskujul poest osta) jne kindlasti on veel midagi, mis mulle praegu ei meenu.  😀

Siis sellel tavalisel päeval läksin ma poodi ja ostsin kerrosjogurti.  Avasin selle, maitsesin pealmist osa, siis segasin kokku ja mõtlesin: see on just õige jogurt eestlasele – ta saab selle ise valmis teha.  😀  😀  😀  Sest topsis on põhjas moos ja peal pmst maitsestamata jogurt.  😀  😀

Kogu mu mõttetu pika heaolu-loba point on, et soomlane on minu nägemuses inimene, kes on täpselt nii mugav kui tal lastakse olla.  Teeb täpselt nii vähe kui võimalik ja täpselt nii palju kui vajalik.  😀  Vähemalt selline mulje on mulle seni jäänud.

Ja lisaks tundub mulle ,et soomlast eriti ei huvita “mida teised arvavad”  Noh nagu meil kipub olema, et sa ei või nii teha, sa ei või sinna minna, sa ei või seda kõvasti välja öelda, sest mida teised arvavad…… Ja jällegi toonitan: see on minule jäänud mulje.

Teised ei pruugi minu arvamust kohe üldse jagada ja ei peagi. Mitte üheski punktis muide.

🙂

Ma olen nüüd jube väsinud, sest ma pole nii kaua nii palju kirjutanud.  😀

Käsitööst ja muud lisajuttu proovin ka mingil päeval siia ikak panna.  Valmis sai salajane Monica.  Aga nüüd vaja veel viimistleda.  2 teist salli on ikka pooleli ja kolmas (jälle vähe salajane) ootab alustamist.  🙂

Aga sellest kõigest veidi hiljem.  Tänaseks peaks lugemist ja mõtteainet jaguma.  🙂

Teie pidevalt eemalolev Mina.