Archive | veebruar 2013

Mul algas puhkus….  Kirjutan siia üles, et pärast oleks koht, kust fakti kontrollida.  Puhkus möödub nagunii märkamatult.  😀   Tööle naasen 12.03.  🙂

Teie, ebanormaalne, Mina.  🙂

******************************************

Minulla alkoi loma …. Kirjoitan tänne, että olisi paikka, josta sitä voi tarkista.  Loma kulkee muutenkin huomaamatta. : D Töihin takaisin 12.03. 🙂
Teidän, epänormaali, Minä.  🙂
Advertisements

Nonii, ilmselt vaatavad mitmed teist seda pilti ja kratsivad kukalt: mida see nüüd endast peaks kujutama siis?

Ei muud kui et võileivatort yhikamuttide moodi.  😀  😀  😀  Tegelikult oli tegijaid kokku kolm, sest Neiu arvas, et tema peab ka kaunistada saama ja nii seda sünergiat ei leitud ja ega väga ei üritatud ka.  Maitse jääb ikka samaks (tõestatud muide) .

Aga nagu mõned teist ka ilmselt teavad, siis 19.02 täitus yhikamuttide esimesel põlvkonnal sisserändest kaks aastat.  Hip-hip-hurraa! 😀  Ja me siis mõtlesime, et kuna meil on natuke vaba aega, teeks midagi.

Eks siis tegimegi.  Käisime toidkraami varumas, siis tegime võileiva alguse valmis. (Idee järgi tegime tuunikala võileiva  🙂 )  Ajaviiteks rüüpasime mõlemad tegemise kõrvale ühe siidrikese.  Hakkisime “pealise” ja pistsime selle alguse kappi ning panime minema.  😀  5+km kepikõndi.  See oli hädavajalik, sest ……

Ahjaa, ma polegi teile ju rääkinud kuidas üks armas kolleeg meid, ullikesi, kahvakuula jumppale meelitas.  😛  Me muidugi läksime ka, neljapäeva õhtul.  Kõndimisest on ikka väga suur tüdimus peal juba ja mu “monod” on jätkuvalt (ehk “jälle”) remondis, nii et suusatada pole ka saanud.  Vot, seega iga uus pakkumine on vägagi teretulnud.

Nii me siis läksimegi.  Põhimõtteliselt on tegemist sangpommiga võimlemisega?, pomm oli 6 kilone.  Noh, mis ta’s on, nagu lumme khm-khm suisel a’al…  Nagu vanarahvas räägib, eksole.   Ega sel õhtul väga hull ei olnudki, kohal olnud teisele kolleegile ütlesime küll, et VÕIB OLLA meil on homme haiguslehed… 😀  Aga treenerile lubasime järgmisel korral jälle minna.

Tulemuseks oli aga see, et eile hommikul oli ärgates kõik nagu päris.  Päeva peale läks asi ainult hullemaks.  Toolid olid räigelt madalad, vetsupotid ka, trepid sigapikad (nii üles kui alla) ja kükitada proovisin ka olude sunnil paar korda – ei olnud just mingi särav idee.

Seega tegime eile otsuse, et reedel ei spordile.  😀  Selle lubaduse vastu ma öösel küll natuke patustasin, sest lihased vägisi nõudsid soojendamist – venitasin end siis igatepidi natuke ja proovisin “korrektseid” kükke ka teha ..mõned.  Natuke hakkas parem küll, edasi tegin kudumaratoni, öösel kella 3-ni.  😀

Tänaseks oli Me olemine juba nii kehvaks läinud, et me otsustasimegi seepärast kõndima minna, et ehk on natukenegi abiks. … Eks näis, mis homne päev toob.  Õnneks on neljapäevani aega veel natuke.  😀

Aga et kõndimast tagasi tulnud jooksime duši alt läbi, kaunistasime oma pisikese võileiva, tõstsime planeeritud joogid kapist lauale   ja hakkasime aga peale.   ÄÄremärkusena muide lisan, et krevetid, mis võileiva peale sai pandud, ongi nagu peaaegu ainutl minu jaoks, sest Me lükkas peaaegu kõik katte oma tükkide pealt minema, enne kui kahvli sisse lõi.  No, kes sööb siis krevette, rohelist sibulat, tomateid… ebanormaalsed ju.  😀  😀   😀    Minu suur rõõm – krevetid on niiiiiii nämmad.  🙂

Teie rahustuseks võn öelda, et meie plaanid on alati suuremad kui meie võimed, sest ära juua jõudsime me vaid shampuse (pärast seda kui olime Neiuga vaheldumisi seda 15 minutit avanud 😀 )   Võileivast suutsime ära süüa pool.  Lisaks läks käiku veel üks Almondy kook (originaal) (pilti pole, aga te võite  vaadata kodukalt)

Need teised pudelid (üks neist on muide ka juba veidi üle aasta Soomes asunud  😀  ) panime ilusast kappi tagasi.  😀  😀   Järgmist “põhjust” ootama.  🙂

Homme lähen otsima omale natukene sporditarvikuid…  Mõni sangpomm, mõned hantlid, võimlemismatt.  Noh, ehk alguseks piisab.

Käsitööst: et kudumaratoni rakendasin Pireti peal, mis tähendab, et eilse õhtu ja poole ööga suutsin enam-vähem teise vihje valmis saada.  Enterlac’i koon siis kui lihtsalt selline tunne tuleb.  😀  Nii natukene kui Piretist aega üle jääb.  🙂  Ei, ei jäta pooleli, lihtsalt koon aeglaselt. 😀

OK, ma rohkem ei lobise.

Tudi-ludi, saiapudi!

Teie, “ilgelt-kaua-Soomes-elanud”, Mina.  😀

*******************************************************************************

Niinpä, ilmeisesti katsovat monet teistä tätä kuvaa ja raapivat takaraivoa: mikä se nyt voisi olla?

Ei muuta kuin että voileipä-kakku Yhikamuttiden tavalla. : D: D: D Itse asiassa heistä yhteensä kolme, sillä Neito (mun tytär) arveli, että hänen on saatava myös korista ja koska synergia-etuja ei löytynyt ja eikä hyvin ei yritetty myös, tällainen se sai. Maku säilyy silti samana (todistettu muuten).  😉

Mutta kuten jotkut teistä myös luultavasti tietävät, sitten 19.02 täyttyi Yhikamuttiden ensimmäisen suku-polven maahan muutosta kaksi vuotta. Eläköön!!!  : D Ja me ajattelimme, että koska meillä on vähän vapaa-aikaa, tekisimme sit jotain… 🙂 .

Näin sitten teimmekin. Kävimme ruokaa hankkimassa, niin teimme voileivän alun. (Ajatuksen mukaan teimme tonni-kala voileipä 🙂 ) Saman aikaanan, voileipä tekemällä, joimme molemmat sivuun yhden siiderin. Pilkkoimme “koristeet” ja laittoimme sen alun kaappiin ja lähdimme….. : D  5 + km sauva-kävelyä. Tämä oli välttämätön, koska ……

……ai-jaa, en olekaan teille  puhunut miten yksi rakas kollega meitä  kahva-kuula-jumppaan houkutteli. : P  Me menimme tietysti myös, torstai- iltana. Kävelyllä on edelleen erittäin suuri ikävystyminen päällä jo ja minun monot edelleen (eli “taas”) korjauksessa, joten hiihtää ei myöskään saanut. Niin, joten jokainen uusi tarjous on hyvin tervetullut.

Niin me menimme. Periaatteessa kyse kahva-kuulan kans voimistelusta, kuula oli 6 kilon. No, mitä siinä, kuten lumeen “khm-khm” kesä-aikaan … Kuten vanha kansa sanoo. Eikä sinä iltana hyvin hullu ei ollutkaan, läsnä olleet toiselle kollegalle sanoimme kyllä, että voi olla meillä huomenna sairausloma … : D Mutta valmentajalle lupasimme seuraavalla kerralla taas mennä.

Tuloksena oli se, että eilen aamulla herätessäni oli kaikki aidolta. Päivää meni asia vain pahenee. Tuolit olivat räikeästi alhaiset, vessa pönttö  myös, portaat kauhean pitkät (sekä ylös että alas) ja kyykkä kokeilla pakosta pari kertaa – ei ollutkaan juuri mitään idea.

Näin teimme eilen päätöksen, että perjantaina “ei” urheiluun. : D
Tämän lupauksen vastaan ​​olen yöllä kyllä ​​hieman syntinen, koska lihakset väkisin vaativat lämmittämistä – venytin itsensä niin vähän ja kokeilin oikeita kyykkyjä myös tehdä .. muutamia. Vähän alkoi kyllä ​​parempi, lisänä tein neulonta maratoonin, yöllä klo 3: en. 😀

Tänään oli Me olo jo niin huonoksi mennyt, että me päätimme siksi kävelemään mennä ehkä on edes hieman apua. … näkee jotka tuo huominen. Onneksi on aikaa torstaihin vielä vähän. : D

Mutta käveyltä palannut kävimme suihkussa, sitten koristelimme voileivän, nostimme suunniteltu juomat kaapista pöydälle ja aloimme päälle. Reunahuomautukseksi muuten lisään, että katkaravut, jotka voileivän päälle sai laittetu, onkin kuten lähes vain minulle, koska Me hylkäsi lähes kaikki peitteen palojen päältä pois ennen kuin haarukka sisään loi. No, kuka syö sitten katkarapuja, vihreää sipulia, tomaattia … epänormaalit jo. : D: D: D Oma ilo – katkaravut on niin hyvät. 🙂

Teidän rauhoitukseen voin sanoa, että suunnitelut ovat aina suuremmat kuin meidän kyvyt, koska juodu saimme vain kuohoviinin (sen jälkeen kun olimme neiton kans vuorotellen sitä 15 minuuttia avannut: D) ​​voileivästäpystyimme syömään puoli. Lisäksi meni yksi Almondy kakku (alkuperäinen) (kuvaa ei ole, mutta voit katsoa kotisivulta)

Nämä muut pullot (yksi niistä on muuten jo hieman yli vuoden Suomessa ollut: D) ​​laitoimme kauniista kaappiin takaisin. : D 😀 seuraava “syytä” odottamaan. 🙂

Huomenna menen etsimään itselleen hieman urheilu-välineitä … Jotkut kahva-kuulat, jotkut käsi-painot, jumppa- matto. No, ehkä alkaa riittää.

Käsityöt: neulonta maratooni että täytäntöön-pano “Piretin” päällä, mikä tarkoittaa sitä, että eilisen illan ja puoli yössä pystyin suunnilleen toisen vihjeen valmiiksi. Enterlac’ia neulon niin kuin vain sellainen tunne on. : D Niin vähän kuin “Piretistä” aikaa jää yli. 🙂 Ei jälkiä käynnissä, vain neulon hitaasti. : D

OK,  enemmän ei keskustella.

Teidän, “kauhean-kauan-Suomessa-asunut”, Minä.  : D

(Oma suomen kirjakieli on vielä heikko, ehkä saan anteeksi. Yritän sitten ajoittain tänne harjoittelun mielessä kirjoittaa myös tätä kieltä.)

Ma leidsin ühel päeval blogi….  Siis pistsin ta lemmikutesse ootele, sest oli muid kiireid asju ning lugemine eeldab minu jaoks taustamürata aega…   Täna ma siis loen ja arvan ,et kui mu naaber ei oleks ära kolimas (ma põhjust ei julge küsida, sest ma olen tegelikult ennegi väga valjuhäälselt täielikus õhtuses vaikuses naerma pursanud), siis pärast tänast “sessiooni” tekiks tal kindlasti soov kolida.  😀  😀  😀  Aga võib olla on see minu napakas huumoritaju, mis mind naerma ajab…või mu liiga elav kujutlusvõime…   Ma ei tea, aga mulle meeldib ja autor saab minult kõik mu tuhat tugrikut.
Aga teie lugege ja veenduge ise.  😉

 

Elust Taanis ja muustki. 

Mu ainuke soov on, et neid mahlakaid ja huvitavaid lugusid sinna lehele sagedamini ilmuks!  🙂

Teie, natukene lõbusas tujus, Mina.

 

Hoiatus väga arenenud kriitikameelega persoonidele: Paremaid pilte ei ole jätkuvalt, seega pole mõtet kurta.  Kui ei meeldi, siis kohustust lugeda ei ole. Pole ka plaanis selle blogiga ühelegi auhinnale kandideerida, rohkem nagu lõbu pärast kirjutan.  PUNKT.

Et kõik ausalt ära rääkida, teen vahepeal ka väikese sissekande teemal: mitte midagi ei viitsi teha.  😀  Ehk, ma olen ikka midagi kõige muu vahel nikerdanud ka.  😀  Mis puutub sellesse, et mille vahel, siis näiteks olin sunnitud veenduma, et nohu reaalselt ka ei lase vardaid kätte võtta… nii veidi üle nädala piinas mind.

Igal õhtul kraadisin end, lootuses, et palavik annab loa koju jääda, aga võta näpust, mõned pügalad üle 37 anti alles reede õhtuks – ei noh, aitäh tõesti!  :S

Nii ma siis olingi selle nädala nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel kulutanud suuremalt jaolt tatistamise peale.  Ja sall, mida oli tarvis kududa, seisis ning barett oli alles udune unistus.    Kaudselt segas mind veel mu enda segane seisund.  Siiamaani ei oska järeldusi teha….  Jääb täiesti arusaamatuks kuidas inimesed oskavad lõpmata vastukäivad olla oma juttudes ja tegudes.  Aga eks kergemaks läheb alles siis kui käega löön ja ei üritagi aru saada…  Iseasi kuidas see kaaskodanikele sobib.  :-/

Seniks kui ma baretini jõudsin, tegin ka ühese jäelduse….ei sümpatiseeri see dropsi mustrikogu mulle.  Nimetet barett  on “kõigile üks suurus”… Andke andeks, aga… no minu meelest ei ole kõikide inimeste pead ühesuurused.  Ja nii ma siis maadlesin selle servaga, kudusin ja harutasin ja kudusin uuesti ja harutasi ja kudusin veel korra… siis enam ei harutanud kuigi hiljem tundus, et ega küll küllale liiga tee ja ühe korra oleks võinud siiski veel harutada/kududa.   Igatahes ei saa ma aru ,mis põhimõttega on need mustrid mitu numbrit suuremad kui väidetav suurusnumber (kui neil on ikka pähe tulnud üldse erinevaid suurusnumbreid pakkuda).  Ja vardad peaksin ma ka tavaliselt ilmselt 2 numbrit väiksemad võtma…  Ühesõnaga, viu-ving….

Nüüdseks on nad siiski valmis

Lõngaks oli  Austermanni KidSilk, valge, 75% mohäär/25% siid, 25g/225m.

Salli kudusin ühekordsest, bareti kahekordsest.  Salli varrastega nr.3 ja baretile kasutasin nr.3 ja nr.3,5.  (oleks võinud väiksemad võtta  :S)

Tulemused miskid sellist. 

Salli mõõdud on 51 x 118 cm.     Sall on  Hyrna Herborgar by Sigridur Halldorsdottir 

Üks pilt sallist veel 

Ja praegu on sellised salajased tegemised käsil:

FB-s toimuv SK Sõbrakuu rätt Piret, autoriks Heili   Võtsin sinise Twin’i (100g/700m, meriino), vardad nr.3 ja panin eile õhtul alguse varrastele.

Ja teiseks on MM-s toimuv “Salakas”, mis osutus täiesti uueks tehnikaks minule – enterlac.  Olen veel täiesti arenemisvõimeline.  😀

  Lõngaks Novita Polku, värvitoon Paprika (73% vill, 24% polüamiid, 3% polüester; 100g/410m) Varras nr.2,5.   Nüüd harjutan mõlema-käeliseks olemist, sest iga ruudu eraldi keerutamine tundub suht tülikas.  😀

Vot sedasi.

Spordist (kui minu hädiseid liigutamiskatseid nii võib nimetada  😀 ) niipalju, et viimase nädala jooksul olen läbinud 6 päeval 7+kilomeetrit.  Homme (kui ilm vähegi kannatab) tahaks suusad alla saada.  🙂    Neljapäeval läheme siseruumidesse “rumalusi” tegema vahelduseks.  😀

Selleks korraks kõik.  Vähemalt olete nüüd kursis, et ma ikka veel hingan.  😀   Ega minust nii naljalt lahti ei saa.

Aaa, muide mõnusat uut aastat… !

Teie, kõvasti kõikuvate kaalukaussidega võitlev, Mina.