Tere, tere!
No nii, meie koosseis on nüüd muutunud ja õhkkond on mõõõnus. 🙂
Me-l ja minul on muidugi veel küljes komme õhtul oma tuppa kinnise ukse taha kaduda, aga seda kommet üritatakse meil aktiivselt küljest ära võõrutada. 😀
Uus kamraad, koodnimega AS, sai kohe tulkuga ona ristsed kätte – nimelt oleme sel korral tema autoga ja ta oli sunnitud ka Helsingis oma juhtimisoskused ära proovima. Ja mitte midagi erakordset ei juhtunud, peale tavapärase mõnekümnemeetrise puusse panekuga Helsingis, aga see pole juhi viga vaid kaardilugeja. 😀 Ja kui me olekski ilma selle tavapärase haagita Helsingist välja saanud, siis ei oleks need ju meie. 😀
Nüüd teame ka pmst suht täpset kodude vahemaad – mul tuleb see üsna ümmarguselt 338km + laevasõit (km peaks olema 90 ümber).
Kuna enne reisi ma magamisest loobusin, siis tuli ärkvelolekut korralikult 30 tundi ja peale. Saabudes otsustasime kõigepealt töö juurest läbi käia kuna teatud tavaar oli vaja ära ärida. 😉 Te ei kujuta ette kui hea tunne oli töö juurde saabudes – nagu oleks koju jõudnud. Me olime tõesti oodatud ja neid õnnelikke ja rõõmsaid nägusid oli loendamatu hulk. See on niiiii hea tunne. Uurisin kuskohast ma K võiks leida ja läksin tirisin ta T juurest ära, et äri ära korraldada. Ta oli veel rõõmsam kui kõik teised kokku kui nägi palju ma talle kraami tõin. H sai 2 Pärnu leiba.
Tiirutasime siis majas natuke, näitasime AS-le kus ja mis. Siis küsitlesin H-d, et tööseisust korralik ülevaade saada ning lubasime järgmise päeva hommikul 7-ks kohale vedada end.
Suundusime koju. Pakkisime lahti ja võtsime kerge eine. Ma kukkusin miski 18-st voodisse. Kuna uks oli kinni, siis keegi ei tundun huvi ka, et mis teoksil jan ii nad jalutama läksidki. Ärkasin veidi enne 22-e. Ja keskkööks läksin uuele tuduringile.
Tööl on muutusi niipalju, et N ei räägi meiega. Ootan päeva, mil miski sunniks teda msikit arvama, saaks talle sooje soovitusi jagada – MA-le küllaminekut jne. Lisaks tundub, et keegi või miski on tal tuure kõvasti maha keeranud ja see sobib meile. 🙂
Esimese tööpäeva kõige-kõige parem uudis oli see, et mul on alates 15. maist oma korter. Siinsamas kõrval. 3-toaline. Te ei kujuta ettegi kui rõõmus uudis see on.
Neljapäeva õhtul võtsime kätte ja läksime jalutama. Haarasin fotoka kaasa ja tagasitulles tundsin kuidas see mind maadligi kisub – nimelt sai palju kiviseid pilte tehtud. Oligi selline kivine õhtupoolik. 😀 Koondnimetusega: “Nii Nunnu!” 😀
Jalutasime ka tiiru kohalikus n.ö. vabaõhumuuseumis. Pistan teile ka siia mõned pildid jalutuskäigust.
See on see tuuleveski, mida te talvistel piltidel ka kohtasite. (valgustus on kohati JÄLLE metsas, aga ma pole fotograaf ka. ) 
Kased on siin tunudvalt rohelisemad kui kodumaal ja sinililled õitsevad 
Mõned väga vanad hooned “vabaõhumuuseumi” territooriumilt: 
Mõned hooned koos “tegelastega” 
Pmst on praegu kõik hooned tabalukkude taga. Aga järeldades piilur ME-e vihjetest, tehakse need uksed millalgi ilmselt lahti ka. Sest hoonetes sees paistis midagi n.ö.ajakohast.
Vahepeal väike mõistatus: Leia pildilt kook–>
Siit pildilt leiad koogule kaevu ka –>
Nüüd siis palju kive..neid on siin metsas ikka ropult palju, puud kasvavad ka kivide peal. Loodetavasti mahub siia kivide vahele ka mõni seen sügiseks kükitama. Mu mehele on need ju “eluliselt” vajalikud. Aga muidu mets on ilus. Vaadake siis kuidas see kõik välja näeb: 
Ja siis leidsin veel ühe “pisikese” kivi, mille peal üritab kask elu eest kasvada ning millele on toeks 1 hirmus tugev puu. 
Siis leidsime veel 1 huvitava nähtuse: Tigekala 
Ntuke maad edasi jalutades avastasime, et siin on kivi nagu lihtsalt maastikuvorm…suur ja lame ja sambla all. Poseerivad siin ühel sellisel –> 
Kodule lähenedes oli vaja tee äärest ka sinililled ära korjata–> 
Järgmisel hommikul tekkis küll tunne, et need olid siin vist ammu-ammu õitsema läinud, sest kroonlehed kukkusid juba. 😦
Lisaks veel teistsuguseid kive. Kui keegi mäletab, siis oli plaan surnuaeda lähemalt uurida. Ja seda me ka tegime. Üldiselt väga lihtne ja ilus on kõik. Või noh, samas ma ei tea, kas kivi sees küünlapõletamise võimalus on lihtne. Aga mulle idee iseenesest väga meeldib. Seega mõned pildid hauakividest ja lisadest, täiesti ilma tagamõtteta. 😉
Veidi lähemalt 
Teine kivi 
Lisaks veel igasuguseid elemente, mida kasutatakse kividel 
kividelt leiab veel ingleid, pääsupaare, longus viljapäid, piibelehti.
Üks hoopis teistsuguse lahendusega kivi ka 
Üldiselt on kalmistu väga hoolitsetud ja mõnus koht jalutamiseks.
Täna tuuseldasime natuke ringi. Käisime teises kirbukas, kuhu muidu töö tõttu kunagi pihta ei saa. Siis avastasime, et miski turu moodi asi ka toimib. Poest kodu poole siirdudes, tuli meile vastu 1 naisterahvas… vaatasin, et oleks nagu tuttav ja koguaeg vaatab mind pingsalt. Ise mõtlesin, et kuskohas ma olen näinud teda…lasin silme eest läbi kõrtsiõhtu lauljad..no ei olnud ju. Kui ta mulle siis lõpuks tere ära ütles ja ma talle otse näkku vaatasin, meenus: Jamppa naine. Eesnime teadsin ka tol õhtul, aga meelde jäi ainult esitäht: A. No mis teha kui mälu pole. 😀
Vot sellised lood. AS on endaga ikka väga rahul, et asjad on nüüd nii nagu nad peavadki olema. Ning täna selgus, et meil oligi just teda vaja – ta muudkui kokkaks… Eks näis kaua ta viitsib. 😀 Jääb lootus, et ma ennast päris ümmarguseks ei söö.
Selleks korraks kõik..vist. Kindlasti on palju asju, mida pole meeles kirjutada, aga eks ma teen siis jälle mõned varesejalad siia kui miskit halenaljakat meenub. 😉
😀
Seniks ridadeni!
Teie lihtsalt Mina & Co
Kuidas metsa h6ikad... 