Archive | mai 2010

Reedene rõõm! :)

Tervitus teile, mu andunud lugejad!

Täna on hea tuju.  Ärge küsige, miks, sest ma ei tea.

Võib olla seepärast, et töönädal sai mööda.  Või sellest, et palju lilleseemneid ootab maha panemist, mis omakorda tähendab mõnusat müttamist aias.  😀  Ja loomulikult sai ühel ilusal õhtul jälle hunnik kive koju veetud, seega kiviktaimlat saab edasi ehitada.

Ühes olen ma üsna veendunud – hea tuju tekitab teadmine, et puhkuseni on jäänud veel ainult 2 töönädalat.

Tervelt kuu ja mõned päevad pealegi veel ei pea ma igapäevaselt taluma ajuvabadust ja mõttetust.  🙂

Jaa, ma tean, mis te mõtlete…  😀  Et pole mõtet käia tööl kohas, kus ei taha käia.  Aga tegelikutl mulle meeldib mu töö ja mul pole ka enamuse töökaaslaste vastu mitte kõige vähematki.  Lihtsalt on vahelüli, mis kõik ära rikub.  Öeldakse ju, et piisab piisast tõrvast meepotis….  Temast saan ma tervelt 2 kuud puhata.  JEEEEEE!!!!!!

Tänased avaldused:  Sekkumine kahe õmbleja omavahelisse vaidlusesse/arutelusse lõppes minupoolse repliigiga:  Me ei pea ju koguaeg sinuga vaidlema, äkki me tahame vahepeal omavahel ka vaielda.

Ja minema ta kõndiski.  😀

Sünnipäevarahade korjamine:  Ma astusin sellest ringist välja.  Oskan väga hästi ise ka enda jaoks olulistele inimestele lilli tuua.  😀

No comments.

Töökaaslane irvitas: mulle meeldib kui sa seda lõvikisselli jood.  Siis on nii lahe.  😀  😀  😀

Tarvitasin cocacolat nohh.  😀

Lisaks pakub rõõmu teadmine, et varsti, varsti läheb äiapapa jälle saarele ära.  Natukenegi rahu majas.  🙂

Laps kinkis mulle ka täna erakordselt ilusa õhtu – läks täiesti märkamatult magama.  😀  😀  😀  😀

Elu ongi lill….nojah, mõnel päeval on see lill küll kaktus, aga asi seegi, sest ka kaktused õitsevad.  😉

Alati teie, Mina.

Advertisements

Nii siis…

Milline huvitav aeg. 😀
Nimelt olen nüüdseks haigena peaaegu 2 nädalat kodus istunud. Noh, ütleme nii, et tegelikult päris haige olin ma esimese nädala. 3 päeva lapiti maas. Mitte midagi ei tahtnud, isegi arvuti, mu lemmiku, ekraani vaatamine oli valus. Nädala lõpuks sain inimeseks tagasi ja teise nädala võtsin juba tööstressi maandamiseks.
Ja seda olen ma teinud, tervislikult. Sonkinud mullas, nii oma kui teise aias. Lilled tuleb ju omale hankida ja kui leidub mõni lahke inimene, siis ma otse loomulikult olen võimeline tunde seal kaevama ja tassima. 😀 😀
Kuna hilisõhtul, hmmm, neljapäeval, sai 3 tundi taimi üles kaevatud ja koju veetud, siis loomulikult veetsin ma suure osa reedest aias mullas sonkides. Täna hakkasin kiviktaimla mättakest rajama, tõstsin kive, vedasin kruusa ja mulda, kaevasin, teate küll, eksole. Nüüd pean ma oma äravaevatud ja väsinud taimed õigesse kohta paigaldama, et nad lõpuks rahu leiaks.
Töökaaslastega oli täna väike istung. Eveka juures. Kuna olin kaine rool ja käisin seal pisipojaga, siis oli lihtsalt mõnus pärastlõuna maamajapidamises. Poja leidis omale uue sõbra (pigem sõbranna küll). Emme muidugi teadis seda neiut ammu juba. 😉 Neil kahel on sünnipäev samal kuupäeval, ainult aastake on vanuse vahet. 🙂

Töisest värgist nii palju, et eelmise postituse lõpp annab aimu minu selgeltnägemise võimest. 😀 😀
Nimelt meie “kuumalt armastatud” ülemus jätkuvalt köhib. Diagnoos: kopsuklamüüdia. Ja tore, et ta köhib juba 3-4 kuud ning alles nüüd leidis ta VÕIMALUSE arsti juurde minna, sest köhida oli vist juba piinavalt valus. Ta on ikka peast täielik haigemaja. :S Ja siis alluvate survele järele andes jäi kaheks päevaks + nädalavahetuseks koju ravima end. Minu pisikese peanupu sisse ei mahu küll, et kui ta ei saa haiguslehte võtta, sest keegi ei saa siis millegagi hakkama, siis mil moel saab ta oma korralist puhkust kasutada. Kuidas siis kõik peavad kuu aega ilma tema kõrgeaususeta hakkama saama? Püha asendamatus. Pähhhhh. :S

Muidugi ei ole ma üldse vaimustuses, et ma pean esmaspäeval JÄLLE tööle minema, aga noh, mis teha. Hea uudis on see, et AINULT 3 NÄDALAT ON JÄÄNUD PUHKUSENI!

Ridadeni, jätkuvalt, küll kaootiliselt, aga siiski teie, Mina. 🙂

Ma olen kõige vihatum persoon üldse….

Et siis eesotsas minuga on 4 töötajat tekitanud firmas pingelise õhkkonna. :S
Eeldatavasti saab ka suur ülemus lähitulevikus valgustatud. Isegi ku ita keeldub kuulamast, ma laon ikak kõik lauale. Pärast seda tulgu või veeuputus. Ühe k***** pussnässaka mängud peavad lõppema. Rsk, käib ja keerab seljataga sitta, siis naeratab süüdimatult ja küsimustele vastab: “Mina ei tea küll mitte midagi”. APPPIII, ma muutun vägivaldseks.
Kuna ainuisikuliselt kitsepanemine ei õnnestunud, siis aretas endale kahuriliha. Edu neile!
Ausalt öeldes, ma leian, et pole teise firma töötajate asi arvata meie firma siseasjadest üldse midagi.
Kuna oma arvamuse avalikult väljaütlemine on taunitud, siis ma väljendan arvamust teisiti. Ja lihtsamaks ei lähe tänu sellele küll mitte kellegi elu.
Eks me näeme kes viimasena köhib.

Welcome back to ussr!!!