Archive | aprill 2012

Lihtsalt ajaloo tarbeks….

Tsau!

Ei, ei, mitte midagi põrutavat pole juhtunud.  Ma lihtsalt “tähistan” postitusega, et kipsist vabanemiseni on jäänud täpselt nädal.  Järgmisel esmaspäeval, samal ajal, on mu jalg juba tunduvalt kergem.  🙂

Aga muidu, olen ikka kudulainel olnud.  Ja kuna ma pole viimistlemisega tegelenud, siis panin oma valminud ja viimistlemata tööd lihtsalt diivani seljatoele ja tegin klõpsu.

Nagu näha võite, eksole, jagub mul mitmeks päevaks viimistlustöid kui ma ükskord selleks jälle võimeline olen.  🙂 Aga praeguseks pakkisin nad lihtsalt kotti kokku, et seda pitsivahtu siin liiga palju ei oleks.  😀

 

Hetkel on probleem hoopis selles, et ootan kahte lõngapakki ja silme ees tantsib 2 pitsist asja. Aga kududa ei saa ju enne kui pakid kohal.   Ma arvan, et ainult kuduhoolikud oskavad seda seisundit ettekujutada.  😀

Üleeile olid mul ainult kerged kõhklused, et ma ei suuda isegi  4 päeva ilma varrasteta veeta….  Tulemus: ma ei suutnud seda rohkem kui 1 päev.  Ja selle veetsin siis ka lihtsalt peaaegu tervenisti netis ja kaevasin igast põnevat kraami välja….  sellisel trajektooril: RAVELRY–>MM–>IT–>miski Osinkaga seotud kogumik–> RAVELRY–>MM–>IT–>RAVELRY….  Tõeline igiliikur.  😀

Ainuke positiivne nähtus asja juures oli leid, mis andis kinnitust, et ma siiski ei pea kohe nüüd prantsuse keelt õppima hakkama.  😀  😀  😀

Jaa-ah, et rääkides ajaveetmise võimalikkusest varrasteta…mkmmm, ei pole võimalik….täna andsin alla ja hakkasin Fabelist järjekordset pitsi aretama.

Ebanormaalne.

Alguses tegin nii umbes 60 rida ühest lõngast, siis vaatasin seda iga nurha alt – liiga kirju.  Võtsin vardad välja ja lõin sama alguse teise värviga.  Nüüdseks olen sama kaugele jõudnud teise värviga ja selle seest ma vardaid veel välja ei plaani tõmmata.

Rohkem ma täna ei räägigi.  🙂  Mingi mõte nagu oli veel, aga pani jooksu.  😀

Jääb järgmiseks korraks kui jooksust tagasi tuleb.  Kui ei tule, ei saagi teada…mitte keegi.  😀

 

Mõnusat nõidamist… Eelmisel aastal samal ajal oli meil juba uus nõiajaht välja kuulutatud.   Sel aastal nõiun siin omaette.  🙂

Mõnusat Volberdamist!

Ja kohtume Maikuus!

Teie Mina.

Silvia valmis. :)

Hei!

Minu Silvia kirjaga Haapsalu sall sai täna valmis.  Paraadpilte loomulikult ei ole teatud põhjustel.  Neid saab umbes kuu aja pärast.

Hoolimata sellest nupuhunnikust, mis korraks tundus hirmutav, oli see väga mõnus ja kiiresti edenev kudumine.  🙂

Kuna lõngakriis hiilis ukse taga, siis äärepits tuli kõige lihtsam.  Ja hea oli, et ma ei hakanud mingeid “trikke” tegema, sest lõnga jäi küll järele, aga armetult vähe.  🙂

Natuke pilte siis:

Pitsi õmblesin külge kui keegi kahtleb.  😀

    Õmblemises tunnen, et oleks veel areneda maa ja ilm, aga küll ma jõuan, eksole.  Hetkel on peene sallilõnga (loe: lõnga, mis sobiks Haapsalu salli kudumiseks/õmblemiseks) otsas, seega kohe praegu ei saa rohkem harjutada.  😀

Ja sellised poolpidused pildid siis ka:

   Natuke siitpoolt:  

Raamituna saab see asi kindlasti kordi normaalsem väljanägema.  🙂

Hetkel tundub kõige vastumeelsem nurkade kokkuõmblemine ja lõngade peitmine.  Aga õnneks on see kõige lühem etapp.

Lõnga kulus ligi 100g.  Põhiosa varras oli nr.2,5 Äärepitsi kudusin vardaga 3,5.   Õmblesin nõelaga.  😀

Rohkem poelgi täna midagi rääkida…..

Kipsist on siiiiibeeeerrrrrrr…..  7.mail saan lahti….siis olen ilma kipsita invaliid mõned nädalad.  :S

 

Aga noh, see-eest saab kududa, nii et süda paha, eksole.  😀

 

Teie Mina.

 

Tegemistest…

Hei!

Mõtlesin, et tiputan siia mõned pildid oma tegemistest, sest muidu arvate, et ma lihtsalt laisklen.  😀

Et siis jaanuaris alustatud Haapsalu sall sai eile õnnelikult valmis.  Lõpp-viimistlust saab teha siis kui ma jälle kahejalgne olen.  Ma tõesti ei viitsi kellelegi seda hiina keelt (loe: raamimist) õpetama hakata.  😀

Nii et siis, salli äärepitsid läksid seekord üllatavalt kiiresti – isegi nädalat ei läinud…..netitamise ja muude tegemistega kokku 2 ja pool päeva ainult.  😀

Ja siis tul isee koht, mida ma kõige rohkem kartsin: pitsi külge õmblemine:

Nagu te võib olla mäletate, õmblesin ma viimati pitsi sallile Aade 8/1 lõngaga ja pidin end põrsaks vihastama.  Sellest ka hirm.  Aga seekord avastasin, et Haapsalu sallilõng on tõesti suurepärane, vähemalt pitsi õmblemiseks.  Kududa on hea kui suudad tuvastada lõngale ja valitud mustrile hästi!!! sobiva varda suuruse.

Ühesõnaga, see lõng kannatab ka mitu korda õmbluse harutamist… Loomulikult pidin ma seda katsetama, sest esimese hooga õmblesin pitsi üldse pahupidi külge  😀  😀  😀  …noh õnneks märkasin kui olin pikale küljele installeerinud alles 1/3  ulatuses pitsi.  Noja, siis paar korda esimese pitsi harutamist, sest klappida ei tahtnud.

Oli, mis oli, aga külge ta sai.  🙂   Enne nurkade õmblemist jõudsin juba uue peale hammast ihuma hakata, aga siis tuli mõistus koju ja tegin need viimased nõelapisted ka ära. 😉

Selliseid “natukeütlevaid” pilte ka

Venitasin ta natuke nõeltega diivaniseljatoele laiali, et mingit aimu saada.  🙂

Vot nii. Ilupildid tulevad TULEVIKUS!!!  🙂

Lisaks kõigele sellele õppisin ma eile väga sügavalt iseennast tundma…läbi käsitöö.  😀  MA OLEN MASOHHIST!!!!

Pärast eelmainitud Haapsalu salli kudumist, millele ma olen vahelduva eduga pühendanud veidi üle 3 kuu, panin ma eile uue Haapsalu salli varrastele!!!

Ei ole ju normaalne!

Masohhism süvenenud kujul.

Kirjaks sai valitud Silvia kiri 2 Haapsalu salliraamatust ja algus näeb välja selline….     Varras seekord 2,5 ja lõngaks ikka Haapsalu sallilõng.  Värviks valge.  🙂

Tõenäoliselt, kui mu masohhism veelgi süveneb, pean ma seda lõnga juurde hankima.

Ja selline näeb välja masohhisti “töölaud”      😀  😀  😀

Ma pmst elangi diivanil…päeval, sest jalga pole kuhugi mujale nii mõnusalt võimalik üles tõsta.  Ja öösel elan voodi tasapinnal….

Tööle naasmine saab piinarikas olema.  😀  Seal tuleb ju mitmeid tunde vertikaalasendis veeta.  😀  😀  😀

Oma kolmnurksetest, viimasel ajal valminutest (praegu on neid 3) , teen ka ilmselt sellised “poolpidused pildid mingil päeval ja siis tiputan teilegi natuke vaatamiseks. 😉

Sest alles maikuu lõpus võib saabuda see õnnis aeg kui ma tõesti olengi piisavalt normaalses konditsioonis sallide raamimiseks.  😦

Okitoki, selleks korraks.

Ma oma muid segaseid mõtteid ei hakka siia laiali laotama – öö ka hiline juba. 😀   Mine tea, mis segase peaga kokku kirjutan.  😀  😀

Jätkuvalt teie, masohhistist Mina.

“Avastus”

Mind tabas suur kergendus kui kuulsin raadiost uudisnuppu järjekordsest teadlaste “avastusest”.  🙂

Nimelt sain teada, et rumalad inimesed on lihtsalt piisavalt rumalad, adumaks kui rumalad nad tegelikult on….

Selgemalt siis, et ei olegi mõtet rumalale inimesele üritada selgitada, et tema arusaamine või tõekspidamine on vale/rumal, sest ta pole sellest lihtsalt võimeline aru saama.  😀  Kõlab väga puude moodi, või mis?  😀

Kindlasti leidub hulk inimesi, kes tunnevad nüüd pulbitsevat pahameelt, aga ma lohutan, end teadmisega, et me olemegi väga erinevad.  😀

Ja pahandajad ei hakka ilmselt kunagi nii mõtlema nagu mina ja veel enam, nad ei hakka ka kunagi asjadest aru saama nii nagu mina saan.

Seega NO PROBLEMO! 😀

Aga minul hakkas palju kergem…ja ma tean nüüd kindlalt, et ei olegi mõtet üritada neist aru saada…nad on “Omas mullis” ja sealt neid välja aidata pole võimalik, sest

a) nad ei tahagi seda  (õigemini, ei oskagi muud tahta);

b) nende jaoks on kõik kõige paremas korras ja kontrolli all;

c) mida need teised, lollid, üldse kah teavad…

Üks selline masendav nähtus oli mitu-mitu aastat mu otsene ülemus – te ei taha teada kui keeruline on niimoodi produktiivselt töötada.  😦

Motivatsiooni selle tõe kirja panemiseks sain pisikestest igapäevaseikadest: nimelt on olemas “sõbranna”, kes alati teab kõike täpselt.  Isegi kui enda isiklik kogemus puudub, või jutt on külapealt kuuldud.  Tal lihtsalt ON õigus.  Ükskõik kui rumal tema väide ka poleks.

Elementaarne: teise töökaaslasega sai oldud mõnda aega töötuabiraha peal üle-eelmise aasta lõpul ja eelmise aasta alguses.  Kõiketeadja töötas kogu aja.

Nüüd, seoses tuludeklari-teemaga kerkis üles küsimus, kas töötuabirahast võetakse tulumaksu või ei.  Noh, meil, ekstöötutel oli tunne, et võeti (aga kindlad ei olnud).  Teadja raius kui rauda, ei võeta, sest see on ju nii väike ja jääb alla miinimumi jne.  Sai käega löödud – närvisäästuprogramm.  😀  😀

Mis puutub mingite maksude vms arvutamisse/arvestamisse, siis selles osas olen ma tema puhul ammu käpad püsti tõstnud – lootusetu.

Hiljem delkarit täites, tõdesin, ikkagi võeti ju.  Ei mingit tulumaksuvaba-juttu.  Sai ka teise ex-töötuga konsulteeritud, seegi väitis, et tema meelest kah võeti maksu, aga ta ei viitsi “endast targematega” vaielda.  😀

Eks sai talle mainitud ka, et maksud ikkagi võeti….. möhmähmöh….  teema lõpp.

Väljatoodud näide ilmselt pole kõige õnnestunum, aga seda oli kuidagi kõige lihtsam kirjeldada.

Neid teemasid, milles ainult tema arvamus on õige, on lõputu nimekiri.  Toidutegemisest, käsitööst, aiandusest….. laste kasvatamisest (ma ei hakka parem rääkima, eksole) 😀

Kui tema õpetab inimesele sokikanna kudumist ja inimene arenedes avastab raamatust teistsuguse juhendi, siis oma küsimustele vastuseks saab õppija teada, et tema pole küll midagi sellist õpetanud.  😀  😀  😀  😀   Ilmselgelt olin see mina, kes õpetas niimoodi tegema.  :S  Vot selline suhtumine.  🙂

Siis sellised kuldsed laused: “Meie peres küll keegi nii ei tee/mõtle/arva!”

Meil on niimoodi kombeks!” (kui jutt hakkab sinnapoole kalduma, et kahel vastaspoole esindajal on ühine nägemus asjadest)

Mina küll ei tunne kedagi, kes nii teeks/mõtleks/arvaks!”

Isegi kui 2 temaga ühe laua taga istuvat isikut nii teevad/mõtlevad/arvavad, siis tema ei tunne ühtegi.  😀   😀  😀  😀

Nii et jah, maailmas on 2 arvamust: rumala inimese arvamus ja vale arvamus. 🙂

Kui keegi minust targem juhtub nüüd seda lugema, siis tuleb vist jama.  😀

Kogu see jutt ei tähenda ju loomulikult seda, et ma oleksin mingi übertark isend…..  Ja ka mina “panen puusse”.  Erinevalt eeltoodud isendist (k.a. eksülemus), on mul julgust väljaöelda kui ma olen eksinud.  🙂

Aga see ongi MINU BLOGI ja kellele ei meeldi, pangu see lehekülg sealt ülevalt, parempoolsest nurgast, punasest ristist rahulikult kinni lihtsalt.

Mõnusat kevadet, neile kel on!  Ma veel ootan.  🙂

Teie pidevalt ülemõtlev Mina.

Unustatud asjad, deja vu ja lihtsalt mõtted…

Mu südametunnistus hakkas mind segama.  😀  Kuna mõned päevad tagasi sai käidud kusagil välja veksel, et ma ikkagi pildistan 20 aastat lõpetamist ootavat käsitööüllitist, siis nüüd on fotod tehtud ja tuleb lubadus ka täita, eksole.  🙂

Lugu siis järgmine, et tegemist on tikitud laualinikutega. 

Ma olen üsna veendunud, et enda emapoolsest suguvõsast olen ma ainuke, kes pärast vanavanaema neid teinud on.  Ja minagi hakkasin huvi tundma alles siis, kui tema oli juba mitu aastat maapõues puhanud.  Ma ei ole neid palju teinud, sest lapsed tulid kähku ja see on natuke liiga peen nokitsemine väikeste laste kõrvalt.

Siis kui esimene oli veel väike ja “jalutu”, kannatas tikkida, aga pärast seda ma pole enam üritanudki.  😀

Emale (ehk siis tegelikult vanatädile) olen teinud 1, mille üle ta oli väga õnnelik ja isegi veidi imestunud, et ma selle asja ette võtsin ja viitsisin ära õppida.  🙂 

Ja endal on 2 n.ö. stiilinäidet ehk malli ehk mudelit. (vt need 2 ülemist pilti)

Siin natuke detailid natuke lähemalt:

   

Et kui ma tõesti kunagi peaksin mingil kummalisel põhjusel veel selliseid teha, oleks kust vaadata.

Ja lisaks on olemas ka see “kurikuulus” poolik.  🙂      

Keeruline ei ole ju, aga lihtsalt kannatlikkust ja head silmanägemist on vaja.  Lisaks oleks hea kui käed ei väriseks.  😀  😀  😀

Neid linikuid vaadates-siludes tekkis mul mõte, et tegelikult on nii kurb, et ainult käsitöö-inimesed suudavad käsitööd vääriliselt hinnata.  Kui tegemise kogemus puudub, siis “võib see vanaema suure vaevaga heegeldatud lapitekk ka koera külje all vedeleda, mis siis et see on terve ja korras”

Ja siis need käsitöö-“mugud” ei taipa, miks käsitöö-inimesed solvuvad kui neilt üritatakse nende töö ja vaev sandikopikate eest kätte saada….  Masendav.  :S  Ilmselt on sellega samuti nagu mu kipsis jalagagi  – enne isiklikku kogemust paistis see palju lihtsam/talutavam jne.  Hetkel morjendab mind isegi see, et ma ei saa arvuti kõrval hommikukohvi juua – ma lihtsalt pole võimeline ju küünarkeppidega kohvitassi transportima.  :S

Aga noh, need on minu väikesed mured.  Ja õnneks on mul siin hea haldjas, kes mind igati aitab ja hoolitseb niipalju kui tööst ja ühiskondlikust tegevusest aega üle jääb, mida on õnneks üsna palju.  🙂  See kergendab oluliselt vähemalt mu õhtupoolikuid, sest 4-aastasele on ikka pagana keeruline selgeks teha, et ma tõesti ei taha iga 5 minuti tagant uuesti kööki koperdada, et talle seal ntx viil vorsti anda ja 5 minuti möödudes meenub, et ta tegelikult tahtis piima ka ning veel 5 minutit hiljem tuleb üllatusena, et 1 võisai (mille kohta ma mõlemal eelneval korral küsides olen kategoorilise “ei” saanud) oleks päris hea mõte.  Ja nii kogu päeva.  :S  Õhtul on meeldiv võimalus teisi jooksutada.  🙂

*********************************

Mul oli laupäeval deja vu-tunne.  Istusin diivanil, diivani ees maas mu küünarkepid, diivanil kipsis ja terve jalg, kudusin, telerist tuli Idolsi heategevussaade, poja mängis tugitoolis autodega…päike paistis…  Teleriekraani vasakus ülanurgas olid numbrid, millele helistada või sms-da, et head teha…  Ja siis see tuli…ainult hetk…. Kõik oleks nagu kunagi enne nii juba olnud.  Ma arvan, et ma olen näinud seda unes.  Sest mitte kunagi mu eelnenud elu jooksul pole mu elamises olnud küünarkeppe ja minul pole mitte kunagi olnud jalg kipsis.  Imelik.  Aga see oli nii täpne hetk.

Mul on olnud selliseid juhuseid elus ..äkki see oli 4 või 5 kord.  Kui ma mingil hetkel tajun, et täpselt nii on juba enne olnud…. reeglian olen ma neid situatsioone enne unes näinud.  Kummaline…  :S

Ja unenägudest rääkides: mida tähendab kui näed liiga palju koiliblikaid unes?  Täiesti vastik igatahes.  Brrr…..

**************************************

Käsitööst veel niipalju ,et mul on valminud viimase 2 nädala jooksul 2 kolmnurkset õlasalli ja täna lõpetan ilmselt kolmanda.  Ilmselgelt saab sellise tempoga lõng majapidamisest enne otsa kui jalg kipsist lahti.  😀  Noh õnneks on mu elus mõned väga head kuduhulludest sõbrad ,eks mõistavad väga hästi, mida ma võin lõngata jäädes tunda, seega ma saan abi küsida.  🙂   Valminud sallidest saab pilte näha ka ilmselt alles siis kui ma kipsist vabanen.  Kui nüüd mu hea haldjas tõesti ei kavatse minu juhendamise abil neid ise “raamima” hakata.  Mine isahane tea, eksole.  Meil ju nüüd mitu puhkepäeva tulemas.  😀

*****************************

Sõpradest rääkides: ütlesin ühest konkreetselt lahti. Ma arvasin, et ma tunnen inimest, aga selgus, et ma olen nii rumal.  Nohjah, mis pihta see õpetuseks.  Igatahes on ta piisavalt tark, et suutis oma tegelikku palet varjata seni kuni siia tööle sai….edasi on ainult hullemaks läinud.  :S  Kuna ma “julgesin” haiguslehel olles kududa (liigesepõletikuga enne jalaluumurdu, eksole), ja viimase salli pildi ka FB-sse laadida, sain ma päevselge tõestuse inimese kahepalgelisusest ja kadedusest.

Nimelt tekkis sinna pildi alla kommentaar: “Ma küll ei saa nüüd aru. Sul pidid ju käed haiged olema.”

Iseenesest huvitav tähelepanek kuna tööl oli olnud juttu ainult jalgadest, sest arstile ma läksingi järjekordselt jalgade pärast.  Lisaks, oleks inimene vaevunud enne tatipritsimist blogi lugema, oleks ta teada saanud kaua ma tegelikult olin seda salli juba kudunud ja kaua mul lõpetamisega aega läks.

Vastasin: ” See, et ma pildi täna siia üles laadisin, ei tähenda, et ma seda viimasel ööl elueest kudunud oleks!”

Ja järgmiseks tuli: “Aa, seda sa kudusid siis kui sul jalad haiged olid”

(Kommentaarid ei ole enam täpselt tsiteeritud kuna ma kustutasin need)

No mis ma oskan kosta, eksole.  Iseenesest olen ma väga rõõmus, et lõpuks ometi inimene, kes armastab seljataga ussitada, andis mulle netiavarustes põhjuse enda blokeerimiseks.  Antud juhul on mul ainult kahju, et ma teda kodumaal olles õigesti tundma ei õppinud.  Mulle tegelikult ei meeldi inimesed, kell jaoks eksisteerivad maailmas ainult nende arvamus ja vale arvamus.  Sest ma leian et ka kõigil teistel on õigus oma arvamusele ja see ei pea mitte ühtima tema arvamusega.  🙂  Kogu loo moraal on, et nüüd mul ongi jalad (siiski JALG) haige ja tööl kiired ajad.  Mis tähendab, et ta saab oma lõugade eest ka minu osa tööst ära teha -ÕNNE, ÕNNE!!  😀

*****************************************************

Nii ja siis on mind juba pikka aega vaevanud mõte, et kes on need anonüümsed persoonid, kes käivad näiteks Virx’i blogis ja ühes väga “meeldivas” foorumis sappi pritsimas.  Teemad, mis mind vaevanud, et miks keegi “julgeb” käia Lidl’is süüa ostmas ja kuskohas müüakse lõhet 5/6€/kg.  Minu jaoks on kummaline, et mõned, kes väidavad end aastaid olevat Soomes elanud, pole mitte kunagi!!! lõhet sellise hinnaga näinud.  Aga meie siin näeme, korra kuus ehk või nii….  Või ei ole see lõhe kuigi kirjutatud nii on ja välja näeb ka lõhe moodi?  Ma lihtsalt ei saa aru.  Aga nagu minul ja ME-l on põhjenduseks hea repliik varutud: “see tuleb ilmselt kivisest pinnast” ja see sobib ka siinkohal hästi.  Sest ma tõesti ei saa aru…mismoodi pole kunagi näinud?????….  Hmmmmmm

Ja no see Lidli teema.

Ma tahaks neid inimesi päris oma silmaga näha, kes koguaeg karjuvad, et Lidlis käivad pmst “rotid”.  Jaah, alles paar päeva tagasi istusin ma ca 45 minutit seal Lidli kõrval ja vaatasin, et kes seal siis käivad…..  Ma küll ei julgeks väita, et seal nüüd mingi eriline kontingent käiks, tavalised inimesed.  Ma julgeks nüüd arvata, et Säästumarketis käivad ka inimesed toidukraami ostmas?!  Või on Eestis Säästukad kinni pandud?

Mul on 2,5 teooriat anonüümsete kisajate kohta:

1. Eestlased, kes on mingil põhjusel kodumaal sunnitud hakkama saama ja lihtsalt valavad oma kibedust ja sappi suvalistes “sobivates” kohtades välja.  Ilmselgelt delfi ja õhtulehe kommentaariumid on juba ülerahvastatud, sellest tulenevalt otsitakse teisi väljundeid.

2. “Pendeldajatest” eestlased (reeglina ehitajad), kes “elavad” siin kui rikkurid, kärutavad ringi EEnr autodega, siis ei pea ju automaksu maksma . Vägagi tõenäoliselt teenivad enamuse oma palgast mustalt…..  Ja süüa ostavad ainult kõige kallimat ja võimalikult kallist poest. Kindlasti on neil veel palju meelelahutusi (mänguautomaadid, naised jms)  Siis purjetavad vahepeal koju (Eesti), pere (kui see neil peaks olema) juurde, kurdavad naisele, et tööga on kehvasti ja sellest tulenevalt ka raha jätkuvalt loopida pole (loomulikult kui siinpool lahte on kõik juba loobitud, eksole), veedavad seal veidike “kvaliteetaega” (loe: reeglina joovad sõpradega) ja siis purjetavad kenasti ja viisakalt siiapoole tagasi….. Et ring saaks uuesti alata. (Muide kui naine julgeb mehele sedapidi teha, tuleb sellest suur draama…mees ise eks”pendeldaja”)

Ning lisaks siis see 0,5 teooriat, mis puudutab Virx’i, et on olemas ka võimalus, et mõned lüüasaanud “rahabossid” või nende jüngrid püüavad teda lihtsalt mentaalselt hävitada.  (see viimane väide ei puuduta nüüd ilmselgelt enam Lidli ja üldse toiduhindade teemat)

Selline mulje on mulle jäänud sapipritsijatest.

Segaduste vältimiseks lisan siia klausli: Arvamus on rangelt isiklik, ei pretendeeri absoluutse tõe tiitlile ja mitte keegi ei ole kohustatud sellega nõustuma.  🙂

****************************************************************

Vot sedamoodi, saingi vist hetkel kõik hingelt ära….. Või noh, enam vähem.  Kuna väike peremees ärkas, siis mõttelõng on natukene pusas. Lähen kööki ja joon veel veidi kohvi.  🙂

Ridadeni!!

Teie ilmselgelt ülemõtlev Mina.  🙂

 

P.S. Virx, kui sa juhtud läbi hüppama, siis ma pean nüüd kahetsusega tõdema, et ma ei saagi sinu blogisse enam oma arvamust kirjutada…lugeda veel saan ja loodan, et see võimalus ikka jääb.  🙂