Archive | märts 2011

Minun kolmas Helmihuivi.

No terve!

Lilly lehesall

Nimelt korjasin hommikul oma järjekordse pärlisalli hommikul kuivamast ära ja võtsin tööle kaasa.  Seekordne tuli olude sunnil väiksem.  Kuna lõngavaru hakkas lõppema, tegin korrektuuri pärast 10 lehe valmimist – harutasin mõned lehemustrikorrad üles, et saada 8 ja poole-leheline sall.  😀   

Igatahes avastasin järjekordselt, et see on ülimalt mõnus muster kudumiseks.  Ja kardetavasti saab millalgi ka valmis mu poolik punane…tollel ka 10 lehekorda tehtud ja lõnga jaguks veel rohkemakski.  😉

Lõngaks ikka Jõgevalt pärit 100% vill 8/1 hallikas sinine.  Vardad olid seekord nr. 3 ja tegemiseks kulus mingi veidi üle nädala vist.

Mõõdud tagasihoidlikud: 150×80 cm.  Valmimiseks tuli läbikududa 26474 silmust.

Kahjuks esines ka õhtuid kui ma vardaid üldse kätte ei saanud ja viimane, mahakudumine tuli teha “pilusilmselt”.  Olin tol õhtul totaalselt läbi ja pidin napilt, vardad peos, tugitooli magama jääma.

Aga valmis ma ta sain ja nagu öeldud, võtsin täna tööle kaasa ning ilma jäin sellest ka kohe.  🙂

Nii et need pildid on siis põhimõtteliselt mälestus sallist.  🙂   

Nüüdseks on varrastel must-hall-valge Aade 8/1 lõngast Haapsalu-salli tüüpi pitsall.  Eks näis, millal selle pilte näha saab. Eile ei saanud üldse kudumisele pihta. 😦

Aga täna vist msn-i üldse sisse ei logi – saab muude asjadega ka tegeleda.  🙂

Uue sallini..

Teie Mina.

Yhikamutid@fi vol.25

Tsau!

Eile ei juhtunudki midagi üliolulist, vähemalt päeval mitte.  Käisime lihtsalt tööl.  Ja väsimus ei lubanud mitte midagi muud teha.  Tegimegi lihtsalt tööd.

Õhtul tahtis meile üks Rootsi-Soome piiril elav soomlane külla tulla.  MA tuttav juba mingi kümmekond aastat.  MA tituleeris persooni kui Baltimaade Vabahärraks.  Vanust persoonil ligi 60.  Keeltest valdab peale soome ja rootsi veel inglist ja ka eestit suhteliselt hästi.

Algselt võttis ta loomulikult nõuks ära eksida, hoolimata navi olemasolust.  Sõitis siin lähikonnas ringi, leidis karjalaudad kusagil 4-5km raadiuses ja lisaks proovis ka kraavis istumist.  Loomulikult ei olegi telefonitsi kerge keelebarjääri korral täiesti välistatud, et 1 ütleb suuna, kust tuleb ja teine saab hoopis teistpidi aru.  Ühesõnaga, hoolimata komplikatsioonidest jõudis Vabahärra siiski mingi pool 9 ajal õhtul kohale.

No, mees nagu mees ikka, aga…sellise kehakujuga meesinimest nägid minu silmad küll elus esimest korda.  Ülemine ots andis mõista, et suht kleenukese kondiga teine, aga vööst allpool tuli, vabandage väljenduse pärast, tankiaku.  😀   Ühesõnaga meenutas see Vabahärra mulle kõige ehtsamat A tähte.  Naiste puhul ei ole see nii erakordne, aga mehe puhul väga kummaline.

Vabahärra tegevusala võib võtta kokku lühidalt ja löövalt: Ostan, müün ja vahel ka kahetsen.  Nimelt on ta seal meie kodumaakonnas igasuguseid hooneid ja kortereid kokkuostnud ja sinnapoole ta parasjagu teel oligi.  Lisaks anti meile lubadus, et kui ta ühel päeval jälle tagasi tuleb, ehk leiab meile ja mõned kodumasinad – pesumasinasoov on meil endiselt päevakorral ja mikrokas oleks ka päris tore.  Eks aeg näitab, kauaks ta sinna Virosse jääb ja kas meie kannatus peab niikaua vastu. Eitea, eitea. …

Sain toreda aadessi ka surfamiseks tori pistä fi.  😀   Lisaks tabas mind järjekordselt naljakas sündroom: ma vestlen inimesega eesti keeles ja ta saab enamusest aru, aga kui netilehelt tahan miski soomekeelse sõnaühendi tähendust teada, pöördun inimese poole automaatselt inglise keeles.  Saate te aru, jah?!  Täiesti ajukas.  😀  😀  😀

Ja pool 11 pani Vabahärra Helsinki poole ajama.  Kahtlesime küll veidi, kas on mõtet, aga ta selgitas meile, et talle seal linna külje all öömaja ka pakutakse, seega me lasime ta ikka minema.  Hiljem selgus MA-le saadetud sõnumist, et kihutas ikkagi pääkaupunkissa välja ja keris sadamas oma magamiskoti lahti ning keeras autosse magama.  Nojah, vanem inimene (nagu ME rõhutab) ka juba, eks ta ise tea.

Vot selline õhtu.

Tänasel hommikul ärkasin uue aja järgi pool 10 ja väga positiivne päev on senimaani olnud. Väga positiivne ei olnud see, et ma, vana õelus, ajasin ME “vara” üles kuna tegime talle ka kohvi.  😀  Loomulikult sain teada, et olen JOBU!!!  😀  😀  😀

Kohvid-võileivad naha vahel, võtsime kohe hooga koristamise ette.  Nüüd toad korras, veel 1 kohvi ja külaskäigust ülejäänud koogijupid kõhus ja päev enda päralt.  🙂  Mmmmmmmõnus!

 

Ühe sallimoodi asja panin ka veel eile hilisõhtul varrastele, nüüd näpud liikuma ja teile lehva selleks korraks.  🙂

Ilusat ja mõnusat pühapäeva jätku!

 

Teie Mina & Co.

Yhikamutid@fi vol.24

No tere reedet!

Ma olen sigaväsinud.  😦  Ja homme läheme ka veel tööle.

Vaja oleks nuppu, millest saaks aju välja lülitada.

Viisime täna K-le koogi ära.  Ta oli kohe kole-kole üllatunud ja ülih@ppi.  😀  Kooki üle andes jäin ühele töökaaslasele ka vahele, aga pole hullu, vähemalt on kõigil huvitav.  🙂  Paari tunni möödudes mainis 1 hoopis teine kolleeg, et väga hea suutäis oli, see tähendab, et K jagas oma varusid ilmselt.  😀

Kuna tööd nagu jagub üsna palju, siis tekkis täna väike tagasilöök.  Nimelt viskas RV mu juurde mingil ajal 50 tk vapaanarudega Fiskars-lippe ja avaldas arvamust, et need peaks täna ära tegema.  Nojah, mul olid H&M-d hunnikus kõrval ja kuna nendega ka just aastaid aega pole, siis kohe muud tööd ette ei võtnud.  Kui ma ükskord sinnamaani jõudsin, et neid tegema hakata, tekkis võimalus T-ga väike koosolek mahapidada, seega jooksin alla.  Ja too koosolek osutus oodatust pikemaks, sest pika arutelu tulemusena selgus, et minu kahtlused osutusid tõeks ja tuleb veel KELAsse minna Kelakortti-hakemusi tegema.  Meil kõigil kolmel.

Seega mingil ajal jõudsin ma loomulikult masina taha tagasi ka ja mitte midagi polnud muutunud.  Siit järeldus, et RV-l ongi selline komme visata asjad kellegi kätte ja rohkem ei mingit huvi.  Oleks ta veidigi oma suhteliselt tagasihoidlikku pead vaevanud, oleks ta ju aru saanud, et keski teine võiks ka nendega tegeleda.  Suts pärast 4 lendas kohale Neiu Telefoniga ja ütles, et auto ees ja aega 25 minutit.  No lootusetu.  Igatahes tekkis korraks väga “kodune” tunne.  Viljandias oli see ju täiesti tavaline, et Tähtis Ülemus lendas mingil umbe “normaalsel” ajal kohale ja ütles, et kiire-kiire.  Ning hetk hiljem läks see kiire juba sujuvalt mööda.  Ja sama stsenaarium kordus ka tänasel õhtupoolikul.  Mööda see kiire igatahes läks.

Päeval sai kõigil natuke lõbus kui K ronis mööda minu ja MA lauaaluseid.  Oli ju vaja sinna igast jubinaid installida, aga kuna koogi-üleandmise-tunnistaja tegi ilmselgelt “järeldusi”, siis oli neil j uhea K-d nokkida.  😀  😀  😀  Ääremärkuseks pean mainima, et nokkimine ei ole pahatahtlik.  Stiil paistab ikka samane nagu meilgi kombeks.  😀

N proovis täna veel veidi põtkida, aga ma õnneks olin klapi taga.  MA-d küll veidi häiris, loodetavasti saab ta sellest üle.  😉

Homme saame me “rõõmsalt” koos N-ga tööl aega veeta.  Näis-näis.

Ahjaa, ühel ilusal päeval rääkis T meile inimesest nimega Joni.  Võtmes, et too tuleb ka laupäeval tööle ja seega uksed lahti.  Ma siis üritasin selgust saada, et mihuke see Joni peaks olema.  Ei õnnestunud nimele nägu juurde mõelda.  Täna tekkis mingil hetkel mu masina kõrvale selline veidi lapseliku näotüübiga meesterahvas, kes hakkas väga 5+ inglise keeles rääkima.  Nät, siis rockmuusika harrastamisest on vägagi kasu.  Loomulikult on ta selline noorema põlvkonna esindaja ka, seega igati normaalne.  Sai siis sotid selgeks räägitud.  Kõige kõvemini jäi kõlama mõte, et pärast kella 2-te kui Joni lahkub, tuleb K ja jääb õhtul mingi 10-ni majja – ühesõnaga kodutu.  😀  😀  😀

Ja tänu Joniga tutvumisele sai täna ka puhketoa tagumise ukse link korda.  Kuna meil on halbu harjumusi ja käime sealtkaudu õue, siis pärast Rolfi väljumist ma seda ust enam seestpoolt lahti ei saanud, sest Rolfile oli järjekordselt ukselink pihku jäänud.  Söögitoas istuvale Jonile konstanteerisin valjuhäälselt fakti, et normaalne, maja mehi täis, aga ukselinki korda tehtud ei saa.  Ja imede-ime, kahe tunni pärast ei suutnud ei mina ega MA seda linki enam ukse küljest kätte saada.  NÕID olen, eksole.  😀  😀  😀

Kardetavasti jooksevad nad varsti kõik peitu kui mind kusagilt tulemas näevad.  😀  😀  😀  😀

 

Selleks korraks kõik.

Järgmine kord jälle.

Teie Mina & Co

Yhikamutid@fi vol.23

No tere, tere!

Eilne raport jäi kirjutamata, sest neetud tuul viis mu neti, elekter napilt veel jäi.  Ja täna pole ka väga stabiilne nett, aga ehk veab välja.

Alustame siis sellest, et esteks eile koju saabudes leidsime oma “pereisale” adresseeritud “väljapressimiskirja.  😀   Ühesõnaga meie pere vanimale liikmele, ME-le tuli kiri, et võiks tv-maksu maksma hakata.  Ja selleks miski “hakemuse” täita jne.   Ma ei viitsind tervet kirja lugeda, lugesin ainutl P.S. läbi ja leidsin, et selle võib sama hästi kohe minema ka visata.  😀  😀

Järgmiseks avastasime, et uksele on meie nimed tekkinud ning samuti ka väliskoridori seinale.  🙂  Me oleme nüüd “kaardil”  😀
Tööl juhtus ainult natukene…las ma meenutan veidi.  Nimelt sai jälle K-le ülesandeid delegeeritud.  Aga ta kurask hakkas vastu, et temal “tango”-koorem vaja pääle laadida ja töö jääb homseks st tänaseks.  Siis tekkis kusagilt Janne, kes tahtis teada, mis kell me 24.02  töölt lahkusime.  No selgitasime siis asju veidi.  Märkisin talle seal mõned vead ka ära ja lubasin oma arveraamatuga täna kohal olla ning asju korrigeerida.  Lisaks tabas mind tööl mingil ajal mõte, et inimestel võiks nimesildid olla.  Ja loomulikult oli mul kohe kleepse käepärast ning sai ennast ära sildistatud.  Pean märkimisväärseks eduks, et tervelt 2 inimest kõnetas mind pärast seda nimepidi.  Y.  😀

Väikeseid naljakaid juhtumisi oli eile veel, aga tõesti, mul ei ole mälu ja jutt läheks liiga spetsiifiliseks.

Õhtul kodus sai Pealtnägija kõrvale veidi alkohoolset kohvi ka lürbitud, sest ilm siinkandis ei kannata viimastel päevadel küll mitte mingit kriitikat (tuul viiks sokid ka jalast, kui saapaid otsas poleks.  :S)  ja tegelikult oli nagu tähistamiseks põhjust ka – katseaeg on päriselt läbi.  🙂

Tänane päev algas K raportiga, et minu töölaud on tehtud.  Ta on meil ikka megatubli.  Sis oli mul ühte jubinat veel laua külge vaja paigaldada, aga kui ma selle jutuga teda mööda maja tagaotsimast loobusin, ilmus ta suht kähku kohale ja teatas, et hiljem, tema praegu arsti juurde.  Ja sõna oskab ta pidada -seni kui Tamperes käisime, oli jubin installitud.  🙂

Hommikul lõin oma “arveraamatuga” Janne oimetuks ja panime siis õiged kellaajad paika.  Imede-ime, oma peast ma ilma ei jäänudki.  😀

N ilmus siis täna ametlikult meie kollektiivi tööle ja tõi rahvale hunniku Tere Kohukesi.  Issver, nad on täitsa sillas sellest kraamist.  Ma poleks osanud arvatagi.    Mul vedas, ma ei jäänudki N-le otseselt jalgu täna…veel ,aga MA sai juba pisikese koosa kätta.  Kusjuures huvitav sündroom, et kui vaja niisama küsida midagi või rääkida, kasutab meiega eesti keelt, aga MA- le märkust vormistades kasutas soome keelt.  Hmmmm,  a äkki loodabki meie väikese arusaamise peale, et kui em ei mõista kõike, ei oska vastu ka hakata.  Unistagu edasi.  😀

Käisime täna T-ga Tamperes Veros.  Algselt lootsime Kangasalaga pääseda, aga selgus, et tuleb Tamperesse minna.  Purjetasime siis esialgsete andmete kohaselt Maistraadi-majja.  Selgus, et seal pole.  Sealt siis ühelt infoletitädilt T küsis, et kus ja mis.  Sai vastuseks, et ca 500m eemal asub vajalik hoone.  T muidugi kiitis, et ok ,me siis jalutame.  Tädi silmad olevat kandiliseks läinud.  😀  T ei saanud kohe aru, et miks niimoodi vaadatai teda.  Aga kui me üritasime umbes kümmekond meetrit “kõndida”  (see sarnanaes pigem püüdluseks antud oludes ellu jääda), sai ta aru küll, miks kandilised silmad tema pihta suunati.  Ok võtsime auto ja sõitsime. Enne õigesse majja sisenemist mainis optimistlik T, et nüüd on küll tore, et meile öeldakse umbes, et helistage, pange aeg kinni ja siis tulge.  😀  😀  Ülimalt tore on tõdeda, et seda ei juhtunudki.  Seega veidike paberimäärimist ja saigi korda.

Kogu rännaku peale läks ca 2 tundi, millest raudselt pool tundi magas ME maha ja terve selle aja me muudkui jutustasime T-ga.  Igakord pärast sellist reisimist on mul tunne, etm a ajan valget vahtu välja ja kõrvust tuleb tossu.  😀  😀  Aga muidu mulle need sõidud meeldivad, sest tegelikutl ju tööl ei saa niimoodi maast ja ilmast rääkida.

Näiteks saime teada ,et R, kes on pärit tegelikult kusagilt soojemalt maalt  (väidetavalt kusagilt India kandist, mida võis ka õhtul, pärast meie arvatavat lahkumist, tema kuulatavast muusikast järeldada), identifitseerib end pälkäne-lasena.  Et ta nagu kogu hingest tahab olla soomlane ja ei keegi muu.  Aga tagamaad ja põhjused teadmata.  Lisaks selgus, et meie ja ka T oli juba täheldanud R-i tööalast arenemisvõimet, mis on väga positiivne.

A muide vilistamisest ka.  Enamusel tuleb see ilmselt kodust kaasa.  Vähemalt T-l.  Temal isa vilistas, õde vilistab ja ta ise ka.  Kuigi ta elukaaslane ei salli seda teatud n.ö. rahvaütluste pärast.  Nimelt pidada vilistades kutsutama koeri ja mõningaid naisi (see viimane ots jäigi segaseks, et mis siis täpsemalt, aga kuna see pole eluliselt tähtis, siis las ta olla).  Ma vastasin oma lapsepõlvest meelespüsiva reegliga, et hoones sees ei lubatud vilistada, sest maja läheb siis põlema.  Nägin ka kandilisi silmi, seekord T näos.  😀  😀  Aga tundub küll, et see pole nn firma eripära. Lihtsalt on siinmail ikkagi populaarsem vilistada kui ntx hääleulatus ei luba ümiseda/laulda vms.  🙂

Nüüd jooksis mu kõvaketas kokku ja ma ei kirjutagi täna rohkem.  No lihtsalt kahe päeva kokkuvõtet teha on liiga keeruline.

Seega selleks korraks sai kõik…kui midagi vähe märkimisväärsemat meenub, torkan teine päev vahele.  😉

Teie, tuulte meelevallas Mina & Co

Yhikamutid@fi vol.22

Ülla-ülla, mitte midagi põnevat polegi täna juhtunud.

Jälle lihtsalt tööpäev.  hakkab ära tüütama juba, eksole?!  😀

Pmst õnnestus mul täna T-l sabast kinni saada ja küsisin, et kudasiis on kah, kas peame hakkama koju tagasi minema? …    Ta vaeseke on viimasel ajal nii rakkes, et ei mäletanudki, et meil juba kuu aega tööd tehtud.  Koju ära minna ei lubatud.  😀 Asi seegi, onju!   Nad (vähemalt “ülemine kiht”) on meiega väga rahul.

Homme vaatame, mis selle VERO-ga pihta hakkame.  Ja mingi täna selgunud info järgi peaksin ma ikkagi siin KELA-s ka tiiru ära käima ja paberimajandusega tegelema, aga see eeldab mingit eeltööd veel.

Ja niimoodi hommikust õhtusse mesiis lihtsalt töötame siin. 😀

Kodustest teemadest ka:  Võibolla keegi mäletab, et ükspäev alustas ME oma pisi-pisikeste tükkidega pusle kokkupanemist ja eile õhtul sai see siis pidulikult valmis.   Karbil oleva pilt on kärbitud ja värvid on ka erinevad… 

Ja no otse loomulikult tuleb puslesõltlasel kohe kohe uus asi käsile võtta.  Laupäeval leidis ta ju endale 3D  laeva nign eks see kannustas ka tagant, et saaks esimese asja kiiresti kaelast ära.

See laev ei olnud kahjuks päris jupikesteks karbis, seega läks see stiilis “suts-ja-valmis”  Laev selline  ja veel on ta selline  ja selline  noh ja selline ka veel 

 

Vot ja ongi kõik.  K-le koogitegemine on ikka veel plaanis, täna jätkuvalt mõttest kaugemale ei jõudnud , aga hiljemalt neljapäeva õhtul peaks teostama.  Muidu on süümekad iga kord kui ta tööl kusagil silma jääb.  :S  :S

 

Tänaseks kõik.  Mittem idagi pole kirjutada rohkem.

 

Teie Üliigav Mina & Co ka vist.  😀

Yhikamutid@fi vol.21

..on täna olnud hästi töised ja nüüd on väsinud.

Kohalikud on vist kerges afektiseisundis, sest jutuvada nagu eriti enam ei kuulegi.  Ja imede-ime, töö on ka kiiremini liikuma hakanud.  😀

Ja mida arvata meesinimesest, kes päevas mitu korda teretab??  Iga jumala kord kui kohvi-söögituppa sisse astun ja juhtub kohal olema, teretab.  Hmmm  Kõigil pole sellist kommet täheldanud.  Seega ei saa seda ka rahvuslikuks või firmasiseseks eripäraks pidada. A võib olla arvab, et teda pole eelmistel kordadel märgatud lihtsalt.  😀

Kuna päeval ei juhtunud kohe üldse mitte midagi, siis kirjutan õhtusöögist.  Sai täna frikadellisuppi tehtud, yhikamuttide stiilis – riisiga.  Mul pole varem au olnud sellist suppi ei keeta ega ka süüa, aga täitsa pandav on.  Y

Vot selline, yhikamuttide elulühim postitus kevade esimesel päeval.  🙂  Mitte, et seda kevadet kusagiltpoolt näha oleks, õues on rõvevastik tuul ja niiske ning kõle.  Brrrr.

Sellest hoolimata kõigile mõnusat kevadet!!!

Teie igav Mina & Co ka vist.  😀

 

P.S.  Kell on päris mitu tundi edasi liikunud ja ma olen juutuubis ringi tuuseldanud.  Otsisin liigse huvi pärast ühte laulu,aga leidsin tervelt 3.  😀

Otsisin siis seda laulu , aga enne selle leidmist leidsin hoopis need: 1 ja 2 Lisaks komistasin veel sellise loo otsa.  Kah täitsa kuulatav lugu.  🙂

 

Aga nüüd on küll kõik tänaseks.  🙂