Archive | märts 2011

Minun kolmas Helmihuivi.

No terve!

Lilly lehesall

Nimelt korjasin hommikul oma järjekordse pärlisalli hommikul kuivamast ära ja võtsin tööle kaasa.  Seekordne tuli olude sunnil väiksem.  Kuna lõngavaru hakkas lõppema, tegin korrektuuri pärast 10 lehe valmimist – harutasin mõned lehemustrikorrad üles, et saada 8 ja poole-leheline sall.  😀   

Igatahes avastasin järjekordselt, et see on ülimalt mõnus muster kudumiseks.  Ja kardetavasti saab millalgi ka valmis mu poolik punane…tollel ka 10 lehekorda tehtud ja lõnga jaguks veel rohkemakski.  😉

Lõngaks ikka Jõgevalt pärit 100% vill 8/1 hallikas sinine.  Vardad olid seekord nr. 3 ja tegemiseks kulus mingi veidi üle nädala vist.

Mõõdud tagasihoidlikud: 150×80 cm.  Valmimiseks tuli läbikududa 26474 silmust.

Kahjuks esines ka õhtuid kui ma vardaid üldse kätte ei saanud ja viimane, mahakudumine tuli teha “pilusilmselt”.  Olin tol õhtul totaalselt läbi ja pidin napilt, vardad peos, tugitooli magama jääma.

Aga valmis ma ta sain ja nagu öeldud, võtsin täna tööle kaasa ning ilma jäin sellest ka kohe.  🙂

Nii et need pildid on siis põhimõtteliselt mälestus sallist.  🙂   

Nüüdseks on varrastel must-hall-valge Aade 8/1 lõngast Haapsalu-salli tüüpi pitsall.  Eks näis, millal selle pilte näha saab. Eile ei saanud üldse kudumisele pihta. 😦

Aga täna vist msn-i üldse sisse ei logi – saab muude asjadega ka tegeleda.  🙂

Uue sallini..

Teie Mina.

Yhikamutid@fi vol.25

Tsau!

Eile ei juhtunudki midagi üliolulist, vähemalt päeval mitte.  Käisime lihtsalt tööl.  Ja väsimus ei lubanud mitte midagi muud teha.  Tegimegi lihtsalt tööd.

Õhtul tahtis meile üks Rootsi-Soome piiril elav soomlane külla tulla.  MA tuttav juba mingi kümmekond aastat.  MA tituleeris persooni kui Baltimaade Vabahärraks.  Vanust persoonil ligi 60.  Keeltest valdab peale soome ja rootsi veel inglist ja ka eestit suhteliselt hästi.

Algselt võttis ta loomulikult nõuks ära eksida, hoolimata navi olemasolust.  Sõitis siin lähikonnas ringi, leidis karjalaudad kusagil 4-5km raadiuses ja lisaks proovis ka kraavis istumist.  Loomulikult ei olegi telefonitsi kerge keelebarjääri korral täiesti välistatud, et 1 ütleb suuna, kust tuleb ja teine saab hoopis teistpidi aru.  Ühesõnaga, hoolimata komplikatsioonidest jõudis Vabahärra siiski mingi pool 9 ajal õhtul kohale.

No, mees nagu mees ikka, aga…sellise kehakujuga meesinimest nägid minu silmad küll elus esimest korda.  Ülemine ots andis mõista, et suht kleenukese kondiga teine, aga vööst allpool tuli, vabandage väljenduse pärast, tankiaku.  😀   Ühesõnaga meenutas see Vabahärra mulle kõige ehtsamat A tähte.  Naiste puhul ei ole see nii erakordne, aga mehe puhul väga kummaline.

Vabahärra tegevusala võib võtta kokku lühidalt ja löövalt: Ostan, müün ja vahel ka kahetsen.  Nimelt on ta seal meie kodumaakonnas igasuguseid hooneid ja kortereid kokkuostnud ja sinnapoole ta parasjagu teel oligi.  Lisaks anti meile lubadus, et kui ta ühel päeval jälle tagasi tuleb, ehk leiab meile ja mõned kodumasinad – pesumasinasoov on meil endiselt päevakorral ja mikrokas oleks ka päris tore.  Eks aeg näitab, kauaks ta sinna Virosse jääb ja kas meie kannatus peab niikaua vastu. Eitea, eitea. …

Sain toreda aadessi ka surfamiseks tori pistä fi.  😀   Lisaks tabas mind järjekordselt naljakas sündroom: ma vestlen inimesega eesti keeles ja ta saab enamusest aru, aga kui netilehelt tahan miski soomekeelse sõnaühendi tähendust teada, pöördun inimese poole automaatselt inglise keeles.  Saate te aru, jah?!  Täiesti ajukas.  😀  😀  😀

Ja pool 11 pani Vabahärra Helsinki poole ajama.  Kahtlesime küll veidi, kas on mõtet, aga ta selgitas meile, et talle seal linna külje all öömaja ka pakutakse, seega me lasime ta ikka minema.  Hiljem selgus MA-le saadetud sõnumist, et kihutas ikkagi pääkaupunkissa välja ja keris sadamas oma magamiskoti lahti ning keeras autosse magama.  Nojah, vanem inimene (nagu ME rõhutab) ka juba, eks ta ise tea.

Vot selline õhtu.

Tänasel hommikul ärkasin uue aja järgi pool 10 ja väga positiivne päev on senimaani olnud. Väga positiivne ei olnud see, et ma, vana õelus, ajasin ME “vara” üles kuna tegime talle ka kohvi.  😀  Loomulikult sain teada, et olen JOBU!!!  😀  😀  😀

Kohvid-võileivad naha vahel, võtsime kohe hooga koristamise ette.  Nüüd toad korras, veel 1 kohvi ja külaskäigust ülejäänud koogijupid kõhus ja päev enda päralt.  🙂  Mmmmmmmõnus!

 

Ühe sallimoodi asja panin ka veel eile hilisõhtul varrastele, nüüd näpud liikuma ja teile lehva selleks korraks.  🙂

Ilusat ja mõnusat pühapäeva jätku!

 

Teie Mina & Co.

Yhikamutid@fi vol.24

No tere reedet!

Ma olen sigaväsinud.  😦  Ja homme läheme ka veel tööle.

Vaja oleks nuppu, millest saaks aju välja lülitada.

Viisime täna K-le koogi ära.  Ta oli kohe kole-kole üllatunud ja ülih@ppi.  😀  Kooki üle andes jäin ühele töökaaslasele ka vahele, aga pole hullu, vähemalt on kõigil huvitav.  🙂  Paari tunni möödudes mainis 1 hoopis teine kolleeg, et väga hea suutäis oli, see tähendab, et K jagas oma varusid ilmselt.  😀

Kuna tööd nagu jagub üsna palju, siis tekkis täna väike tagasilöök.  Nimelt viskas RV mu juurde mingil ajal 50 tk vapaanarudega Fiskars-lippe ja avaldas arvamust, et need peaks täna ära tegema.  Nojah, mul olid H&M-d hunnikus kõrval ja kuna nendega ka just aastaid aega pole, siis kohe muud tööd ette ei võtnud.  Kui ma ükskord sinnamaani jõudsin, et neid tegema hakata, tekkis võimalus T-ga väike koosolek mahapidada, seega jooksin alla.  Ja too koosolek osutus oodatust pikemaks, sest pika arutelu tulemusena selgus, et minu kahtlused osutusid tõeks ja tuleb veel KELAsse minna Kelakortti-hakemusi tegema.  Meil kõigil kolmel.

Seega mingil ajal jõudsin ma loomulikult masina taha tagasi ka ja mitte midagi polnud muutunud.  Siit järeldus, et RV-l ongi selline komme visata asjad kellegi kätte ja rohkem ei mingit huvi.  Oleks ta veidigi oma suhteliselt tagasihoidlikku pead vaevanud, oleks ta ju aru saanud, et keski teine võiks ka nendega tegeleda.  Suts pärast 4 lendas kohale Neiu Telefoniga ja ütles, et auto ees ja aega 25 minutit.  No lootusetu.  Igatahes tekkis korraks väga “kodune” tunne.  Viljandias oli see ju täiesti tavaline, et Tähtis Ülemus lendas mingil umbe “normaalsel” ajal kohale ja ütles, et kiire-kiire.  Ning hetk hiljem läks see kiire juba sujuvalt mööda.  Ja sama stsenaarium kordus ka tänasel õhtupoolikul.  Mööda see kiire igatahes läks.

Päeval sai kõigil natuke lõbus kui K ronis mööda minu ja MA lauaaluseid.  Oli ju vaja sinna igast jubinaid installida, aga kuna koogi-üleandmise-tunnistaja tegi ilmselgelt “järeldusi”, siis oli neil j uhea K-d nokkida.  😀  😀  😀  Ääremärkuseks pean mainima, et nokkimine ei ole pahatahtlik.  Stiil paistab ikka samane nagu meilgi kombeks.  😀

N proovis täna veel veidi põtkida, aga ma õnneks olin klapi taga.  MA-d küll veidi häiris, loodetavasti saab ta sellest üle.  😉

Homme saame me “rõõmsalt” koos N-ga tööl aega veeta.  Näis-näis.

Ahjaa, ühel ilusal päeval rääkis T meile inimesest nimega Joni.  Võtmes, et too tuleb ka laupäeval tööle ja seega uksed lahti.  Ma siis üritasin selgust saada, et mihuke see Joni peaks olema.  Ei õnnestunud nimele nägu juurde mõelda.  Täna tekkis mingil hetkel mu masina kõrvale selline veidi lapseliku näotüübiga meesterahvas, kes hakkas väga 5+ inglise keeles rääkima.  Nät, siis rockmuusika harrastamisest on vägagi kasu.  Loomulikult on ta selline noorema põlvkonna esindaja ka, seega igati normaalne.  Sai siis sotid selgeks räägitud.  Kõige kõvemini jäi kõlama mõte, et pärast kella 2-te kui Joni lahkub, tuleb K ja jääb õhtul mingi 10-ni majja – ühesõnaga kodutu.  😀  😀  😀

Ja tänu Joniga tutvumisele sai täna ka puhketoa tagumise ukse link korda.  Kuna meil on halbu harjumusi ja käime sealtkaudu õue, siis pärast Rolfi väljumist ma seda ust enam seestpoolt lahti ei saanud, sest Rolfile oli järjekordselt ukselink pihku jäänud.  Söögitoas istuvale Jonile konstanteerisin valjuhäälselt fakti, et normaalne, maja mehi täis, aga ukselinki korda tehtud ei saa.  Ja imede-ime, kahe tunni pärast ei suutnud ei mina ega MA seda linki enam ukse küljest kätte saada.  NÕID olen, eksole.  😀  😀  😀

Kardetavasti jooksevad nad varsti kõik peitu kui mind kusagilt tulemas näevad.  😀  😀  😀  😀

 

Selleks korraks kõik.

Järgmine kord jälle.

Teie Mina & Co