Archive | november 2011

Kodus 4-aastasega. :D

Ma olen üleväsinud, sest ma olen suutnud juba ära unustada kui väsitav võib olla 24/7 väikese poisiga koos olla.

Tegelikult peab ütlema, et eks ta ole sellest ajast ka päris palju muutunud kui me viimati pikemalt koos kodus istusime.

Pidevalt kuulen kuidas mind on vaja kallistada ja armastust jagub ka ikka ülemäära palju siin meie juures.  😀  😀  Ei see pole halb, lihtsalt varemalt ei olnud seda nii palju.  Isegi kui meil mõnel nii argisel põhjusel tüli on, on emme jälle natukese aja pärast nii kallis ja sõber ja me mõlemad jälle armastame teineteist.  🙂

Kuna õhtul tekkis ikkagi vastupandamatu magusaisu, läksin kööki maailma kõige lihtlabasemat õunakooki tegema.  No loomulikult tuli väike tarkur ka kööki.  Nii me siis seal asjatasime, põnev oli ka.  Kui ma koogi ahju panin, teatati mulle 5 minuti möödudes, et nüüd võiks seda proovida, see on kindlasti ära küpsenud.  😀  Noh pikem jutuajamine suutis hoogu maha tõmmata ja suutsime ikka koogi päris küpsekssaamise ära oodata.

Istusime siis kahekesi vastamisi köögis laua ääres, sõime sooja õunakooki ja jõime külma piima…emme vahtis klaasistunul pilgul lihtsalt kuhugi kaugusesse…  Ja siis 4-a. M ütles emmele (ise samuti silmi punni ajades): Mis sa vaatad mind niimoodi?!  Ma vastasin, et ma mõtlen.  Keelati ära: Ära mõtle niipalju!  😀  😀  😀

No lihtsalt on naljakas.  😀

Jutustamist on vääga palju ja otse loomulikult mälupuudulikkusega emme ei mäleta kõiki tähtsaid jutuajamisi.  Aga ilmselt olen ma nüüd nii vana, et ma oskan seda ka omamoodi nautida, mida 1 väike poiss teha, mõelda ja öelda võib.  Lasteaiaga oleme juba päris sõbrad – viimasel 2 nädalal ollakse nõus juba emmele vastu tulema ja kasvatajatele lehvitama.  🙂

Hoiame nüüd pöialt, et see sisikonnatöö ka normaliseerub – siis saab jälle töö- ja lasteaia-lainele tagasi.

 

Teie hilisõhtune ja kummalises tujus Mina.

Natuke niisama juttu kah.

Ma saatsin jälle KELAsse pabereid.  Kuna neid väga huvitas minu töötatud aeg ja sissetulekute ülevaade, siis lahke raamatupidaja printis kõik!!!! palgalehed uuesti välja (8xA4), tööandja lisas omalt poolt järjekordsed lepingute koopiad(4xA4) ja lisaks veel selgituskirja minu palgata päevade mitteomamise kohta…1xA4…seega neil on nüüd jälle pool kilo pabereid rohkem.  😀  😀  😀
Ausalt, mul hakkab juba hasart tekkima, et kaua nad seda vanapaberit viitsivad seal koguda veel.  😀  😀  😀

Täna käisime pojaga arstil jälle.  Mul on lootusetult tobe laps…ta tahab alati sinna, kuhu ma teda hetkel mingi nipiga viia ei saa/ei taha.

Eile kui lasteaiast ära tõin, nõudis arstile, täna kui arstile minema hakkasime, nõudis lasteaeda, ja kui arsti juurest koju hakkasime tulema, sain teada, et ei taha koju…. aga kuhu tahtis, ei tea.  Noh, hetkel tundub, et sisikond funkab, aga linaseemned peavad igaksjuhuks olemas olema.  Praeguseks paistab, et olen nendega üle pingutanud, sest 2 päeva on tõsine vetsuralli käinud.  Nüüd istume kodus ja ootame, et olukord natukenegi normaliseeruks, sest sellisena ei saa last ikkagi lasteaeda ka viia juuu.  Nokk kinni, saba lahti.  Sorry, noka ja saba võib asendada sõnaga “kõht”.  :S

Aga muidu mõtlen, et kudumine ei lähe mitte sel kuul. Niikui vardad kätte võtan, tuleb uni.  :S

Talveuni, ma arvan.  :S

9.12 on miski pikkujoulu Lahtis.  No kujutlusvõimet mul sellest mingi kujutluspildi loomiseks napib.  Seega näeb kui toimub.

Eile sai “humanitaarabi” korras käidud mitmekesi allkorrusel peeglit paigaldamas.  As arvas, et liigud tuleb ka teha.  Unustasime endid sinna ligi 3 tunniks.  :S

Istun siin ja mõtlen, et tahaks kaneelirulle.  Aga äkki ma tahan neid homme ka, see tähendab, et ma sööks neid liiga palju, mis omakorda tähendab, et peaks nende tegemise homsesse lükkama (siis rohkem sööjaid jälle) .  😀   Kuna ma ikka veel ei suitseta, siis on liigne söömine ju vastunäidutatud.

Poolakast naabrinaise titeriietele hakkan varsti stick-note’sid klammerdajaga kinnitama..koos sõimusõnadega.  No ajab ikka kaka keema küll kui ma parimal juhul üle 2 nädala tahan kuivatusruumi mõned riided kuivama viia ja tema purukuivad titeriided järjekordselt seal keset päist päeva vedelevad.  Tõeliselt toimekas kodune emme – 10 lehma lüpsta ja 6 last kasida ja ma-ei-tea-mis-kõik-veel.  No ma olin eile ikka tõeliselt vihane.  Läksin oma kraamiga kuivatusruumi ja tema sitsis oma titega trepiotsa juures..hakkasid end õue sättima..ja arvake ära, kas minu avalik ropendamine muutis midagi???!!!!  Ega’s midagi, ma lükkasin JÄLLE paar nööritäit kuiva pesu kokku, et saaks enda omad kuivama panna.  Ja kui ma paar tundi hiljem läksin loputatud (olude sunnil jäi töö juures pesemine poolikuks) pesu sinna viima, oli seis täpselt samasugune.  On kellelgi mõni hea idee?

Mulle paistab hetkel küll see klammerdaja-idee kõige parem.  Sest enne nende elementide siiakolimist meil seal kuivatusruumis küll sellist probleemi polnud.  On veel variant, et riided lihtsalt välja visata, aga siis ta ju peseb need uuesti ära ja riputab jälle sinna kuivama.  Kuna tal neid riideid pidevalt vaja pole, siis klammerdaja abil vähendaks ka oluliselt riiete kogust.  😉

Ma lihtsalt  olengi õigustatult õel, sest nad absoluutselt ei arvesta teiste majaelanikega.  Ei nädalavahetustel pidutsedes, ega kuivati väljalülitamisega (selle peaks reeglina õhtul kell 9 välja lülitama, aga tema just ööseks selle undama panebki).  Korteriuks on neil pidevalt pärani lahti.  Ühesõnaga, ma ei taipa, mis inimesed need on.  :S

Peaks tegema ühe tripi Poola vist.  😉  Äkki saaks aru.  😀

Töölt läheb 1 hüperaktiivne element varsti “sundkorras” puhkusele…kahjuks on see aasta viimane kuu nii kaootiline, et nautida elemendi puudumist täiega ei saagi.  Kuidagi pole hea!   😀

Ok, ma lähen ikka kööki ja otsin omale midagi, mida süüa.  😀

 

Teie õelas ja veidras tujus Mina.

Yle pika aja “paar” rida ;)

Teate, mul on suured süümekad, aga mis ma teha saan.  Kui on aega, pole isu kirjutada, kui on isu pole aega.  Ja nii mu eluke veerebki.

Ma nüüd pean kohe mõtlema, millest ma peaks alustama…..

No esteks sellest, et septembri lõpupäevil sai natukene kruiisitatud, üritust serveeriti minu varase sünnipäevakingina.  😀 No ei olnud soojamaareis(kuigi lõunapoole sai liigutud ju küll)  😀  HLK-TLN. Reede lõunast kodust minema ja laupäeva õhtul 22-paiku tagasi.  No täitsa asja ette läks.  Kuna ma olen segane (kelle jaoks heas mõttes, kelle jaoks halvas mõttes), siis ei saanud ma muidugi laeval karaoket ju vahele jätta.  Ja viimasena lavale saanuna, läksin teisena preemia järele.  Nüüd ootab 1 tasuta kruiis realiseerimist, soovitavalt enne märtsi lõppu.  🙂

Oktoobris sai veel 1 lõunamaareis tehtud – nimelt käisin üle paari kuu @ee.  Puistasin lapsi laiali ja ise suundusin ema juurde.  Õe pere sai üle vaadatud kuna perioodi sisse mahtus ka tema sünnipäev. Ja pean mainima, et 5 päeva hiljem kodus tagasi olla oli tuntavalt mõõõnus.

Viimase aja tegemised on sisaldanud endas KELA-ga maadlemist,  poisiga arstide külastamist ja tööd, tööd ja veelkord tööd.

Reisimisest fotosüüdistusi on, aga siia ei riputa.  🙂  Endal pole õnnestunud ühelegi fotole jääda ja teiste piltidest ple muul rahval sooja ega külma.

Nüüd siis asja juurde.  😀

Käsitööd…sai oktoobris tehtud ikka.

No näiteks tuli ühel päeval tütar “sallivabriku” juurde ja küsis, kas mul juhub kapis mõni soojem sall ka olemas olema.  Hahahahahahaaaa, naljakoht.  Kuna mul oli paar tükki siin naabrimehe “hoole” all pakkumises ja nendega polnud viimasel ajal midagi juhtunud, lubasin tüdrukule, et seal on 1 täpselt selline nagu tal vaja ja ma toon selle järgmisel äripäeval ära.  No te võite ju arvata, kas seal oli enam seda, mida mina just praegu vajasin – loomulikult EI!  Mis siis ikka, vabrik ajas vardad kuuamks ja tegi siukse asja külmetavale tütrele.    Kaua aega ei läinudki, ühel õhtul panin varrastele ja järgmisel päeval lõpetasin.  🙂  Kokku tuli läbi “hekseldada”  13 348 tavasilmust. Asi on järjekordselt “loomkatsete” tulemus.  Pits on kootud suunaga ülevalt alla ja keskosa suunaga alt üles.  🙂

Siis septembris alustatud Mohana salli sain ka lõpuks oktoobris valmis.  Ja oktoobrisse jagus selle kudumise silmustest 14 978 tavasilmust.  Sall ise selline       Salli kaunistavad ka helmed (4mm pärlmuttervärvi läikivad). Päris mitu, arvu ei mäleta.  😀       Tellija kingib selle oma emale jõuluks.  Ma väga loodan, et kingitus teeb rõõmu.  Lõpetasin lihtsamalt, sest leidsin, et 1 kordsest lõngast neid pikoosid teha on ikak täielik nuhtlus . Proovisin paar sakki ja siis vaatasin, et see tulemus ei ole seda pingutust väärt.  Seega lõpetasin “kootud laudlina”-stiilis.  🙂

Veel sai pojale valmis visatud 2 paari villaseid sokke = 11 704 tavasilmust.

Ja nüüd tuleb see koht kus ma enam ei tea, kas nutta või nareda.  Niemlt ühel päeval ma lugesin omaenda blogi vanemaid postitusi ja te ei oska arvatagi, mis juhtus…..nimelt tekkis mul vajadus “kohe-nüüd-ja-praegu” Haapsalu sall varrastele panna.  Täiesti ajuvaba…arvestades, et mul on terve hunnik kõikvõimalikke huvitavaid,läbikudumata mustreid veel kaustas.  Aga mis teha ku itunne oli minust tugevam, siis nii tegingi.  Niipalju laisk olin küll ,et nuppe kududa ei viitsinud ja asendasin need sujuvalt helmestega.

Oktoobris suutsin siis selle salli keskosa valmis kududa.      Keskosa valmimiseks tuli läbi kududa 17 920 tavasilmust.     Pool äärepitsi sai suht kähku valmis (544 tavasilmust oktoobrisse), aga nüüd on teine projekt (õigemini 2 projekti) käsil, seega loodame, et ehk enne aasta lõppu saab ikka päris valmis salli ka näha.  🙂

And last, but not least: sai @ee käies ühel igavamal õhtul uuesti Romance varrastele pandud.  Noh teile teadmiseks pean mainima, et see on täpselt sama kaugel kui ta tol õhtul tehtud sai, sest mul on ju muuuud asjad vaja vahepeal valmis teha.  😀  😀  😀      Tollest jupikesest sai oktoobrikuusse juurde liidetud veel 2 668 tavasilmust.

Seega siin on nüüd siis oktoobri tegemised    Ja kokku sai tavasilmuseid valmis pusitud tolle kuuga 61 172 tavasilmust

Vot sedamoodi.

Ääremärkusena lisan veel, et mõõte mul “loomulikult” pole.  Kuan tööde valmimine ja muud toimingud on koguaeg jooksvalt käinud, siis infokillukestel on rumal omadus kaduma minna.  Vardad on enamus juhtudel ikak jätkuvalt 3,0-3,5 olnud.  Ja lõngad jätkuvalt Aade vabrikust.  🙂

Praegu on tegemisel  Pretty As A Peacock Shawl   Kui asja saab olen üliõnnelik.  Praegu tundub küll ,et 5 alustamise järel võib ka see praegune saavutus tagasi keraks muunduda – no ma ei tea, kuidagi nii teistmoodi asi on võrreldes kõigi eelnevate õlasallidega, mis ma teinud olen.  Aga noh, jätkuvalt, kõik, mis mind ei tapa, teeb mind ju tugevamaks.  😀

Teiseks projektiks on seemnehelmestega heegeldatud mobiilikott.  Sellega juhtus selline tobe lugu, et ühel õhtul komistasin kellegi tehtud kotikese piltide otsa.  Ja enam peast välja ei saanud…Kuna mul varasemast “ussitamise” katsest olid kõik vajalikud tingimused asja alustamiseks olemas, siis ühel hommikul enne!!!! tööle minema hakkamist, tegin alguse ära.  No nii umbes 6.15 hommikul.  😀  Ja nüüd ma siis tasapisi heegeldan ja koon vahelduva eduga…noh nagu ikka.

Laps räägib natuke keerulist keelt.  Käitub nagu kahel jalal kõndiv sõnaraamat.  Kõik on “poliitiliselt korrektne” : näiteks jutt kõlab nii:  “Eesti keeles on emme, aga soome keeles on äiti.”

Ja nii osatakse mulle juba päris palju sõnu üles lugeda.

Ja lasteaias süüakse “puuroa” ja juuakse ” maitoa”.  😉  Uksest minanske “ulos”, aga eesti keeles “õue”:  😀  😀  😀   Koridoripõrandalt kokkupühitav kraam ei ole mittemidagi muud kui “hiekka”.   😀  😀

Ja lisaks kõigele leidsin 3 motivaatorit, et loobuda tubaka põletamisest.  Noh, esteks rahapõletamine ei ole ikkagi ilus, eksole.  Ja õues on neetult külmaks läinud – ei viitsi külmetada, selleks, et raha põletada.  Ja noh, kolmas motivaator on ka, aga las see jääda praegu….  🙂

Ei ole rase, tervis on ka korras.  😀 😀  😀

Et siis esimene smoke-free day oli 16.11. ja senimaani on päris edukalt sujunud.  Noh, pole veel õieti mingit aega mööda läinudki, aga ma tahan ikka kõigi ja kõige kiuste asjaga mäele saada.  🙂

Ja veel tänane pühapäevahommik oli niiiiii täiuslik…..8 kraadi pakast, ilus päikesetõus, soojad tunded……kuum kohv koos kuumade magusate praesaiadega…… Mmmmmmmmmmmmm ……………………………………………..

…………………………………………….Ja totaalselt umbes wc pott.  😦  😦  Noh askeldasime, mis me askeldasime.  Kui olin külalise minema saatnud, võtsin oma “talupoja” mõistusega ise selle poti käsile….kasutasin natuke vanu nõuka-aegseid nippe ja toorest jõudu….ning Voilaa!!! Eksole.  Isegi siinsed vetsupotid kardavad “karme” naisi.  😀 😀  Igatahes jälle suur mure torumehe orgunnimise ja võib olla isegi mingite rahaliste kulude näol tühistatud.

Jehuu, pühapäev muutus pärast seda jälle mõnusaks.  😀

Tööl juhtub ka..ikka igasugust, aga ma ei viitsi sellest kribada – jutt muutub kole spetsiifiliseks.  Niipalju võib olla on huvitav ära märkida, et lähema kuu projektiks on töömees Kalle S-le seeliku õmblemine.  😀 😀  😀   Aga kuna ma pole veel värvi valinud, siis projekt on alles algusjärgus.  Nagu kõik tema töödki, millest tulenevalt vajab ta seelikut….hädasti.  😀  😀  😀

Sellised lood, oktoobrist ja muust, pooles novembris.  Ma tõesti, tõesti südamest loodan, et mul õnnestub edaspidi rohkem järje peal püsida ja te ei pea neid looohisevaid lugusid siin rohkem nägema.

Mõnusat talveootust soovides,

Teie natuke tegus Mina.

Riided köögis.

Et siis..pole ammu kirjutanud.  Teen täna ühe kähkuka siia.  No lihtsalt, et blogi päris ära ei sureks.

Tegelikult on ootel ka oktoobrikuu tegemiste jutt, aga keegi pole mulle aega kinkinud, seega tuleb seda juttu veel mõned päevad oodata.

Juba päris mitu päeva haudusin mõtet, et kööki on riideid vaja.  Ja täna sai sis ennast kokku võetud ja TEHTUD!

Materjalid teadagi kust.  Mõte kõrvade vahelt.

Katted on tehtud tegelikutl neljale toolile, aga 1 tool oli häbelik ja pildile ei tulnud.  😀

Kui asjad paika said, küsis tütar: “Nukumaja wä???”  :O  :O  :O

😀  😀  😀

Praeguseks kõik.  Kiire on!.

Ikka veel teie Mina.