Archive | detsember 2010

Mõtlesin, et “istutaks” puu – sugupuu.

Läksin täna (st tegelt juba eile) möödaminnes www.geni.com lehele ja praegusel öisel tunnil istun ikka veel seal ja ajan oma päritolu jälgi.

 

Ei ole tervislik igalepoole oma nina toppida.  😀

 

Aga teile, mu kallid lugejad, soovin mürtsuvat vana-aasta viimast päeva ja et see algav aasta oleks ülemõistuse positiivne!!!

Inimene on kummaline…

..ta teeb kõike muud, et mitte tegeleda mitte nii ladusalt kulgevate tegevustega.

Lugesin omaenese blogi otsast lõpuni läbi, keetsin suppi ja pesin nõud, pesin juukseid, korrigeerisin kulmud… ja kõik selleks, et ei peaks kleidile varrukaid kuduma või HTML tutoriali läbi töötama.

Kleidi varrukate kudumine on nii tüütu, sest mul on neetult pikad käed.  Ja tutorial vajab süvenemist, aga seda siin pole väga võimalik.  Kui just hilisööl või liiga vara hommikul ei ürita.  😦

 

Masendav juu.  😦

 

Homme maabub siia koos mu oma pojaga veel 2 pube-järgses eas (äkki on nad veel pubed, ma kah ei tea) noormeest ja ma pean jälle oma vaikelust loobuma.  Nii tahaks ju lihtsalt olla.

Ei tea, mis värk on, aga selles külaskäigu-haiguse valguses, tekkis mul meenutus, et mina olen kõik oma aastavahetused kodus veetnud.  Uue aasta varastel tundidel kusagil n.ö. avalikus kohas möllamas on ikka käidud, aga niimoodi mitmeks päevaks aastat vahetama küla peale pole kunagi läinud.

 

Tahaks, et oleks juba uus aasta ja et oleks töökoht.  Loomulikult tahan ma ju NORMAALSETe ülemustega töökohta.  Ja normaalset palka tahaks ka.

Ilmselgelt tahan võimatut.

Loodetavasti suudan ma sooviavalduse IT-kasutajatoe spetsialisti kursustele valmis ehitada.  Isasi, kas neid minu soov huvitab.  :S

 

Pessimistlik olen.  Kui teaks miks, ütleks teilegi.  Aga nät, ei tea.  😀

Ahjaa, käsiin pisipojaga kohalikus poes shoppamas ka.  Kelku ei lubatudki kaasa võtta.  Ma küll eeldasin, et see on kohustuslik aksessuaar, aga ka pärast mitmekordset üle küsimist jäädi endale kindlaks.  Nii me siis käisimegi kahekesi ja puha jalgsi poes.  Suured lumehunnikud olid vähemalt huvitavad vaadata ja üks volkswagen tuvastati ka matka käigus.  😀

 

Ok, lõpunoot sai tsipakene positiivsem, ma siis siinkohal lõpetan.

 

Järjekordselt Mina.

 

 

VALGED JÕULUD ja kuduralli treeningrada.

Hei!

Meil siin Mulklandis on VALGED jõulud.  Lund on palju, kole palju.  Süüdi on Scarlett.  😀

Eile õhtul hakkas tänaval lumeraali ja meiepoolne serv veeti lumest tühjaks.  ralli olevat kaasa väitel kestnud hommikul kella 5-ni.

Pole hullu, täna on suht tihedalt juurde sadanud.  Eile kui L.-ga rääkisin, lubas ta lahkelt väljakaevamistele appi tulla kui meil vaja läheb.  Ise tõstab Muhus solidaarsuse mõttes ühe lumehunnikut edasi-tagasi  — kõik ju tõstavad lund.  😀  😀

Pühad on õnneks suuremate probleemideta ühelepoole saanud.  Pereliikmed on suutnud vaos püsida.  😀

Poisil on ilmselgelt liiga palju magusat majas.  Mitu karbitäit vedeleb.  Kui ma need karpi panen, saavad need seal parimal juhul tunni püsida, siis valatakse diivanile laiali, võetakse 1-2 kommi ja nii ta jääb.

Käsitööd ikka veel teen.  Lootusetu, eksole.  😀

Kuna MM-s avati treeningrada, siis valminud järgmised treeninguelemendid.

Sokid Mihklile

Wurm- müts plikale

Nüüd võitlen septembris alustatud kleidiga.  Suhteliselt suur tõenäosus on, et see tagasi keraks ei muundu.  😉

 

Selleks korraks kõik.

 

Teie Mina.

 

Praegu rohkem kirjutada ei oska.  😀

Kallistame puid ja hüdrante. :D

Hei!

Mitmekesine nädalavahetus oli.  😀

L pealinnast või siis Muhust, oleneb kuspoolt vaadata, tuli külla.

Noo algne idee oli pihta saada “Lepland-Kuurmaa-Tallinna Poistekoor” triole kohalikus Pauluse kirikus.

Kõrvaltegevustena sai siis harrastatud mälumängu mängimist, Talvenaudingu manustamist, puude ja hüdrantide kallistamist.  😀

Kogu aktsioon algas reede õhtul.  L maandus…no msiki 8 paiku.  Järgnes ürituse pidulik osa, kus iga nänn sai omaniku.  😀  Meil oli talle ka pisike nänn ja loodan, et see teda rõõmustab ikka ka.

Jagatud asjade hulgas figureeris selline tore mäng  Maailma mälumäng.  Sellega täitsime aega kahel õhtul kuni kella 3-ni öösel.

Selgus tõsiasi, et on veel palju, palju asju mida ei tea.  Samas selgus, et on ka mõned asjad, mida teame….ilma et ise sellest teadlikud oleks.  On ju hea avastus?!  😀

Lõbus oli küll.

Laupäevane päev mödus kummaliselt.  Infost kuuldes, arvas õhtupoolikul koju naasnud puberteedist tütar, et me kõik oleme 24 tunni jooksul metsa pööranud.  😀  😀  😀

Nimelt on L-l 1 huvitav harrastus – GP Ning kuna tal oli kindel plaan kohalike vaatamisväärsustega tutvuda, hoolimata suurest hunnikust valgest sodist, mis maad katab, siis võeti mu meheraasuke kaasa ja mindi uitama.  No kokku surfasid nad ringi mingi 3,5 tundi.  tulemustega oli küll kesiselt, aga vähemalt huvitav neil oli.

Selle aja surfasin mina netiavarustes ja tegin erinevaid teste….  😀

Kontsert eelmainitet triopoolt pidi algama laupäeva õhtul kell 7.  Nii me siis alustasime oma matka kodust koos puberteedist tütrega pool 7, sest vastavalt GP juhendile oli vaja tee peale jäävaid puid “kallistada”.  😀

Kallistasimegi, lumi põlvini, aga meeleolu 5+.  Tahaks väga loota, et keegi ei üritagi aru saada nendest jälgedest ning nende eesmärgist, mis me maha jätsime.  😀  😀  😀  😀

Kontsert oli jõulumeeleolune.  Noh, aga seda ju lubatigi.   🙂

Pärast kontserti astusime kiriku uksest välja…ja oh kole, kole, miski tuisk tuli uksel vastu.  See rikkus ära meie esialgse plaani, minna raekoja kanti puid kallistama.  Noh, polnud hullu, sest teatri juures oli ikkagi plaan käia.  Ja kuna see jäi kah mõnes mõttes koduteele, siis selle võtsime me ette.

Nalja oli palju.  Kaevasime, mis me kaevasime…otsingu lõppesid repliigiga “Lähme ära, üks muguvaatab, silmad punnis, oma aiast”  😀  😀  😀  Puhastatud sai miski 3 või 4 hüdranti.  Nüüd nad ei ole enam lume all peidus.   😉  😀

Koju jõudes selgus, et kokk on magama jäänud.  Õnneks oli ta enne jõudnud lihakamaka maitsestada ja ahju lükata.  Toimetasime omale kähku kuuma hõõgveini ja tegelesime veidi mõttetööga.. noh suuremas osas L tegeles.

Ma lihtsalt vahepeal käisin ja kobisesin vahele.  😀  😀  😀

Ülejäänud ajal tegin köögis üht-koma-teist-ja-tüki-kolmandatki.  😀

Süüa sai küll hilja, aga see-eest oli väga hea.  Mitte miski ei saa ühe korraliku seaprae vastu…ma arvan…

Allesjäänud õhtu kulges ikka mängides ja öö saabus mingi 3 paiku.

Hommikul me L-i ei näinud, sest ta pani minema.  aga meil oli ikka veeeeeel uni.

Tegelikult hakkame me sellega tasapisi ära harjuma. Esimene kord oli ainult natuke kummaline.  🙂

Kokkuvõttes peaks mainima, et L-i uus harrastus on huvitav, samas nõuab päris tõsiselt aega ja tahtmist.  Ning ega teostuseks finantsid ka mööda külge maha ei jookseks.

Käsitööst ma seekord ei räägi.  Lihtsalt polegi midagi teinud.  Vist.  Tegelikult tegin küll, Brimnes Lace Shawli sain valmis, venitasin teist natuke ja harutasin kohe üles.  Niipalju siis sellest.  😀

Ja rohkem polegi midagi teinud.  🙂

Tänaseks kõik.  Loodetavasti oli teil mõnus 4. advent.  🙂

Teie Mina.

Minu kaasa tulevase 3 aasta projekt. :D

Ostsime Commoni mööblipoest riidekapi.

Täpset pilti ei leidnud kodukalt, aga pmst sellise

selle vahega, et all on 3 sahtlit.  Ja värvitoon on tumedam.

Mees vaeseke võttis kogu kupatuse pakenditest välja ja hoiab nüüd kahe käega pead kinni.  Vaadates seda väikeste ühendusjubinate kotti, arvab ta, et seda kappi paneb ta küll 3 aastat kokku.  😀  😀  😀

 

Siit moraal, et ilma naiseta ikka ei saa.  😀  😀

 

* läheb nüüd meest õpetama.  😉  😉  😉

 

Teie Mina.

Töötu inimese kiiksud.

2-nädalane kuduralli leidis nüüd oma lõpu siis.

Ürituse idee oli kududa võimalikult palju silmuseid, et saaks poolikud tööd kaelast ära.  No esines ka heegeldajaid.

Ma pean mainima, et sel hetkel oli mul poolikuid töid 3 ja lõpetatud sai neist 1.  See-eest alustatud sai päris mitut ja kokku valmis 4 asja ja 2 pisemat asja.  😀

Poolikuid on järel 2.  😀

Kõigepealt olid mul stardipaugu kõlades pooleli 17-aastase villurid….

Lõngaks ikka maavillane kraam.

Nende kohta öeldi tellija poolt küll, et külgedele palun eesti lipu kujutisi, aga selle koha me jätsime vahele.   😀

Siis tuli mõte, et sõrmkindaid pole ammu-ammu kudunud.  Keegi kusagil viskas väga meeldiva  mustri

ka ja nii nad alguse saidki…

Selline oli tulemus esimese päeva õhtuks ja poolteist päeva hiljem olid nad sellised

Lõng on ikka maavillane.

Järgmiseks tekkis mu kõrvale seisma 13-aastane preili, kes arvas, et temal on ka kindlasti sokke vaja.

Ma siis tegin.

Vahepeal läks katus sõitma ja mõtlesin, et prooviks MM-i salakudumise vol.2 ka ära.

Sellised sokid

Saigi siis vardale visatud

Aga pärast 5-kordset kudumist ja harutamist loobusin.  Jõudsin üle kanna juba sääreni, aga kuidagi see asi ei istunud minu kipaka jala otsas.  Siis arvasin, et pole mõtet kududa läbi häda valmis midagi, mis mulle endale mu jalas ei meeldi.

Läksin lihtsamat teed ja hakkasin pisipojale sokke kududma…… tulemuseks – Miku  tädipoeg sai omale 2 paari sokke.  😀  😀  😀

Meil ju siin vanaema pole, kes kududa oskaks.  :S  :S  :S

Viimaseks ahvatluseks viskas keegi kusagil  mütsi mustri ja selel ma kohe pidin ju kuduma.  Seda enam, et sõrmikud said palmikutega.

Tulemus on siin

Ja eile, kuduralli finišisirgel panin varrastele sellise Salli

Eilse niivõrd kuivõrd päeva tulemus

Ja kogu selle ralli tulemusena väsis väike poja eile õhtul ära sõna otsese mõttes JALA PEALT.  😀

Kokku sai läbi “hekseldatud” ~49416 silmust.

Mõned on ka arvestamata, näiteks Skew soki sääreosa, mis kootud sai, ei viitsinud arvutada.  Ju miskit 1000 ja 2000 vahele jäi.

Niipalju siis käsitööst.  🙂

Muudest asjadest teises postituses….tulevikus.  😉

Ahjaa, nautige talve ja lund siis.  😉  😀

Teie Mina