Archive | veebruar 2011

Yhikamutid@fi vol. 6

Hei!

Täna ei juhtundki midagi ülemäära naljakat.

Autoprobleemi ei ole.  Ärkamisega probleeme ei ole.  Ühesõnaga hommik täitsa probleemivaba. Hädavajalikud juhtmed viisime ka töö juurde tagasi.  Vormistasin H-le soomekeelse küsimuse juhtmete omaniku kohta,et kas on üldse täna tööl.  Ilmselt panin ritta õiged sõnad, sest H täitsa reageeris ja sain ka adekvaatse vastuse.  😀  Täiesti lootusetu ei ole vist.  😀

Tööl.  Õnn, õnn, ma sain täna suurema osa päevast masinas veeta.

Töö kõrvalt sai H-le kataloogist ette näidatud töövahendid, mida kõike meil vaja on.  Kui kõik läheb väga hästi, on see kraam meil homme ka olemas.

Pärast lõunat tekkis moment, kus ma lihtsalt ei suutnud enam haigutamis lõpetada, siis läksin pistsin ühe chokokahvi hinge alla ja päev sai kohe uue hingamise.  Tänuväärt kraam.  tavaline kohvi mulle miskipärast nii ei mõju.  Hmmm..

Mingil hetkel tundus mulle, et H on puhta sassi pööranud, sest kõndis mööda töötuba, soomlasest töökaaslane kannul ja rääkis inglise keeles.  Kusjuures mul suht kindel teadmine juba välja kujunenud, et see töökaaslane inglist ei taipa.  Vaatasin natuke, siis küsisin, et kellega ta räägib….  Sain teada, et minuga.  😀  😀  😀  Õnneks olin jutu ära ka kuulnud.  Või noh, mis seal ikka nii väga kulda oli – lihtsalt 1 malli oli vaja kähku valmis visata.  😀

Siis sai veel tehnoloogilisi korrektuure tehtud. Nimelt arvas H, et vapaanaruga lippudele võiks nöörid enne ette lõigata, keelasin tal sellised naljad ära.  Sest nöör ja tema venimine on väga ettearva,atu ja lisaks, kes seda pusa viitsib päras harutada.    Mina võitsin.  Jeee  😀

Õhtupoole saime teada, et tegelikult on H veidi tõbine ja tahab ära koju magama minna.  Enne aga oli vaja meil välja selgitada, kuidas Soomes kellakeeramisega lood on.  😀    Ja siis veel tööle ja töölt registreerimine.  Regamisenurgas sattus meie inglisekeelsele lobale peale kolmas töökaaslane, kes pärast H lahkumist võttis mu letti ja korraldas kerge ristküsitluse keelte suhtes.  😀

Kuna hommikul üritas ta mu kahe kaaslasega soomet rääkida, aga nood väga ei reageerinud ja ma olin üldse eemal ning loobusin asjasse sekkumast, siis ilmselgelt oli ta hämmingus, et tulevadki sellised, mitte ö-d ega ä-d ei mõista ja hakkavad tööle.  Sellest tulenevalt tahtis ta teada, kas meist keegi soomet ka räägib ja kas mina ainukesena räägin inglist.  Sai temaga siis veidi lobisetud teemadel keeleoskus ja naljakad juhtumised.  😀

Üldiselt olen täheldanud, et kes ikka inglist ka enam-vähem oskavad, tahavad vägagi suhelda.  Mis iseenesest on ju ainult positiivne.  Aga soome hakkab ikka veidi külge küll ja see on ju ainutl hea uudis.  😉

 

Saime omale nüüd siis tugitoolidele ka ühesugused katted organiseeritud ja vooditelegi said katted tehtud.  🙂   Majja sai pekstud ka uus kord – poes käiakse ühekaupa ja ei lahmita.  😉

Tänase sõjaretke võttis ME oma peale ja tegi ka õhtusöögi.  Pruun riis kanapallide ja kastmega.  Kõht on koletäis igatahes.

 

Ja täna rohkem ei olegi millestki kirjutada.    Ma juba natukene kardan ,et kui meil üldse mingeid probleeme pole ,sisi läheb ju jube igavaks.  Hmm… Aga eks aeg näitab.

 

Jääme ridadeni!

 

Teie igavalt esmaspäevane Mina.

Yhikamutid@fi vol.5

Hei, nagu näha juba väike juubeli volli käsil.  🙂

Alustaks sellest, et hommikul tulid “nõelasilmast värsked sokid pesamunale

Kudumiseks kulus küll, oo õudust, terve nädal.  aga valmis nad said.

Nüüd siis tänane tegusa päeva raport ka.

Öö oli minul kummaline, vaatasin kella mingi poole 3-st peale paari tunniste vahedega.  Miski unetus või ma e teagi mis.  Lõplikult loobusin “magamisest” kell 8.  Pean mainima, et väga kohatu ärkamisaeg pühapäeva hommikul minu puhul.

Köögis tekkisid parasjagu pannkoogid kuna MA-l oli uni veel varem ära läinud.  Siis rääkisime paar sõna juttu ja oma toast lendas välja ME. Küsis, mis me siin lõugame  😀  No tegelikult me rääkisime normaalse häälega, aga meil on lihtsalt üks tülikas korterinaaber, nimega KAJA.  😀  🙂

Kella lõunaks oli oodata külalist koos kahe pudinaga, seega sai plaani võetud plaadikoogi küpsetamine.  Vahepeal saatsime MA poodi jahu ja muud vajalikku tooma ja suur oli meie üllatus kui ta pmst mingi 3-5 minuti pärast tühjade kätega tagasi oli.  Siis meenus, ai kurrja, pood avatakse täna alles kell 12.  😀

Sisustasime siis aega natu teisiti ja tunnikese pärast saime telefonikõne, mis teavitas meid külalise liikumahakkamisest.  MA läks uuele ringile poodi.  😀

Edasi sujusid asjad ladusalt.  Külaline saabus mingi 1 paiku, siis kihutasime õue “krokodillidega” autot käivitama.  Toimis!!!!  Seega probleem on akus.

Kolisime siis kambakesi tuppa ja veetsime paar tundi päris mõnusalt kooki mugides ja juttu ajades.  Lapsed said suurel pinnal ringi müdistada ja jääb loota, et neile ka meeldis.

Enne kui külalise päris ära minna lasime, käivitasime uuesti auto, et sõitma minna.

Plaani sai võetud auto tankimine ja kõrvaleesmärgiks akulaadimine sõidu ajal.  Käisime tiiru Pälkänes, kust meile  S-Marketist kindlameelselt väideti, et telefonikaarti Pälkänest otsida pole mõtet.  Hmmm

Ok, suundusime siis bensukasse, SEO.  Ilus, tore, aga automaat.  Ja meie pangakaardid talle ei kõlband.  No mis siis ikka, kolistasime Aapiskukko juurde Nestesse.   Oi seda rõõmu, me leidsime sealt autole aku, vajaliku mutrivõtme ja lisaks veel 3 eesti poissi.  Poisid olid väga abivalmis, andsid nõu akuvalikul ja paigaldasid asja kapoti alla ka.  Lisaks olid nad tõsiselt hämmeldunud, et me niimoodi ilma GPS-ta ringi rallime.  No aga kui ei tea tahta, siis saab ju ilma ka hakkama.  😀  😀  😀  Igatahes nalja sai ja poisid olid ka väga heas tujus. Küsiti veel kerge imestunud tooniga, et esimest ringi oleme alles siin… midaiganes selle imestuse taga peitus….kahtustan, et pehmelt öeldes hullud me vist ikka oleme.  😀  😀

Kokkuvõtteks võib öelda, et tõesti, tõesti, igal halval asjal on ALATi olemas hea külg.  Või et iga halb asi on alati millekski HEA!  Ja see algaja õnn paneb meid küll vahepeal proovile, aga päris maha pole ta meid ikka veel jätnud.  Kui me ikkagi oleks seal SEO bensukas oma kütuse kätte saanud, poleks me ju Nestesse kolistanud ja kõik need head asjad seal oleks olemata jäänud.

Poiste käest saime ka korraliku “kajaka” saatel teada, et R-Kiosk on aint mõni kilomeeter Nestest edasi (õigemini tagasi) ja seal olemas ka telefonikaardid.

Seega ma võin väita, et meie pühapäev ikka rokib täiega.  Ja hoolimata meie rumalusest, ….nohh pima kana pidavat ka tera leidma ju.  😀  😀

Nüüd on autol aku ja lisaks isiklik mutrivõti.  😀  😀

Söögitegemise jätame vist täna vahele ja toitume niisama järelejäänud plaadikoogist ja mõnedest võikudest.  Magu tahab ju ka puhata.  😀  😀

Ma arvan, et täna enam midagi põnevat ei juhtu, nii et jääme edasiste ridadeni.

Teie rahulolev Mina.

Yhikamutid@fi vol.4

Lubasin, mis ma lubasin, aga….pilte pole.

Tänasele päevale said suurepärased plaanid tehtud, et kolaks siinses kirbukas ja kolistaks Pälkäne’sse, aga tutkit vasja.  Meie neljarattaline sõber töötas meie plaanidele totaalselt vastu.  Ei käivitu.  Isegi “Mkmm” ei teinud enam.

Kolasime siis kingipoes ja kirbukal ära ning tulime koju.  Väikese arupidamise järel helistasin H-le ja käskisin tagasi helistada.  Väga sõnakuulelik “noormees” on.  😀 Kurtsime siis oma muret.  Et auto ei  tee enam mitte midagi ja äkki ta oskab meile midagi soovitada või kuhugi juhatada.  Täitsa arvas, et mõnedsajad meetrid poest edasi on garaaž, kus selliste asjadega võidakse tegeleda.  Aga et kas laupäeval ka, ei tea.

No mis seal ikka, võtsime jalad selga ja läksime jalutama.  Garaaž oli korralikult lukus.  Kõrval paistis miski kontori-taoline hoone.  Selle ust tirisime ka.  Ikka ei midagi.  Siis vaatasin, et kontorimaja teise nurga taha suunduvad suht värsked jäljed ja läksin ka sinna nurga taha.  😀   Seal oli rengastega mees, kes en puhu englantia.  Ok, mis siis ikka, häda ajab härja kaevu.  Pool inglise-soome keeles + käed-jalad abis, suutsin selgitada, mis probleem on.  Sain teada, et mees peab garaaži pmst üksi, lahtiolekuajad e-r 8-17.  Ja oli täitsa arvamusel, et selle asjaga saaks tegeleda esmaspäeval.  Lubasin soitaa maanantai ja nii me lahku läksimegi.  😀  😀  😀

Sellega seoses meenub mulle, et kohalikku kõnekaarti on ikka vaja hankida, aga hetkel pole isegi kõige õrnemat aimdust, kus oleks selle hankimiseks lähim koht.  :S  Kodumail ju kõik toidupoed kaarte täis, aga siin küll silma ei jäänud.

Jalutasime kodupoole tagasi ja jalgu jäi üks asutus, millele me ei oskagi nime anda. Igatahes sai juba eelmisel laupäeval ME kõrvataha pandud idee, et seal ka miski kirbuka moodi müük toimub laupäeviti.  ME-l oli see info õnneks kõrvataga alles ja nii me sinna sisse astusimegi.  Leidsime sealt omale igale tuppa kaltsuvaiba ja mina veel lisaks inimlikud tööjalatsid.  Sest kaasavõetud jalatsid ei sobi mu tööülesannetega kohe kuidagi ja saapad on surm.  Seega läks asja ette see ME kõrvatagune.  😀  😀  Keelest, mida me seal rääkisime, ma parem ei räägiks. 😀  😀  😀  Aga asjad said aetud, seega las see mammi mõtleb, et mida nad siis üldse tahtsid.  😀  😀  😀

Tiiruga koju tagasi jälle.  Vahepeal proovisime vidinat, mille süsteem meile rahu ei andnud.  Nimelt autoraadiopaneel..peaks ju ära käima, aga no nicht, mida ei oska, seda ei oska.  ME-l üks poja mainis, et see ikkagi PEAB ära käima ja nii me siis üritasime uuesti.  EI OLE VAJA NUPPU VAJUTATA VAID HOOPIS NUPUST SIKUTADA!    😀  Kui ma selle nõksuga paneeli kätte sain, siis oli ME näoilme vaatamist väärt.  😀  😀  😀  😀

No ok.  Siis meenus meile kohalik info, et meil poe n.ö. taasavamine siin.  Kuna meie Pälkäne reis jäi tänu autole ära, suundusime poodi.  Puuvilju kaalusime saiakeste kaalul ja saime oioi-mis-hinnad.  Jumal tänatud asjaliku kassapidaja eest, kes säästis meile ilmselt mingi ca 20€.  Täitsa tyhmäd juu.  😀  😀  Torti sõime ka.  Ja koju tassisime soodushinnaga puuvilju päris mitu.  1€ kilo.

Nüüdseks olen konsulteerinud igasuguste inimestega ja hoiame kõiki pöidlaid ja varbaid krussis, et autol oleks ainult akuprobleem.  Sest bussilehelt leidsin täiesti utoopilised piletihinnad.  Ausalt kui 10 km sõit maksab 3€, siis ma ei taha küll teada, palju siin veel taksosõit võiks maksta.

Kuna autoprobleemiga ei oskagi midagi tarka enam täna peale hakata, siis lõõgastume lihtsalt.  Homme tuleb klubikas külla ja ilmselt võtame ette ning üritame ABIKÄIVITUSJUHTMETEGA autot käima saada.  Kui see õnnestub, saab veidigi kergemalt hingata.  seega palun pöidlahoidjaid appi.  Nagu juuresolevalt “pildilt” näete, sain täna autoalaselt netis tuuseldades teada ka “krokodillide” korraliku nimetuse.  😀  😀

Põrandad said ka pestud ja nendelt vähestelt pindadelt, mis meil on, tolm pühitud.  Sellised viksid ja viisakad oleme, sest muidu oleks ilmselt koleigav.  😀  😀

Ahjus küpseb kartuli-singi-paprika-vormiroog.

Kuna mu südametunnistus ei andnud ikka rahu, et lubasin teile pilte, aga pole, siis tegin lihtsalt ilusast söögist pilti.

Palun, selline on meie tänane õhtusöök 

Ja praegu läheme proovime Maailma mälumänguga aega sisustada.

Ahjaa kirbukast leidsime 60€ hinnaga teleka koos digiboxi ja pultidega.  Ja pehmemööblikomplekti, kolmene diivan + 2 tugitooli 130€ hinnaga.  Lisaks diivan käib veel voodiks lahti.  Ja väga ilusas olekus, kõrgete seljatugedega.  Kõigil on hambad verel.  😀  😀  😀

Kui krt see auto ei jukerdaks, eksole.  :S

Aga noh, kõik mis meid ei tapa, teeb meid tugevamaks.  🙂

Tänaseks kõik.

Olge mõnusad!

Teie Mina.

Yhikamutid@fi vol.3

Täna oli reede…juhuuu!!

Päeva algus tõotas küll täielikku läbikukkumist.  Kuna eile olime kõik korralikud külmavaresed, siis õhtul autot käivitama minna ei suutnud (võib lugeda ka: ei viitsinud).  Ja hommikul maksis see kätte- masin isegi ei lubanud.  nii kui juht võtit süütelukus keeras, tegi neljarattaline sõber “Mkmm” ja ei muhvigi.  Sai siis sõpra natuke nügitud, aga tulu ei miskit.  Lõpuks ajasin telefonitsi üles mehe, kes alles ükspäev mainis nii muuseas, et isegi kella 8-ks on raske tööle tulla, mis siis veel 7-st rääkida.  😀  😀  Esimesed kolm kõnet katkestas ta julmalt ära.  Aga ajalugu on näidanud, et me oleme ikka jonnakad mutid ja ma ka ei jätnud..ning siis vastati kõnele.  Ja tore on tõdeda, et H on üsna kiire mõtlemisega ning suutis organiseerida meile Kalle, kellel olid kaasas “krokodillid”.  Jehuu, sõit võis alata.  Lisaks selgus töö juures, et väga lahkesti lasti meil autoaku laadima panna päevaks.  Koduvabariigi töökohas poleks osanud sellist pakkumist uneski näha.  Kui H tööle jõudis, saime teada, et ta on “very angry”…..no niisama suusoojaks.  😀  😀

Töö juures on meil nüüd lõpuks ka tulemise-minemise koodid seinal.  Aga kuna hommikul vara T-d ei ole, siis võtsin suvalisel, vähe nooremal kutil piltlikult kratist kinni ja käskisin seletada.  Sai selgeks.

Lisaks oli puhketoas laual msikipärast kandik rullbiskviidi ja keeksiga.  me ei osanudki midagi arvata.  Päeva peale sain T-le pihta ja uurisin, tuli välja, et täna oli Tuija nimepäev.  No ok siis.

Lõunaks “kinkis” Kalle meile isiklikud “krokodillid” või noh ilmselt ikka laenas..ma ka ei tea, sest viibisin olulisel hetkel vaateväljast eemal.  Järgmiseks üllatuseks tuli üks naisterahvas puhketuppa ja küsis, kas räägime soomet või inglist…vastuse saanud, teatas ta meile, et kevadepoole võiksime temaga Tamperet avastama minna…..  Nojaa, mis saab meil selle vastu olla.  Omakeskis arutasime, et ilmselt nad hakkavad aru saama, et me ei kavatsegi siit veel ära minna.  😀  😀  😀  Pakkumine muide tuli kuidagi nii kohatul hetkel, möödaminnes, täiesti lambist, et vestluse järel oli vist mokk natuke töllakil isegi.  😀

Tööd sai tehtud…no ikka päris palju.  Just eile sai kodus mõeldud, et ilmselt teen oma liigsete teadmiste-oskuste väljanäitamisega endale jälle karuteene, aga mis teha…vaja on ju asjad ritta saada.

Eile sain suurema osa päevast viire lõigata, täna ka pool päeva.  Muudkui jooksin nende kangaribadega edasi-tagasi, ikka 3 meetrit edasi ja 3 meetrit tagasi ning niimoodi umbes 20 korda.  Siis jälle 4 meetrit edasi-tagasi, mitmeid kordi, ka 5-meetrised ja isegi mõned 6-meetrised.  Pidasin küll plaani, et ainuüksi kangaladestamise järgi saaks mingi kilometraaži kokku arvutada, aga pärast seda kui suutsin 60 jagada 3 nii, et vastuseks sain 10, matsin mõtte maha.  😀  😀  😀

Päeval sain ühe kummalise telefonikõne, kelletki Riho’lt, kel sama perenimi nagu minul.  Vestlesime sugupuu teemal.  MA seisis mu kõrval ja küsis muheledes:”ega sa pole talle ju öelnud, et sa Soomes oled!”.  Ega ma polnudki.  Siis arvas härra Riho, et ta ei taha rohkem mu kallist aega raisata, mainisin talle, et tegelikult on see ikka tema kallis aeg ka, sest ma Soomes.  Mees ehmus natuke, lennutas omaette miski väikese vandesõna ja palus, et kui kodukandis tagasi olen, võtaks ühendust.  😀  😀  😀  Oi, ma olen ikka vahel õel, eksole.  😀

P.S.  vanim võsuke pidi mind ikka korrigeerima, et tegelikult oli see ikkagi minu kallis aeg.  Aga too onu seda ju ei teadnud.  😉  😀

Mingil pausihetkel luges MA lehte…  :”Kangasalas on miskid katkised lehmad”….ähh meil on ikka hea lugemisoskus, pidime end puruks naerma.  Ma loodan, et kohalikud ei pea meid veel päris hulludeks.

Naisterahvad, kes meiega sel nädalal koos ülakorrusel töötavad on küll kuidagi masendavad ja tuimad ja kohati tekib kahtlus, et nad ei oskagi rääkida.  No ei viitsiks mina niimoodi tööl olla.  Ilmselt mitte keegi meist kolmest ei saaks sellega hakkama…kui me just korralikult tülli ei pööra – siis on kõik võimalik.  😀  😀

Käsitööd pole ma ikka teinud.  Päevad otsa jalul trampimisest olen läbi kui läti raha.  Öösiti norskame mõnusalt.  Tubade vahelised seinakapid kostavad niimoodi läbi, et oma kõrvaltoa naabriga rääkisime juttu omades voodites lamades.  😀  😀    Hirmus ma ütleks.

Rohkem väga ei meenugi.  Päev oli suht kirju ja mitmekesine… nii et kõvaketas saab suht kähku täis.  Ja märkmete tegemiseks kahjuks aega ei ole.

Aaa ja hommikul kui olime töö juurde ära sõitnud, ei tulnud ju tagumised uksed enam lahti.  Nii et MA pidi väga kummalisel moel väljuma juhiuksest.  😀  😀  😀

Õhtul autot laadiast vabastades, ei osanudki me selle ga muud pihta hakata kui kaasa võtta.  Ehk ei hakata vaasteks pidama.  Ei saanud ju lihtsalt õue vedelema jätta.  Nüüd me siis liigume noomoodi: autos kolm juhmi mutti ja hunnik hädatarvilikke juhtmeid.  😀

Nüüd sai küll kõik.  Homme läheme jälle alevit ja imelikke kaubanduskohti avastama ja ehk saab siis huvitavaid pilte ka lisaks.

Seniks ridadeni.  Enam ei külmetagiväga, õues on temp jub seal -10 ümber.  Külm hakkab taanduma.

Teie reedeselt mõnusas tujus Mina.

Yhikamutid@fi vol.2

No tere hilisõhtut jälle.

Millest siis alustada…  No et hommikul läksime tööle.  Mul oli au autot soojendada.  😀

Töisest seisukohast tegime, mis õhtul sai plaani võetud ja siis juhtus jama, sest töövahenditega oli tõeliselt kitsas.  Molutasime ..no ma pakun mingi tunnikese kindlasti lihtsalt niisama.  Siis käisime veidi H-le pinda vahendite ja masinate suhtes.  Sel mehel poel ka kerge elu, nagu Figaro.  Kuna majas töö toimub kahel korrusel ja paljudel ruutmeetritel (ausalt ärge küsige kui paljudel, ma ei tea), sisi mees jooksebki nagu orav rattas.  Või nagu ta ise väljendus, et kui ta alla läheb on teda kohe üleval vaja ja vastupidi.  Küsisin, et kas ta teab ka palju kilomeetreid ta läbi jookseb…vastuseks sain PALJU.  😀  😀

Eks ta vaeseke oli arvestanud eilse plaaniga, et me kella 9-st hommikul Tamperesse suundume ja meil seal ka aega läheb.  Aga paraku, paraku…  Tamperesse suundusime me alles veidi enne lõunat.  Kergendusilme oli ta näost küll selgelt näha.   Tamperest ei oskagi midagi väga tarka veel rääkida kuna meie retk piirdus Maistraatiga.  Ja seal läks meil kõigest 15-20 minutit paberite täitmiseks.  Järgmisel teisipäeval lubati henkilötunnuseid postiteel.  Siis tuleb Kangasalasse siirduda, et verotoimistust läbi astuda…ja loomulikult miski pangakontori peame ka vallutama.  🙂   KELA asjad on meile kõigile, kaasa-arvatud T-le seni veel väga segased.  Elame, näeme.

Tööle naasnuna leidsime sealt eest õnneliku H, kes oli oma asjadega mäele saanud.  MA leidis omale hunniku tööd.  Ma koperdasin extenderi otsa.  😀  Kuna seda oli vaja vahepeal ka heisata, siis tuli päris mitu tiiru korruste vahel joosta.  Tõmbasime lipu vardasse, korrigeerisime mõningaid asju, lipp maha ja jälle ülakorrusele harutama-õmblema.  Ning uuele ringile lippu heiskama.  😀  😀

Lisaks kõigele räägin ma mingit imelikku keelt.  Põhiline on inglise keel, siis juhtuvad sekka sõnad, mida ma soome keeles valdan ja sellist segaputru me siin viljeleme.  Õnneks on H ja T mõlemad ka sellised multilingual persoonid.  🙂   Eile juhtus paar korda äpardus ja hakkasin oma korterikaaslastele inglise keeles asju seletama.  Ühel hetkel tundus mulle, et nad mind veidi imelikult vaatavad ja kommentaariks käis, et ei, sa meiega ei pea inglise keeles rääkima…päris naljakas oli.

Näidati meile ka kätte koht, kuhu peaks pöörduma kui tervis käest läheb – asub Kangasalas.  Alko pood mainiti ka ära.  😀  Mitte, et meil selle järele hirmsat vajadust oleks, aga teada võib ju ikka, eksole.  😀

Kangast tassisime ka koju “natukene”.  Elutoas on nüüd rõõmsad, päikeselised kardinad.  Ja neljarattaline sõber sai ka uuesti “riidesse”.  Seekord koristasime ta sealt kõnnitee äärest ära ja loodame, et kuuse alt ei viitsi keegi meie sõbra “riideid” pihta panna.  Aga külm on ikka veel.  Kodus olemiseks on küll soojad dressid, aga kohati hakkab töö juures kõhe.  Igavene häda minu, külmavaresega.

Natuke tegime kodus keeleõpet ka.  Õpik meil ju on ja sõnaraamatuid ka paar tükki.  Ja nii on päris mõnus tudeerida.  Üksi on igav.

Kudunud pole ma täna mitte ühtegi silmust järjekorselt.  Ilmselt enne nädalavahetust ma selleni ei jõuagi.  Tänane ringijooksmine väsitas füüsiliselt ja pidev võõrkeeles mõtlemine paneb vaimule ka suht põõna õhtuks.

Aga iseenesest oleme endiselt rõõmsad ja juttu jätkub kauemaks.  😉    Keegi veel välja kolima aei hakka.  😀

 

Well, thats all for today!!

Endiselt teie Mina.

 

 

Yhikamutid@fi vol.1

Tere jälle!

Ütlen kohe ära, et pilte täna ei ole.  Tööpäev oli ju.  Aga see-eest oli endal nalja nabani.  😀

Tööle paluti meid lahkelt kella 9 minna.  No me sellised korrektsed mutid, et hakkasime varakult kohvitama, sööma ja autot käivitama ning jõudsime kohale umbes pool 9.  Ikka juhtub ju.

Hommikune kõige huvitavam avastus oli muidugi, et fliistekike, mille olime oma kallile neljarattalisele soojenduseks kapotile jätnud, oli hommikuks jalad alla võtnud ja meid maha jätnud.  Ausalt, väärtust suurt polnudki kui välja arvata vajalikkus auto seisukohast, aga hämming oli väga suur.  Et siis mismoodi, selline heaolumaa ja selline secon-handist tasuta saadud tekijubin pannakse auto pealt pihta.  Hämmingus olid ka töö juures personell-töötaja ja teine põhiline asjapulk.  Kahju on loomulikult tõdeda, et soojendussüsteemi, mida siinsesse pistikusse pista, meie autol ei ole.

Ok, see selleks.

Aga siis tööl…  Esteks kõndisime majas mingi tunnikese ringi.  Väljastpoolt paistab see maja üsna normaalse suurusega, võiks öelda, et isegi väike, aga seest on see ikka palju kordi suurem.  Teate küll seda lugu väikesest maakerast, mille sees on tegelikult kordi suurem maakera.  😉   Näidati meile kõike A-st Ü-ni.  Nüüd me siis omame palju paremat ettekujutust, miks mõned asjad on nagu nad on.  Kodumail ainult oma tööd tehes jäid paljud asjad arusaamatuks.

Järgmiseks tekkis meil kohvipooltund.  Personell-töötajaga eraldi kohvinurgas.  Mainisin talle ka fakti, et mul on nett, aga ma sellest ei taha kõvasti rääkida.  Ta oli umbes sellist nägu, et aaa, ongi, aga las ta siis olla ja et see on ju väga tore.  No hea küll, me ikka rääkisime veidi nendest netitikkudest ka, aga see on tulevikumuusika.   palju sai paberimajandusest räägitud ja erinevatest ametkondadest, kuhu vaja pöörduda ja mis teha.  Ühesõnaga, hommikupoolik oli suht tihe.

Siis jalutasime n.ö. töötuppa ja hakkasime töövahendite varusid lahkama.  Kuna masinad toodi meie eelmisest töökohast, hakkasime usinalt lisatarvikute kohta küsimusi esitama.  Sest vanas kohas neid ju enam vaja ei lähe ja miks need puudu on…  Nonii siis asjapulk H tegigi mõned selgitavad kõned ja nõudis asjad välja… Homme pannakse posti.  😉

Tööd sai ka tehtud.  Lõigatud, õmmeldud, pakitud.  Nagu ikka noh.  😀   Vahepeal jälle personell-töötajat tüüdatud kui msikit meenus, mis vaja selgeks rääkida.  Ja nii see päev kulges.

Lisaks kurtsime oma muret lagedate ja tuult läbilaskvate akende üle.  Selle tulemusena tekkis meil sinna mitu rulli kangast, mida võib lahkelt kasutada.  Ühe rulli, mis oli piisavalt parajateks juppideks lõigatud, tassisime tööpäeva lõpul koju ka.  Lisaks nõudsime väikseid lampe, ja ma sain omale kapikese, millele läpakas ja muu vajalik kraam asetada.

Kokkuvõttes oli väga naljakas kodus söögilaua ääres mõelda, et mida kohalikud töötajad küll sellistest arvata võivad:  tööle tulevad ca 2 tundi hiljem kui teised, siis tegelevad 2 tundi põhimõtteliselt mitte millegagi, siis hakkavad igasuguseid asju nõudma, veidi teevad tööd ka ning lahkuvad 3 lambi, 1 kapi ja kangarulliga.  😀  😀  😀  😀

Kodus tegelesime kardinate installeerimisega, toitlustusega…  Ahjaa, käisime siit ca 25 km kaugusel tööstuskaupade poes ka.  Kuna meid ikka tõsiselt piinas põrandapesumopi puudumine, siis lihtsalt OLI VAJA see hankida.  Nii me siis saime H-lt suusõnalised juhised kirikust, mäest alla sõitmisest, mõnisada meetrit vasemale ja natuke jälle paremale ja ongi hea pood.  Aga me olime “kavalad”, me jätsime kiriku vahele.  😀  😀  😀  Lähenesime asjale teisest küljest ja pööramist-keeramist oli ka mu meelest vähem.  Igatahes unustasime end poodi, mis pidi suletama kell 6 ja olime viimased, aga keegi meie peale ei karjunud.  Positiivne.  Sain omale kodus kandmiseks mõõõõnusad soojad dressid 14€ eest ja no majapidamisse õnnestus ka üht-koma teist leida, kaasaarvatud põrandapesumopp.

Poeskäigu kohta kommentaariks veel niipalju, et me pmst komistasime õige koha otsa ja nüüd ootame, et millal see algaja õnn meid maha jätab.  😀   Salamisi hinges loodan, et enne hakkame ise ka aru saama kes mis kus ja milleks.  Siis jätku kui tahab.

Õhtusöögiks oli jääsalatist ja muust kättesaadud kraamist toorsalat pluss väga hea pastaroog, lihaga köögiviljaseguga ja rõõsakoorega.

Tänane raport saigi selline.  Homme tuleb töine päev. Lisaks käime ilmselt tiiru Tamperes paberimajandusega tegelemas, aga sellest lähemalt juba homme.

Ridadeni.

Teie mitte enam nii külmetav Mina.  🙂

Uurimisretk jätkub…

Hoolimata sellest, et eile õhtul tekkis väike kahtlus toasooja suhtes, oli öö täiesti normaalne ja päev pole ka väga karmiks kiskunud.

Tänane ring sai ka tehtud.  Õues oli täna miskipärast isegi külmem olla kui eile.  Ilmselt väike, väike tuuleke andis oma panuse.

Mis me siis avastasime.  Mitmeid asju.  😉

Lubatud pühamaja sai pildile jäädvustatud.    Ja lähemalt  Kõrval ja taga asub kalmistu, mis on korralikutl lumme mattunud.  Aga pilti sai ikka.  😀   Pühamaja kõrval asub miski asutus, mis peaks ilmselt miski kodukoha muuseum olema..ma arvan, aga ma panen siia pildid, siis saavad targemad ise otsustada, mis see nagu on.  😀   Ja lugege silti ka  

Siis leidsime veel lasteaia moodi asja.  😉   Koolimaja jäi järjekordselt meie trajektoorist kõrvale.  Seega selles suhtes pole targemaks saanud.  Kuigi viidad vihjavad, et seal on ilmselt mingi treeningsaali variant ka.

Siis leidsim e veel ühe ilmselt “vabakutselise” arsti vastuvõtupunkti.  Sest uksepealne silt rääkis, no vähemalt meile tyhmädele.  😀 , et vastuvõtt kokkuleppel.  Ja telefoninumber.  

Mingi kummalise maja leidsime ka.  Ei saanudki täpselt aru, et kuidas seda nimetada – teenindusmaja?  Või mis??  Aga äkki keegi teine teab..  😉  

Miski vallavalitsus?  või midagi  Üks ütlemata tore kokkulangevus on.  Nimelt selle koha vapp on väga sarnane Viljandi vapiga.  😉  Lipuviiri on ka kahe värviga sini-valge ja üleval otsas siis juba mainitud vapp.

Üks kummaline asi ka…need “kuused” siin.  Need on nagu koerte puretud kondid.  On normaalseid ka, aga neid puretud kuuski tundub rohkem olevat.  Hmmm   Sellised Ja lisaks 1 kummaline maja, millel selline kiri/silt

Siis avastasime, et auto tahab ikka veidi soojendamist ja kuigi eile sai arvatud, et Aitoo’sse töökohta vaatama ei lähe, võtsime sõidu siiski ette.  Pilte kohapeal ei teinud, vaatasime maja üle ja sõitsime koju tagasi.

Esmaspäeval kella9-ks tööle ja eks siis hakkab ehk aimu ka saama, et kuidas ja mis.

Järgmine laupäev tuleb ilmselt Tamperesse minna, sest mingeid asju siia on ikka vaja.  Elementaarne oleks näiteks põrandapesu mopp.  Kardinatest ja väikestest lapmpidest rääkimata.

Õhtusöögiks täna täitsa ehe ja kodune seljanka.

Selline info tänasest päevast.

Teie Mina.