Archive | mai 2012

Tänane päev saab küll kohe läbi….

….aga, et kõik ausalt ära rääkida, pean mainima, et ma sain selle vesti ka veel valmis.  Jehuuu!!!   Lavandulat on veel nii oma 5 piiiikkkkkkkaaa rida kududa.

Aga siit siis vesti pildid.

       Imekombel leidsin ma õhtul selle heegeldaja oma kodust, peeglisse vaadates tundus tuttav, siis vaatasin passi – ehh ise oskan heegeldada….veel.  😀

Vesti sees on väääga unine/uimane omanik.        

Kokku kulus selle asja valmimiseks 5x 50g /´a 700m Elegance lõnga.  Lõng jooksis kudumisel kahest poolist/kerast korraga.  Muidu oleks kogu kupatus lihtsalt liiiiiiga õhuline ja auklik tulnud.

Ajaliselt: varrastele panin 19. 05 varrastelt maha sain 28.05  Täna viitsisin siis lõpuks heegelnõela välja otsida.  🙂

Vot nii, nüüd on küll tänaseks kõik.  🙂     Omanik on VIST rahul.   Minajueitea.  😀

 

Teie, avalikult hulluks tembeldatud, Mina

 

  

Mõned lubatud vormistused siis. :) ehk No-liferi pihtimus. :D

Hei!

Ütlen kohe tõsiselt ära ,et kirjutada polegi nagu midagi….. või noh, postituse eesmärk on kõigile huvilistele pilte näidata.  🙂

Siit tulevad nüüd siis viimistletud “kipsjala” tööd.  🙂  Järjekord on random.

Roheline Haapsalu salli lõngast kootud “Haapsalu sall” Mõõdud 79 x 160cm      Mustriks on lehekiri Haapsalu räti raamatust.  Varras põhiosal nr. 3 ja  äärepitsil 4. 

Järgmiseks valge “Haapsalu sall”     Kootud jällegi Haapsalu salli lõngast.  Mustriks Silvia kiri2 Haapsalu salli raamatust.     Põhiosa varras 2,5, äärepits 3,5 ja äärepitsi serv 5,5. Aega kulus nädal.  🙂    Mõõdud 66 x 178cm

Siis veel selline sinine “Haapsalu sall”    Lõngaks hoopiski Elegance (50g/1400m) Kududa oli mõnus, aga tulemus tekitas pettumuse. Kuna lõnga koostisest sõltuvalt ei hoia see sall nii hästi vormi kui mu harjumuspärased villased.    Varras põhiosal 2,5; äärepitsil kasutasin 5,5 ja 3,5 vardaid.  Muster on Kellukesekiri Haapsalu räti raamatust.  ÄÄrepitsidega maadlesin oma lollusest mitu ringi ja lisaks tuli veel keskosale vahepeal jupp juurde kududa.     Mõõtudeks tuli 80 x 210cm

Elegance minu jaoks sallilõngade listist maas.

Must “Linda” (Hayley diasin) sai ka tehtud.     Lõngaks Aade 8/1, varras nr 3 ja kududa oli megamõnus.    Mustast häid pilte loomulikult ei saa, aga ehk midagigi..  Mõõdud 103 x 225cm

Veel kudusin “Fragaria”    

Lõngaks roosa Haapsalu salli lõng, varras nr 2,5 (ma olen selle paari kuuga väga edukalt õppinud liiga pennikeste varrastega kuduma.  😀 )     Mõnus kudumine ,mõõtudeks tuli 91 x 182cm

Aade Pink-Beige 8/1 lõngast tekitasin salli nimega Covington     Alguses oli tõesti üks hetk kui ma napilt oleks selle nurka visanud, aga kangekaelsus ei lubanud ja pärast esimest mustriosa läks loogilisemaks.  🙂     Kootud vardaga nr. 3 ja mõõtudeks tuli 93 x 200cm

Ja siis last, but not least, oli mul käsil selline asi:  *Poesie*  Juba enne kõiki teisi teemas olevaid töid sai alustatud.  Aga kuna muster ei sobinud väga hästi “segavate” asjaolude juures kudumiseks, tekkis kusagile apsakas ja jäigi vedelema.  Siinse hunniku vahele kudusin ma ta lõpuks valmis.  Aga viimistlust ikka veel pole.  😦  Mingid nüansid ei meeldi mulle, lisaks loomulikult veel see, et tõenäoliselt ei anna seda “raamida”, mis omakorda tähendab seda, et mul tuleb välja otsida puslematt ja leida sellele piisavalt vaba põrandapinda.  😦

Ja kui ma selle Poesie lõpuks kaelast ära sain, võtsin kätte ja hakkasin hoopis aretama. Valmis sai selline Nimetu sall.    Lõngaks Fabel’i Pink Mist (kuna tegemist “proovilapiga”, kulutasin 2 tokki, tuli selline kaelasall, aga saab ka suuremat teha. ). Varras nr. 3.  Abiks kaust A4 ja harilik pliiats.  😀      Kaelasalli mõõdud 65 x 154cm 

Praeguseks on lõppjärgus Orieli kirjaga vest tüdrukule.  Õigemini, kootud, aga tuleks leida keegi, kes heegeldaks servad ja teeks paelad.  Lõngaks sai kasutatud Elegance tumepunast 100g/700m (tegelt tokk/pool on 50g/700m).  Varras nr.3. Väike mustrinäide ka     Kudumiseks kulus paar päeva üle nädala.

Hetkel käsil Twin-lõngast (100g/700m, 100%meriinovill) Lavandula  Lõng on nii mõnus, et sall koob ennast ise.  Muster ei ole ka raketiteadus.

Kardetavasti saab sellest lõngast minu lemmik sallilõng.  Aade lõngadega on suhe viletsaks läinud.  Varem lihtsalt ei teadnud, ei saanud paremat tahta, nüüd ei taha enam Aadest väga midagi kududa.   Mõned järelejäänud varud tuleb ilmselt ikka kunagi ära kasutada, aga eks näis.

Järjekorras ootab Orieli pitspluus (link eespool Orieli all olemas)  Fiberspates Scrumptios Lace Cherry’st. 

Loodetavasti ma ikka ühel päeval jõuan ka selleni.

Vot nii.

Selleks korraks kõik.  Kuna homsest olen ma jälle tööinimene, siis toodangu valmimise tempo muutub aeglasemaks, eksole.  😛

Tänan tähelepanu eest!

Teie kudusõltlane, Mina.

Kõik tundub kuidagi kummaline…. :D

Heipa!

Alustan algusest?  Või lõpust?

No ma alustan …kusagilt.

Läskin täna siis ortopeedi vastuvõtule.  Lootus, et kips kaob, oli mul endal juba üsna olematu.  Mu turvamees, HP, oli palju lootusrikkam.  Eks ta on koguaeg üritanud turgutada mind suhtumisega, et alati saab hullem olla.  😀

Esteks tundus mulle kabineti ukse taga istudes, et mind on täitsa ära unustatud.  Vastuvõtt hilines ~pool tundi.  Noh, aga kuna vahet ei ole, kus ma vedelen, sisi sirvisin ajakirju ja ignoreerisin kellaaega.  😀

Lõpuks pääses kabinetist välja miski vääääga tasasel tuuril kulgev naisterahvas ja me pääsesime tuppa.  🙂  HP tuli loomulikult kaasa nagu tal kogu selle saaga jooksul kombeks on olnud.  Ja otse loomulikult alustas ta pärast tervitust sõnadega, et ta on mu “tõlk” kuna ma eestlane.  Järgnevalt juhtus kummaline asi: nimelt alates sellest hetkest oleks HP ise tõlki vajanud, sest arst hakkas naerma, tervitas mind kättpidi ja lisas ,et tõlki pole vaja, ta oskab NATUKE eesti keelt ja saame hakkama.  Noh, HP jäi siiski paigale.  😀

Arsti “natukest” keeleoskust pole vaja kommenteerida, sest ausalt, isegi minul pidi lõug napilt vastu põlvi kukkuma.  “Kuradid” lendasid ka kohati.  😀

Pabereid kirjutades üritas arst mulle selgitada, et ta peab need siiski soomekeelsed kirjutama, et teised aru saaksid ja tahtis teksti mulle eesti keelde ümber panema hakata.  Ma arvasin, et ma saan aru küll.  Siis hakkas naerma ja arvas, et nii ta arvas isegi.  😀  Ma siis mainisin, et mul veebruari alguses poisiga haiglas intensiivkursus oli….  Njaah, et kui on vajadus, küll tuleb.  😀

Ma sain kõigile oma muredele ja küsimustele üsnagi ammendavad vastused.  Esteks arvas tohter A, et kipsi jalga jätmine ei lahenda valearusaamadest tekkinud probleeme.  vaid muudab asja hullemaks. Kips tuleb igal juhul eemaldada.  Ja tänu jamadele, venib haiguspuhkus pikemaks.

Jamadest rääkisime ka ja kuna ta töötab lisaks ka Tamperes, arvas, et mind vastuvõtnud tohter saab informeeritud faktist, et patsienti tuleb õpetada kipsiga “käituma”.

Pmst on lugu selline, et kuna ma pole kipsiga kõndinud, siis kahjustus seisneb hoopiski ajutegevuses.  Nimelt “unustab” aju selle jala kasutamise ära.  Ja uuesti kõndima saamine on kordi raskem kui see normaalsel juhul oleks.  Seega pmst, kui kõik oleks õigesti, võiksin ma praegu enam vähem normaalse inimese moodi kõndida.  Aga mu aju on nüüd harjunud n.ö. lisajalgadega ja neist lahti laskmine on keeruline.

Tegi minuga ühe katse ka.  Selgitas, et miski uuesti murduda võiks, on väga ebatõenäoline kui ma just jooksma või hüppeid tegema ei lähe.  Võttis mul siis küünarkepid käest ära ja käskis kõndida/astuda.  Vabandust, aga ma ei usalda tervet jalga maast lahti tõsta ilma keppideta kuigi teises jalas oli veel kips ja miskit hullu juhtuda ei saanud.  :S

Vot selline huvitav lugu.  Luustumisest niipalju, et see on jah selline kehvapoolsem ja selles osas oli eelmise tohtri jutt õige, et jala kasutamien aitab luustumisele ka kaasa.

Aga hüppeliiges on nüüd totaalselt jäik ja see tuleb uuesti tööle saada.

Ühesõnaga, sai kokku lepitud ja aeg kinni pandud kahe nädala pärast uuesti ortopeedi juurde.  Ja siis ei tohi mul enam keppe kaasas olla.

Ortopeedi visiit maksab 75€.  :O

Kipsi kohapeal eemaldada ei õnnestunud kuna msikil kummalisel põhjusel ei ole sinna asutusse elektrilist “saagi” hangitud ja msikite kipsikääridega seda jama kätte ei saa.  Seega tul imeil jälle teise tervisekeskusesse sõita.  Selane vastuvõtus istuv noormees oli küüniline teemal, et tolel asutusega ongi mõnes mõttes 1 rist ja viletsus….ammu võiks omale “sae”/lõikuri muretseda, mitte koguaeg patsiente teise keskusesse “lükata”.  Noh, loomulikult vabastas ta mu kipsist.   Ja lisaks sain sellise imeliku atribuudi, millel on kahel pool õhkpadjad, kanna all väike kate ja kinnitatakse rihmadega ümber sääre…  Toetab kogu kupatust veidi.

Lisaks tuleb nüüd järgmine nädal leida kusagilt miski füsioterapeut ja tema vastuvõtul vähemalt 2 korda käia, veel parem kui käiks 5 korda.  Ühesõnaga, igav mul pole.

HP muidugi tõdes, et jaah, tema ei saanud mitte muhvigi aru, mis me arstiga rääkisime kuig ta ju teemat teadis.  Et seepärast ta imestabki, et mismoodi ma nii palju aru saan ja räägin ka.  Noh, ma lohutasin teda teadmisega, et kui ta peaks Eestis viibima ca aastakese, küll ta ka hakkaks aru saama ja ilmselt rääkimagi.  🙂
Vot selline lugu.  Preemiaks sain õhtusöögi Panchovillas.  🙂

Käsitööst niipalju, et FS lõngad tulid täna mulle koju.  Väga armsad ja nunnud ja pehmed.  Ma küll ei tea, kes julgeks neid kudumiseks kasutada.  😀   Helesinine Haapsall on sealmaal, et äärepitsidest on 1 peaaegu valmis.  Ja päris valmis saamist ei julge ennustada.

Homme läheme ilmselt HP vanadele külla.  🙂

Ja mis muud kui ülejäänud aja pean trenni tegema.  🙂

Vot selline huvitav päev.

Teie, kipsitu, kõndida mitteoskav, Mina.

P.S. Üks andekas inimene tegi sellest loost lühikese ja lööva kokkuvõtte:  Kipsjala tüsistusena on mul nüüd ajukahjustus.  😀  😀  😀  😀

Aitäh, Inga.  😉

Sisutihe…

Servus!

Ma olen ikka veel kipsis.  Täitsa vahva on.

Esmaspäeval sai siis rõõmsalt tervisekeskusesse mindud, et pilt ja kui kõik ok, läheb kips kõige kaduva teed.

Noh, jamad alagasid sellest, et seal oodati rtg-masina hooldusmeest.  Pidavat tulema pärastlõunal, siis saab ehk pilti ka teha.  Konkreetsestest kellaaegadest ei teadnud keegi midagi ja hooldusmeest polnud keegi veel näinud.  Kell oli 12 ja rtg pannakse nagunii kinni 15.  NO, võtsime esteks arstiaja, et vaatab, mis ja kuidas.  Saime siis veidi ootamise järel arstile ja see oli lahkelt nõus andma saatekirja teise tervisekeskusesse, et saaks pilt tehtud.

Nüüd väike hüpe ajas tagasi.  Nimelt teel arstile, võtsin autos igavusest välja oma tähtsa paberi, mille sain Tampere haiglast kipsiga koos.  Kuigi seda paberit on loetud ja loetud ja loetud….  tekkisid kahtlused…

Tays’i kiri (kasuta suurendust)  (kui soome keelest üldse aru ei saa, pole mõtet pingutada, pole väga hea kvaliteediga asi kah.  🙂  )

Ühesõnaga on seal n.ö. raviplaan (Suunitelma), mis on tehtud ja millal midagi jälle vaja teha on.  (1 ja 2 nädalal röntgenid ja 2 nädalal kipsi n.ö. pingutus, ehk siis lõigati natuke vahelt välja ja tõmmati tihedamalt kinni)

Ja siis on kirjutatud (sinisega allajoonitud), et 6 nädala möödudes kipsi eemaldus ja rtg omas tervisekeskuses.

Nii ja sealt maalt saabus segadus, sest punasega allajoonitud ala peaks käima aja kohta kui jalg on veel kipsis, aga kuna eespool on kirjas kipsieemaldus klausel, saime me aru, et see kõik tuleb hiljem.  Et siis jalale toetumise ettekirjutus.  Esimesed 2 nädalat võib pmst jala mahatoetada, aga sellele toetuda ei tohi, järgmised 2 nädalat võib kergelt (poolenisti) toetuda ja viimased 2 n võiks nagu astuda sellele jalalale (pmst nagu kõndida).

Jamad ongi nüüd tekkinud sellest, et mitte keegi ei ole selgitanud seda “kasutamisjuhendit” ja ise kah loll, sest ei osanud küsida.  Tigedaks teeb see osa, et arstid ilmselgelt võtavad seda iseenesestmõistetavalt, et inimesed peaks seda siis ise taipama.  No sorry, ma pole enne kipsjalga omanud ja ka lähikonnas pole kokkupuuteid sellega olnud, seega loll kui lauajalg.  Ja tänu sellele segadusele olen ma seda jalga pmst kogu see 6 nädalat “õhus” pidanud.

Kui me nüüd esmaspäevasel visiidil arstilt selle kohta küsisime, selgus et jaah….toetumine soodustab luustumist ja see on vajalik.

Põrgusse, ma ütlen.

Nonii, siis arstivisiidist edasi: saime need pildid tehtud teises tervisekeskuses, lisaks veel 52€ arve. :O  Läksime omasse tagasi.  Arve andsin “julmalt” infoletti ja pakkusin, et mina seda ju ei maksa, sest pole minu süü, et neil masin ei tööta.  (lisaks on see on see keskus, kus meil on tööandja poolt n.ö. kindlustatus, mis tähendab, et tööandja maksab arved) Masinast veel niipalju, et hetkeks tabas meid mõte teises kohas sabas istudes, et eriti tore kui nüüd omas masin töötab ja me teeme pildid teises.  Noh naastes oli silt väljas, et omas ei hakkagi tööle sel päeval.

Uuele ringile arsti vastuvõtule ja piltidele kommentaare saama.  Tulemuseks, arst vaatab pilte, luustumus on vähene, tahaks röntgenoloogi arvamust ka kuulata…tulge homme pärastlõunal tagasi (et siis teisipäeval).  Lisaks ei jõudnud me telekat parandusse viia, ja 20km enne kodu suri autol sidur ära.  Miski varras puruks.

Seega tuli katkine auto viia HP koju ja sealt isa auto “ärandada”.

Eile läksime arsti juurde.  Jutt oli lühike: kõik on paigas nii nagu peab ja nagu koguaeg on olnud, aga luustumist on ka röntgenoloogi arvates jube vähe….  Mina nüüd annan selle juhtumi ortopeedile üle.  Saate reedele aja panna ,tal veel on mõned vabad ajad.  Kui Taysi paberi jutu uuesti ääri-veeri üles võtsime, saime teada, et arsti jaoks on seal kõik normaalselt kirjutatud ja selle visiidi eest ta raha ei võta.

Ahh, mida??????!!!!

Nii et üldmulje on hetkel: kuna selgitusi ei jagatud (soomlase arvates on see ikka eriti nõme, sest kui isegi kohalikud saavad kirjast valesti aru, siis mis välismaalasest tahta, HP ema luges paberit, olnud eluaeg med.töötaja, arvas, et sassis on see tekst), siis kõik üritavad asja kaelast ära lükata.

Nii, seega eilne reis oli kah mõttetu.  Selle kõige ütlemiseks oleks ta ju võinud lihtsalt helistada mulle.  :S  Ainuke pluss eilses päevas: telekas sai remonti.

Reedel läheme uuesti arstile…… Niikaua pean kõndimsit õppima…jalale tööd andma.  Eriti lahe see pole, sest kipsi tallaalune osa on vääääga ebamäärase kujuga….  ja kips loksub jala ümber üles alla.  :S

Aga eks see teeb mind jälle tugevamaks.

Haigusleht anti esmaspäeval kuni 21-ni.  Aga kuna kõik venib ja venib ja veniiiiib, siis ilmselt ma istungi kuu lõpuni kodus…..  Aga eks see selgub…. kunagi….

NOh, tore on, Kela kaarti ma igatahes enam kotist välja pole pidanud võtma, nägu ja nimi hakkavad meelde jääma inimestele.  😀

Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on tervisekeskus. …. na-na-na…

Ja eile tabas mind väga rõve kaela-õlalihaste valu….. hetkel on parem õlg kellegi teise oma.  Kasutada seda mul igatahes ei lubata.  Pähh…….

Ühe vahva telefonikõne sain ka eile……  Ma kohe tahaks teada, kas mõni kavatseb üldse kuangi aju kasutama hakata…..  Tigetikker…

Käsitööst:

Teen, natukene.  Kui suudan kõhklustest ja kahtlustest võitu saada.  Hetkel seis selline,  et ootan 3 tokki lõnga….  Ja kuna selle vahepealse ajaga ei oska muud teha, siis panin laupäeval järjekordse Haapsalli varrastele.  Pühapäeval kudusin nii umbes pool keskosa valmis, lõng on 50g/1400m …. ühesõnaga peeeenike.

Täna ilmselt ei koo, sest tervis ei luba.

Ja äkki, ma ütlen äkki, saabub hiljemalt reedel mu kauaoodatud lõng ka.  🙂

OK, ma ei räägi rohkem nüüd ja üritan oma õlaga midagi ette võtta….  Huvitav, mida???  Hmmm

Päikest teile!

Teie, “natuke” kuri,  Mina.