Tag Archive | mielenkiintoisia huomautuksia

21.02.2016

Noh, ma olen seda blogi kirjutanud juba 7 aastat.  Elanud ja töötanud Soomes 5 aastat.  Palju õnne mulle aastapäevadeks!  😀

Well, now I have been writing this blog for a 7 years already. Lived and worked for a five years in Finland.  So Happy Anniversaries to me!  😀

Täna ei tule pikka juttu, lihtsalt taas üks Haapsalu sall, mille lõpetasin eile.

There will be no long story today, just one more Haapsalu shawl I finished yesterday.  

Lilleväli, loodusvalge, 100 % vill.  Salli mõõdud 65 x 180 cm. Lõngakulu 84 grammi (lõng 100 g / 1400 m).

The Flowerfield, natural white, 100% wool. Dimensions 65 x 180 cm.  Yarn consumption 84 grams (yarn itself 100 grams / 1400 metres).  

 

dav

 

dav

 

dav

 

dav

Keskosa kudumiseks kasutasin vardaid 2.25 mm, silmuste loomiseks 3.5 mm.  Servapitsi silmuste loomiseks 5.5 mm ja kudumiseks 2.5 mm vardad.

I used needles 2.25 for middle section, cast-on was done on 3.5 mm needles.  And for edge lace cast-on was done on 5.5 mm needles and knitting with 2.5 mm needles. 

Vahepeal kudusin ka ühed Grün ist die Hoffnung – sokid taas, aga kuna need tulid põhimõtteliselt samasugused kui eelmised, siis pilti näitada pole (vähemalt mitte mingit “kaubanduslikku” ).  Varsti koon neid jälle, seekord tõenäoliselt vahetan värvi.

Inbetween I knitted one more pair of  Grün ist die Hoffnung – socks, but as these were mostly exactly same as my last ones, I have no photo of these (at least nothing “commercial” ) . Soon I will be knitting one more pair of these and this time I will change the color. 

See on tänaseks kõik.

Kohtume järgmisel korral.

Teie Mina.

That’s it for today.

See You on next time. 

Truly Your’s I. 

Advertisements

14.02.2016

Hei!

Nüüdseks ma olen mõelnud juba nädal aega siia kirjutamisest.  Täna lõpetasin mõtlemise ja hakkan kirjutama.

Well, I’v been thinking of posting here for a week now. But today I stopped thinking and just start writing.

Ma olen kudunud, teinud natuke korraldusi koolituste jaoks ja osalenud paaril laadal.

I have been knitting, making little bit arrangements for a next training sessions and participating on two fairs.

Alustagem siis sellest, mida ma olen kudunud.

So let’s start from what I’v been knitting.

Esimesena on siin minu versioon Reesi “Ristimäe kiri” sallist.  Lõng on helehall, 100 % meriinovill; 100 g / 1400 m. Salli mõõdud 65 x 185 cm.  Lõngakulu umbes 100 grammi.

For a first here is my version of Reesi’s pattern “Ristimäe kiri” .  Yarn is light gray, 100% merinowool; 100g / 1400m.  Shalw’s dimensions are 65 x 182 cm.  Yarn consumption approx. 100 grams.

Järgmisel sallil on väike lugu ka.  Kohtusime Siriga 12. detsembril Hauhos.  Seal oli Jõululaat. Pakkus mulle tehingut, et tema annab mulle lõnga ja mina koon salli nende lambakasvatustalule, Pekkolan talule.  Noh, ma tavaliselst ütlen ikka “jah” ja nii juhtus ka seekord.  🙂  Kuna ta ütles, et kiiret pole, sai lõng oma saatust oodata kaks kuud.  Aga lõpuks tuli sellest lõngast selline välja.

The next one I knitted has a little story too.  We met with Siri on 12th of December in Hauho. There was a Christmas – fair.  She offered me the deal, that she provides yarn and I knit a lace scarf for their lambs farm called Pekkolan tila.  Well, usually I say “yes” and that happened at this time too.  🙂   As she said there’s no hurry, the yarn was waiting it’s destiny for a two months.  But at last this came out of this yarn.

Kasutasin põhjana Kroonprintsi rätiku mustrit ja ühte Kroonprintsi salli motiivi.  Mõtlesin, et lõngakogus on piiratud, seega jätsin mõned nupud sallist välja ja see oligi täitsa tark idee.  Mul oli umbes 118 grammi lõnga ja sallile kulus 114 grammi.  🙂  See on kootud naturaalsest soomelamba villasest 1/8 (100g/ ~800 m), naturaalvalge/värvimata.  Räti mõõdud 100 x 200 cm.

I used Crownprince scarf as a base and one other motif from Crownprince shawl pattern. As I thought I have limited amount of yarn, I discarded some nupps, and it was a wise decision.  I had about 118 grams of this yarn.  But yarn consumption for the scarf was 114 grams.  🙂   It’s knitted from natural finnish lambs woolyarn 1/8  (100g/~800m), undyed.  Scarf’s dimensions are 100 x 200 cm.

Ja tundub, et koostöö jätkub natuke aega.  Kui ta seda salli nägi, küsis ta mu käest, kas kooksin talle veel mõned asjad.

And it seems we will continue this cooperation for a little while.  When she saw the scarf, she asked would I knit some more things for her.

Alustuseks kudusin talle sellised nn näitesokid.  Kasutasin Shetlandi lambavillast  (100 g / 425 m), värv beez, vardad 2,5 mm.  ja ma arvan, et nüüd ma võin öelda, et oskan kududa kaks sokki korraga, ringvarrastel.

For a first I have kind of model socks knitted for her. I used Shetland wool yarn (100g / 425 m), color is beige, needles were 2,5 mm.  And I think that I can say now, I really can knit two socks at once on the circular needles.

Muster on jälle Sirkka (Fido knits lehelt).  Kui see “asi” Siriga suuremaks kasvab, siis ma nuputan mõne pitsimustri ….midagi sallimustrite põhjal, ma arvan.  🙂  Siis kuna ma kasutan Shetlandi villast, siis järgmiseks projektiks Sirile tuleb lihtne kaelasall Shetlandi pitsmustriga.  🙂  Aga tema seda veel ei tea.  😛

Pattern is Sirkka again (from Fido knits page).  If this “thing” with Siri grows, I will generate some different lace pattern…something from shawl patterns, I think.  🙂    I think as I use Shetland wool, the next project for her will be the simple scarf on Shetland lace pattern.  🙂  But she doesn’t know it yet.  😛

Ahjaa, need sokid… need on siin.

Oh, these socks….. here they are.

Nüüd mõned pildid teistest asjadest.

Now some photos of other things.

7. veebruaril oli meil oma väike laat Pälkänes. see on iga-aastane traditsioon.  Käsitöölised tulevad ja toovad oma kraami müügiks, seal on “ülejääke” ja ka ilusaid käsitööna tehtud asju müügis.  Ja loomuliikult natuke kohvi ja küpsetisi.

On the 7th of February we had a little fair in Pälkäne. This is an annual tradition. Handcrafters come and bring their staff for selling, there are the “left overs” and also a beautiful handmade things for selling.  And ofcourse some coffee and bakings.

ja eile me käisime Riihimäel, seal oli sõbrapäeva laat.  Kuigi see oli mulle uus koht, ma pean lihtsalt mainima, et käsitöölised on täiesti eriline sort inimesi, mingis mõttes.  See oli rõõmus ja tore päev, ma lihtsalt ei tea sõna selle kirjeldamiseks….  😛  Ja et päev ikka täitsa korda läheks, kohtusin inimesega, keda juba teadsin/tundsin, aga hoopis teisest kohast ja teisest keskkonnast.  Ma arvan, et kohtume varsti jälle….kui mitte enne, siis suvel selles “teises kohas”.

And yesterday we went to Riihimäki, there was a Valentine day’s fair.  As it was a new place for me to be, so I must say, that handcrafters are different kind of people in some way.  It was so joyful and happy day, I just don’t know the word for it….    😛  And last but not least, I met one person, I already knew, but from really different place and surroundings. I think we meet again…..if not earlier, then in summer in this “different place”.

Mõned pildid eilsest.

Now here are some photos of this yesterday’s event too.

 

Selline oli minu kahe viimase nädala aruanne.

This was my raport of two weeks of mine. 

Loodetavasti teil on mõnus Sõbrapäev!

I hope You have nice Valentine’s Day! 

Näeme jälle järgmisel korral!

See You here on next time!

Teie Mina.

Truly Your’s, I. 

 

Ei mingit pitsi… / No lace at all…

Hei!

See postitus on ainult sokkidest.  Miks?, te küsite… Mina ei tea, vahel lihtsalt juhtub nii.  😀  See algas nende MC sokkide ja kinnastega ja nüüd ma lihtsalt ei saa sinna midagi parata.

This post is all about socks.  Why?, You ask….  I don’t know, sometimes it just happens.  😀  It started with these MC socks and mittens and now I can’t help it.

Alguseks ma lubasin sokid oma pisipoja parima sõbra emale (nagu te võibolla eelmisest postitusest mäletate).  Sain ühe soki valmis, aga siis tulid külalised, seega oli võimatu tegeleda kirjamisega.

For first I promised socks for my son’s best friend’s mother ( as You maybe remember from the last post).  I got done one sock, but then I got visitors, so it was impossible to knit the other one in stranded knitting.

Niisiis tuli idee kududa sellele toredale inimesele teine paar, mitte midagi keerulist, lihtsalt sokid…aga..oh ei, vajalikud vardad olid teise töö sees.  Kevadel alustasin Salajast kooskudumist Mustrimaailmas ja need sokid olid endiselt lõpetamata.  Kuna mul oli just neid vardaid vaja, pidin poolikud sokid ära lõpetama…  (tundub nagu liiga palju sokke korraga  😀 )

So I had an idea to knit one more pair for this lovely person, just socks, nothting complicated….but…oh no, needles I really needed for this, were in one other project.  At spring I started the Mystery KAL in Mustrimaailm and these socks were still unfinished.  So, I needed these needles and I had to finish these socks first….  (it feels like too many socks at once  😀  )

Aga siiski ma sain need valmis.  Muster nendele sokkidele leiad SIIT

Well, I finished these.  The pattern for these were Grün ist die Hoffnung  

Lõngaks DROPS Fabel ja Pirkanmaa Pirkkalanka.

Vardad 2.0 mm.

Yarns I used for these were DROPS Fabel (Lavande)  and Pirkanmaa Pirkkalanka (white).

Needles were 2.0 mm

Sokid on jalale 40/41 ja sobivad mulle suurepäraselt..  🙂

Size of the socks is about 40/41 and these are perfect for me..  🙂

Räägime nüüd veidi nendest teistest (kirjatud) sokkidest ka.

Now, let’s talk about these other (stranded) socks a little bit too.

Kasutasin enda mustrit “Õnnelikud jalad”

I used my own pattern “Lucky feet”

Sel korral kasutasin teistsuguseid lõngu: tumepunast Viking Vilmat(628) ja Nalle Luontopolku (829).  Seega kogu töö sai nimeks “Kui suvi kohtab Jõulu”, lihtsalt nende värvide pärast.  🙂

But this time I used different yarns:  dark red Viking Vilma (628) and Nalle Luontopolku (829)  So the project’s name is “When the summer meets the Christmas”, just because these colors.  🙂

Ma ei ole päris tükk aega kirjamist teinud, seega kartsin et mul läheb terve igavik sokkide valmis saamiseks.  Tegelikult (mul on nagu puhkus praegu ) läks kokku ainult 3 päeva nende kudumiseks.  😉

I haven’t made stranded knitting for a while and was afraid that it takes forever before I finish these socks.  But actually (I’m having a holiday now) it took me only 3 days all together to knit these.  😉

Sokid on kootud jalale 40/41, aga see jalalaba on vähe teistsugune, seega mulle on need sokid natuke nagu suured.

Size of these is about 40/41 too, but it is for different kind of feet, so it seems these are little too big for my feet.

Kasutatud vardaid 2.5mm.

Ma tõesti loodan, et need tulevasele omanikule ka meeldivad, hoolimata nendest kummalistest värvidest.  😀

Needle size was 2.5mm.

I hope this person likes those too, despite these strange colors.  😀

Ja nüüd on mul kaks sokki ringvardal….ma õpin. 😉  Loodetavasti ma saan need ka ühel päeval valmis.  😉

And now I have two socks on one circular needle…  I’m learning.  😉  I hope on one day these are done too.  😉

Tundub, et mul tuleb veel 3 paari kirjatud sokke kududa…..nii võib juhtuda kui ma Facebookis oma mälestusi jagan.  Noh, saame näha.  🙂

It seems that I have to knit yet another three pairs of stranded socks……  that’s what can happen if I share my memories in Facebook.  Well, we’ll see.  🙂

Nüüd keeran lehekülge ja teen selle traditsioonilise Minu Blogi Aasta -postituse. Näeme seal!  😉

Now I’m turning the page and make this traditional My Blog’s Year -post too.  See You there!  😉

Teie Mina.

Your’s truly, I.

Mõtisklused siit ja sealt……3 aastat hiljem…

Hei!

Et kõik kohe ausalt ära rääkida, alustan sellest, et olen teadlik enda ebanormaalsusest. Nimelt tuletas näoraamat mulle meelde, et ma olen kolm aastat tagasi arvamust omanud. Mis veel hullem, selle ka blogisse kirjutanud.  😀 Seega ma lugesin omaenda blogi.

(muretsemiseks pole siiski põhjust, sest aeg-ajalt ma isegi “upun”omaenda blogisse ära)

Lugesin ja mõtlesin, et ega tegelikult karjuvalt palju polegi muutunud….või siiski?…

Töötan….jätkuvalt ja ikka veel samas kohas.  Elan ikka veel samas korteris, mina ja mu järelkasv.  Suve lõpul tekkis meile kaks lemmikrotti ka.  ☺

Teen käsitööd….tõenäoliselt rohkem kui tol ajal.

Järelkasv on haridusteel edasi liikunud, vanem gümnaasiumis, noorem teises klassis.

Poole kohaga meesinimese vabastamine on ehk kõige suurem muutus. Mina ja minu suured nõudmised noh.  4 aastat ja ei mingit arengut.

Minu mõistus sai otsa ja lõpetasin lootmise ära.

Olen peaaegu kuu aega oodanud kohalike arvamusavaldusi teemal, et nii ei saa sisserännanu kohalikuga käituda jne….  senimaani pole miskit kuulda olnud.

Kahel viimase nädalavahetuse õhtul, erinevates seltskondades ja erinevatel üritustel, märkasin oma üllatuseks hoopiski, et mu ümber on kuhjaga inimesi, kelle jaoks see oli täiesti enesestmõistetav lahendus.  Ma ei tea, kas te teate seda tunnet…kui süda täitub sellise Erilise Soojusega…..  Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada…see on lihtsalt selline peaaegu-nutma-ajav-tunne.

Siinkohal meenutan taas oma 3 aasta tagust arvamust, et olen siin “võõraste” keskel rohkem oma kui sealpool vett “omade” keskel.

Vahemärkuseks pean tunnistama, et päris mitmel põhjusel pole ma ka viimasel kahel  aastal sealpool vett käinud.  Lihtsalt mõte, et ohverdan enese puhkusest nädala ja täidan selle nädala jooksul vähemalt 3 erinevat rolli, on olnud nii talumatult nõme, et püsin pigem siin ja tegelen endale meeldivate asjadega.

Tuleva aasta osas ma otse loomulikult lubadusi ei jaga – aeg näitab.

Nagu mu blogiveergudelt kindlasti juba ka näha on olnud, on käsitööseltsiga liitumine mu ellu omamoodi rütmi toonud…..või noh ütleme nii, et “hooajad”  😀

Hetkel on käimas Jõulutuuri – hooaeg.

Ka käsitööliste seltskonnas on inimesi, kellest on saanud väga head kaaslased.  Aeg-ajalt olen lausa hämmingus kui keegi ootamatult kallistama tuleb..

Ning samast seltskonnast ühe inimese kooseluvõitlust kõrvalt vaadates, küpseski minus pool aastat tagasi otsus, et kui senimaani pole kooselamine Poolikut huvitanud, siis mind ka ei huvita.  Teema sai maha maetud, sest nägin kõrvalt kui palju jama ja vaeva nägi teine inimene oma elust diivanikaunistuse kõrvaldamisega. Otsustasin, et sellist jama mulle ka vaja pole.

Aeg-ajalt on tore oma Terve Mõistusega kokku saada.  😁 Pean muidugi saladuskatte all tunnistama, et me ei kohtu just liiga tihti.  😐

Mis selle pika ja hüpleva postituse mõte on….?  Ei mina tea…. kirjutasin lihtsalt mõned kaootilised read, et kallid lugejad igavlema ei peaks.  😜

 

Küsimuste-vastuste rubriik on kommentaaride osakonnas.

 

Aitäh ja ridadeni!

*läheb nüüd salli pilte sorteerima*

 

Teie kaootiline Mina.

 

Virsikuline Kuubikukiri

Tere sis kah……

Aega on natuke mööda läinud ja sall on põhimõtteliselt nädal aega vedelenud ja oodanud ,et keegi pitsid külge õmbleks ja muud viimistlustööd ära teeks.

Noh, ma siis eile leidsin selle Kellegi majapidamisest ja tulemus on siin.

Nagu pealkirjast järeldada võib, on tegemist Kuubikukirjaga Haapsalu salliraamatust.

Lõng on 100% meriino seekord, selline armas-armas virsikuvärv.  100g/1600m.

Kudumiseks olid kasutusel vardad 2,0mm: 3,5mm; 2,5mm ja 4,5mm.

Lõnga kulus 108 grammi ehk siis 1728meetrit.  🙂

Pildistamisega on nagu on….  ma olen jätkuvalt Amatöör ja teen pilte moblaga.  Ja kompositsioonide jaoks ei jätku ajusid.  😀  Seega saate jätkuvalt vaadata neid mittemidagiütlevaid pilte.  🙂

Alguses ma läksin õue ja kasutasin sellist palkmaja moodi toodet, mis meil siin turu-/laadaplatsil asetseb:

Tegin seal veel paar klõpsu:

Siis kõndisin veel ringi ja otsisin Kohta….. noh tegelt ma tegin selle kõndimise vahepeal veel “õue”klõpse, aga need ei kannatanud isegi mitte minu kriitikat – seega neid te ei näe.  😀

Pidasin endaga natuke aru ja läksin Paula kohvikusse…… noh et selline teistmoodi koht.  Päris mitu klõpsu tegin, aga teile näitan ainult seda:

Siis tulin tagasi õue ja leidsin Kivi!  Kivid on toredad, onju?

Kokkuvõttes, kooberdasin sall näpus, külavahel+kohvikus kokku mingi tunnikese – mõelge palju kallist kuduaega läks kaduma!!!

************************************

Aga hetkel on õpin sakslaste lühikesi ridu kuduma.  😀

Loe: Koon Mustrimaailmas käima lükatud Kevadist salakudumist….  mis tegelikult on üsna avalik.  😀

Varbaosad ja üks kand on seljatatud, üks kand on veel jäänud ja siis mingil hetkel sääreosa – võin lubada küll endale ühe uue salli alustamist, või mis?

 

Vot selline lugu täna.

Vaadake siis kuidas päike varjutub!!!

Kuigi olen siin juba 4 aastat elanud, nägin virmalisi esimest korda selle nädala teisipäeva õhtul.  Vot, aga ära nägin.

 

Mõnusat kevade jätku!

 

Teie Mina.

 

 

Torbikukirjaga rätt.

Võtan puhkusenädalast viimast ja kirjutan viimase valminud töö kohta ka raporti – mine tea, millal jälle piisavalt aega saan.  Tulemas ju kevad ja see tähendab reeglina ka töö juures kiireid aegu.  🙂

Siit tuleb siis kolmnurkne rätik.   Ütlen kohe ausalt ära, et paanikaks pole põhjust – ma alustasin seda salli juba 2. veebruaril.  Vahepeal lihtsalt tegin natuke muid asju, mida nägite eelnevates postitustes.

Muster Haapsalu rätiraamatust.  Nimega Torbikukirjaga rätt.

Lõngaks helehall villane (100g/1400m), vardad 4,5mm loomiseks (kui ma teaks, mis kuri vaim mind jälle hammustas, et ma loomiseks liiga peenikese varda võtsin)  ja kudumiseks 2,5mm (mis omakorda oleks võinud olla sutsu peenem, sest sall tuli kohatult hõre)

Salli mõõdud ülevalt alla 85 cm ja tiivasirutus 166 cm.  Väga pingule raamida ei saanudki, tänu sellele “juhmakale”, kes nii peenikeste varrastega ülesloomise tegi.  😦

Mõni pilt ka.

*************************************************************************************************

Eilne päev läks järjekordse katsetuse nahka – kuna mul aeg-ajalt esineb jäärapäisuse sündroomi, võtsin uuesti ette Reesi mustri “Muhu suvi” (lingitud postituses foto valgest sallist).  Eelmine üritus oli novembri alguses ja see alguse jupp oli isegi täitsa alles ja vardal.  Aga kuna esiteks: üks tubli tots ei olnud kuhugi omale varda suurust üles märkunud (sallijupp oli tallele pandud sukavardal 2.0mm) ja teiseks: kahtlustan, et mu käekiri on vahepealse ajaga muutunud, siis jätsin selle jätkamise kõrvale ja alustasin uut juppi.  Seekord loodusvalgest meriino lõngast.  Noh, pärast enam-vähem pidevat 5-tunnist kudumist selgus, et mitte msiki pole muutunud – ma ei suuda selle mustri loogikat tabada…  Mustriridades näpuga järje ajamine võtab 3 korda rohkem aega kui kudumine ja see teeb mind närviliseks.

Kindlasti mitte ei ole see kriitika mustrilooja aadressil.  Muster on ilus ja valmis salli pilti vaadates, täitsa loogiline.  Ma pigem kaldun arvama, et see on mingi verstapost minu jaoks.  Praegu pole ma veel piisavalt küps selle mustriga toime tulemiseks.  Veidigi iseennast tundes, kahtlustan, et võtan selle umbes poole aasta pärast jälle ette.  😀  Sellised “komistuskivid” reeglina ei anna mulle rahu, enne kui olen nad teelt koristatud saanud.

Seekordset juppi enam hoiule ei pannud vaid muutsi nuue salli alguseks.

Pean mainima, et meriinot on naljakas kududa, kuidagi veniv ja vetruv võrreldes villasega, see-eest aga palju pehmem.

Uus sall tuleb piibeleht lehel kirjaga.  Millal valmis saab, ei tea….. ilmselt kunagi ikka.  🙂

***************************

Natukene olen nukker, sest puhkus saab kohe jälle läbi ja töö röövib niipalju kuduaega.  Nädalaga ei jõua küll suurt miskit märkimisväärset valmis teha.  😦

 

Noh, eks ma kasutan need viimased puhkusetunnid siis võimalikult efektiivselt ja liigutan vardaid.

 

Ärevat kevadeootust soovides,

Teie Mina.

 

Geniaalsusest hullumeelsuseni pole õieti tervet sammugi…..

…..kuidas muidu seletada asjaolu, et inimene otsustab veel peenemast lõngast Haapsalu salli kuduma hakata.  😀

Aasta lõpuotsas tekkis tunne, et värvilisi lõngu oleks vaja…  tellisin siis mõningaid.  Teiste hulgas sellist hele-heledat lõheroosat meriinolõnga.  Mõõtühikud numbrites…. noh, on mis nad on, eksole: 100g/2400m.  Aga ega siis seepärast sall kudumata ei jää.

Ja Tiinalt saadud mustrile pidasn seda värvitooni just sobivaimaks.  Mustril väga ametlikku nime veel nagu polegi, Tiina lubas mul nimetada teda lihtsalt “Talviseks”.  🙂

Hullumeelne on kogu loo juures see, et ma otsustasin kududa sallist ühekordsest lõheroosast varrastega 2.0mm.  Alguse panin varrastele 9.jaanuaril, kahe päeva möödudes selgus, et ma pean miski töö normaalsest lõngast kõrvale võtma, et vahepeal käsi “puhata”  Selleks sai Tiina “Jäälilled”  (veel ei ole päris valmis.  )

Lõheroosa sai valmis neljapäeval, 22. jaanuari õhtul.  Viimistlemiseni jõudsin alles eile ja piltideni täna.

Pildid on omaette ooper, sest selgus, et nähtamatut salli on väga keeruline pildile saada….vähemalt õues.

Aimatav muster….

Aimatav sall….

Mõõdud 65 x 180 cm

Toas juba arvestatavalt paremini nähtav sall…

Kaal 52 grammi

Varrasteks 3,5mm, 2,0mm keskosal.  4,5mm ja 2,25 äärepitsil.

Noh, pärast seda masohhismipuhangut olen otsustanud, et sellise “mõõtkavaga” lõngast enam ühekordselt ei koo.

Mul on seda lõheroosat veel 98 grammi, nii et kahekordsena tuleks ka veel täitsa arvestatav sall välja.  Ja lisaks on samade näitajatega veel punast ja musta.

“Jäälilledega” läheb veel veidi aega kuna need kolmnurkse viimased read kipuvad lohisema.

Ja siis, oi seda rõõmu, saab jälle miskit uut varrastele pista, sest olgem ausad: need kaks on küll kauaks töösse jäänud.

****************

Eile sai käidud päevasel AY-koolitusel. Oli igati huvitav ja põnev päev pisikese maitseelamusega sellest, mida kõike veel tuleb õppida ja teada.  Ning sai tutvutud mitmete uute ja toredate inimesetega, kellel sama tee ees.   🙂

Ootan põnevusega pikka koolitust.

Seniks aga mõnusat talve jätku teile kõigile!

Teie geniaalne hull, Mina.