Archive | detsember 2010

Mõtlesin, et “istutaks” puu – sugupuu.

Läksin täna (st tegelt juba eile) möödaminnes www.geni.com lehele ja praegusel öisel tunnil istun ikka veel seal ja ajan oma päritolu jälgi.

 

Ei ole tervislik igalepoole oma nina toppida.  😀

 

Aga teile, mu kallid lugejad, soovin mürtsuvat vana-aasta viimast päeva ja et see algav aasta oleks ülemõistuse positiivne!!!

Inimene on kummaline…

..ta teeb kõike muud, et mitte tegeleda mitte nii ladusalt kulgevate tegevustega.

Lugesin omaenese blogi otsast lõpuni läbi, keetsin suppi ja pesin nõud, pesin juukseid, korrigeerisin kulmud… ja kõik selleks, et ei peaks kleidile varrukaid kuduma või HTML tutoriali läbi töötama.

Kleidi varrukate kudumine on nii tüütu, sest mul on neetult pikad käed.  Ja tutorial vajab süvenemist, aga seda siin pole väga võimalik.  Kui just hilisööl või liiga vara hommikul ei ürita.  😦

 

Masendav juu.  😦

 

Homme maabub siia koos mu oma pojaga veel 2 pube-järgses eas (äkki on nad veel pubed, ma kah ei tea) noormeest ja ma pean jälle oma vaikelust loobuma.  Nii tahaks ju lihtsalt olla.

Ei tea, mis värk on, aga selles külaskäigu-haiguse valguses, tekkis mul meenutus, et mina olen kõik oma aastavahetused kodus veetnud.  Uue aasta varastel tundidel kusagil n.ö. avalikus kohas möllamas on ikka käidud, aga niimoodi mitmeks päevaks aastat vahetama küla peale pole kunagi läinud.

 

Tahaks, et oleks juba uus aasta ja et oleks töökoht.  Loomulikult tahan ma ju NORMAALSETe ülemustega töökohta.  Ja normaalset palka tahaks ka.

Ilmselgelt tahan võimatut.

Loodetavasti suudan ma sooviavalduse IT-kasutajatoe spetsialisti kursustele valmis ehitada.  Isasi, kas neid minu soov huvitab.  :S

 

Pessimistlik olen.  Kui teaks miks, ütleks teilegi.  Aga nät, ei tea.  😀

Ahjaa, käsiin pisipojaga kohalikus poes shoppamas ka.  Kelku ei lubatudki kaasa võtta.  Ma küll eeldasin, et see on kohustuslik aksessuaar, aga ka pärast mitmekordset üle küsimist jäädi endale kindlaks.  Nii me siis käisimegi kahekesi ja puha jalgsi poes.  Suured lumehunnikud olid vähemalt huvitavad vaadata ja üks volkswagen tuvastati ka matka käigus.  😀

 

Ok, lõpunoot sai tsipakene positiivsem, ma siis siinkohal lõpetan.

 

Järjekordselt Mina.

 

 

VALGED JÕULUD ja kuduralli treeningrada.

Hei!

Meil siin Mulklandis on VALGED jõulud.  Lund on palju, kole palju.  Süüdi on Scarlett.  😀

Eile õhtul hakkas tänaval lumeraali ja meiepoolne serv veeti lumest tühjaks.  ralli olevat kaasa väitel kestnud hommikul kella 5-ni.

Pole hullu, täna on suht tihedalt juurde sadanud.  Eile kui L.-ga rääkisin, lubas ta lahkelt väljakaevamistele appi tulla kui meil vaja läheb.  Ise tõstab Muhus solidaarsuse mõttes ühe lumehunnikut edasi-tagasi  — kõik ju tõstavad lund.  😀  😀

Pühad on õnneks suuremate probleemideta ühelepoole saanud.  Pereliikmed on suutnud vaos püsida.  😀

Poisil on ilmselgelt liiga palju magusat majas.  Mitu karbitäit vedeleb.  Kui ma need karpi panen, saavad need seal parimal juhul tunni püsida, siis valatakse diivanile laiali, võetakse 1-2 kommi ja nii ta jääb.

Käsitööd ikka veel teen.  Lootusetu, eksole.  😀

Kuna MM-s avati treeningrada, siis valminud järgmised treeninguelemendid.

Sokid Mihklile

Wurm- müts plikale

Nüüd võitlen septembris alustatud kleidiga.  Suhteliselt suur tõenäosus on, et see tagasi keraks ei muundu.  😉

 

Selleks korraks kõik.

 

Teie Mina.

 

Praegu rohkem kirjutada ei oska.  😀