Yhikamutid@fi vol. 6

Hei!

Täna ei juhtundki midagi ülemäära naljakat.

Autoprobleemi ei ole.  Ärkamisega probleeme ei ole.  Ühesõnaga hommik täitsa probleemivaba. Hädavajalikud juhtmed viisime ka töö juurde tagasi.  Vormistasin H-le soomekeelse küsimuse juhtmete omaniku kohta,et kas on üldse täna tööl.  Ilmselt panin ritta õiged sõnad, sest H täitsa reageeris ja sain ka adekvaatse vastuse.  😀  Täiesti lootusetu ei ole vist.  😀

Tööl.  Õnn, õnn, ma sain täna suurema osa päevast masinas veeta.

Töö kõrvalt sai H-le kataloogist ette näidatud töövahendid, mida kõike meil vaja on.  Kui kõik läheb väga hästi, on see kraam meil homme ka olemas.

Pärast lõunat tekkis moment, kus ma lihtsalt ei suutnud enam haigutamis lõpetada, siis läksin pistsin ühe chokokahvi hinge alla ja päev sai kohe uue hingamise.  Tänuväärt kraam.  tavaline kohvi mulle miskipärast nii ei mõju.  Hmmm..

Mingil hetkel tundus mulle, et H on puhta sassi pööranud, sest kõndis mööda töötuba, soomlasest töökaaslane kannul ja rääkis inglise keeles.  Kusjuures mul suht kindel teadmine juba välja kujunenud, et see töökaaslane inglist ei taipa.  Vaatasin natuke, siis küsisin, et kellega ta räägib….  Sain teada, et minuga.  😀  😀  😀  Õnneks olin jutu ära ka kuulnud.  Või noh, mis seal ikka nii väga kulda oli – lihtsalt 1 malli oli vaja kähku valmis visata.  😀

Siis sai veel tehnoloogilisi korrektuure tehtud. Nimelt arvas H, et vapaanaruga lippudele võiks nöörid enne ette lõigata, keelasin tal sellised naljad ära.  Sest nöör ja tema venimine on väga ettearva,atu ja lisaks, kes seda pusa viitsib päras harutada.    Mina võitsin.  Jeee  😀

Õhtupoole saime teada, et tegelikult on H veidi tõbine ja tahab ära koju magama minna.  Enne aga oli vaja meil välja selgitada, kuidas Soomes kellakeeramisega lood on.  😀    Ja siis veel tööle ja töölt registreerimine.  Regamisenurgas sattus meie inglisekeelsele lobale peale kolmas töökaaslane, kes pärast H lahkumist võttis mu letti ja korraldas kerge ristküsitluse keelte suhtes.  😀

Kuna hommikul üritas ta mu kahe kaaslasega soomet rääkida, aga nood väga ei reageerinud ja ma olin üldse eemal ning loobusin asjasse sekkumast, siis ilmselgelt oli ta hämmingus, et tulevadki sellised, mitte ö-d ega ä-d ei mõista ja hakkavad tööle.  Sellest tulenevalt tahtis ta teada, kas meist keegi soomet ka räägib ja kas mina ainukesena räägin inglist.  Sai temaga siis veidi lobisetud teemadel keeleoskus ja naljakad juhtumised.  😀

Üldiselt olen täheldanud, et kes ikka inglist ka enam-vähem oskavad, tahavad vägagi suhelda.  Mis iseenesest on ju ainult positiivne.  Aga soome hakkab ikka veidi külge küll ja see on ju ainutl hea uudis.  😉

 

Saime omale nüüd siis tugitoolidele ka ühesugused katted organiseeritud ja vooditelegi said katted tehtud.  🙂   Majja sai pekstud ka uus kord – poes käiakse ühekaupa ja ei lahmita.  😉

Tänase sõjaretke võttis ME oma peale ja tegi ka õhtusöögi.  Pruun riis kanapallide ja kastmega.  Kõht on koletäis igatahes.

 

Ja täna rohkem ei olegi millestki kirjutada.    Ma juba natukene kardan ,et kui meil üldse mingeid probleeme pole ,sisi läheb ju jube igavaks.  Hmm… Aga eks aeg näitab.

 

Jääme ridadeni!

 

Teie igavalt esmaspäevane Mina.

Yhikamutid@fi vol.5

Hei, nagu näha juba väike juubeli volli käsil.  🙂

Alustaks sellest, et hommikul tulid “nõelasilmast värsked sokid pesamunale

Kudumiseks kulus küll, oo õudust, terve nädal.  aga valmis nad said.

Nüüd siis tänane tegusa päeva raport ka.

Öö oli minul kummaline, vaatasin kella mingi poole 3-st peale paari tunniste vahedega.  Miski unetus või ma e teagi mis.  Lõplikult loobusin “magamisest” kell 8.  Pean mainima, et väga kohatu ärkamisaeg pühapäeva hommikul minu puhul.

Köögis tekkisid parasjagu pannkoogid kuna MA-l oli uni veel varem ära läinud.  Siis rääkisime paar sõna juttu ja oma toast lendas välja ME. Küsis, mis me siin lõugame  😀  No tegelikult me rääkisime normaalse häälega, aga meil on lihtsalt üks tülikas korterinaaber, nimega KAJA.  😀  🙂

Kella lõunaks oli oodata külalist koos kahe pudinaga, seega sai plaani võetud plaadikoogi küpsetamine.  Vahepeal saatsime MA poodi jahu ja muud vajalikku tooma ja suur oli meie üllatus kui ta pmst mingi 3-5 minuti pärast tühjade kätega tagasi oli.  Siis meenus, ai kurrja, pood avatakse täna alles kell 12.  😀

Sisustasime siis aega natu teisiti ja tunnikese pärast saime telefonikõne, mis teavitas meid külalise liikumahakkamisest.  MA läks uuele ringile poodi.  😀

Edasi sujusid asjad ladusalt.  Külaline saabus mingi 1 paiku, siis kihutasime õue “krokodillidega” autot käivitama.  Toimis!!!!  Seega probleem on akus.

Kolisime siis kambakesi tuppa ja veetsime paar tundi päris mõnusalt kooki mugides ja juttu ajades.  Lapsed said suurel pinnal ringi müdistada ja jääb loota, et neile ka meeldis.

Enne kui külalise päris ära minna lasime, käivitasime uuesti auto, et sõitma minna.

Plaani sai võetud auto tankimine ja kõrvaleesmärgiks akulaadimine sõidu ajal.  Käisime tiiru Pälkänes, kust meile  S-Marketist kindlameelselt väideti, et telefonikaarti Pälkänest otsida pole mõtet.  Hmmm

Ok, suundusime siis bensukasse, SEO.  Ilus, tore, aga automaat.  Ja meie pangakaardid talle ei kõlband.  No mis siis ikka, kolistasime Aapiskukko juurde Nestesse.   Oi seda rõõmu, me leidsime sealt autole aku, vajaliku mutrivõtme ja lisaks veel 3 eesti poissi.  Poisid olid väga abivalmis, andsid nõu akuvalikul ja paigaldasid asja kapoti alla ka.  Lisaks olid nad tõsiselt hämmeldunud, et me niimoodi ilma GPS-ta ringi rallime.  No aga kui ei tea tahta, siis saab ju ilma ka hakkama.  😀  😀  😀  Igatahes nalja sai ja poisid olid ka väga heas tujus. Küsiti veel kerge imestunud tooniga, et esimest ringi oleme alles siin… midaiganes selle imestuse taga peitus….kahtustan, et pehmelt öeldes hullud me vist ikka oleme.  😀  😀

Kokkuvõtteks võib öelda, et tõesti, tõesti, igal halval asjal on ALATi olemas hea külg.  Või et iga halb asi on alati millekski HEA!  Ja see algaja õnn paneb meid küll vahepeal proovile, aga päris maha pole ta meid ikka veel jätnud.  Kui me ikkagi oleks seal SEO bensukas oma kütuse kätte saanud, poleks me ju Nestesse kolistanud ja kõik need head asjad seal oleks olemata jäänud.

Poiste käest saime ka korraliku “kajaka” saatel teada, et R-Kiosk on aint mõni kilomeeter Nestest edasi (õigemini tagasi) ja seal olemas ka telefonikaardid.

Seega ma võin väita, et meie pühapäev ikka rokib täiega.  Ja hoolimata meie rumalusest, ….nohh pima kana pidavat ka tera leidma ju.  😀  😀

Nüüd on autol aku ja lisaks isiklik mutrivõti.  😀  😀

Söögitegemise jätame vist täna vahele ja toitume niisama järelejäänud plaadikoogist ja mõnedest võikudest.  Magu tahab ju ka puhata.  😀  😀

Ma arvan, et täna enam midagi põnevat ei juhtu, nii et jääme edasiste ridadeni.

Teie rahulolev Mina.

Yhikamutid@fi vol.4

Lubasin, mis ma lubasin, aga….pilte pole.

Tänasele päevale said suurepärased plaanid tehtud, et kolaks siinses kirbukas ja kolistaks Pälkäne’sse, aga tutkit vasja.  Meie neljarattaline sõber töötas meie plaanidele totaalselt vastu.  Ei käivitu.  Isegi “Mkmm” ei teinud enam.

Kolasime siis kingipoes ja kirbukal ära ning tulime koju.  Väikese arupidamise järel helistasin H-le ja käskisin tagasi helistada.  Väga sõnakuulelik “noormees” on.  😀 Kurtsime siis oma muret.  Et auto ei  tee enam mitte midagi ja äkki ta oskab meile midagi soovitada või kuhugi juhatada.  Täitsa arvas, et mõnedsajad meetrid poest edasi on garaaž, kus selliste asjadega võidakse tegeleda.  Aga et kas laupäeval ka, ei tea.

No mis seal ikka, võtsime jalad selga ja läksime jalutama.  Garaaž oli korralikult lukus.  Kõrval paistis miski kontori-taoline hoone.  Selle ust tirisime ka.  Ikka ei midagi.  Siis vaatasin, et kontorimaja teise nurga taha suunduvad suht värsked jäljed ja läksin ka sinna nurga taha.  😀   Seal oli rengastega mees, kes en puhu englantia.  Ok, mis siis ikka, häda ajab härja kaevu.  Pool inglise-soome keeles + käed-jalad abis, suutsin selgitada, mis probleem on.  Sain teada, et mees peab garaaži pmst üksi, lahtiolekuajad e-r 8-17.  Ja oli täitsa arvamusel, et selle asjaga saaks tegeleda esmaspäeval.  Lubasin soitaa maanantai ja nii me lahku läksimegi.  😀  😀  😀

Sellega seoses meenub mulle, et kohalikku kõnekaarti on ikka vaja hankida, aga hetkel pole isegi kõige õrnemat aimdust, kus oleks selle hankimiseks lähim koht.  :S  Kodumail ju kõik toidupoed kaarte täis, aga siin küll silma ei jäänud.

Jalutasime kodupoole tagasi ja jalgu jäi üks asutus, millele me ei oskagi nime anda. Igatahes sai juba eelmisel laupäeval ME kõrvataha pandud idee, et seal ka miski kirbuka moodi müük toimub laupäeviti.  ME-l oli see info õnneks kõrvataga alles ja nii me sinna sisse astusimegi.  Leidsime sealt omale igale tuppa kaltsuvaiba ja mina veel lisaks inimlikud tööjalatsid.  Sest kaasavõetud jalatsid ei sobi mu tööülesannetega kohe kuidagi ja saapad on surm.  Seega läks asja ette see ME kõrvatagune.  😀  😀  Keelest, mida me seal rääkisime, ma parem ei räägiks. 😀  😀  😀  Aga asjad said aetud, seega las see mammi mõtleb, et mida nad siis üldse tahtsid.  😀  😀  😀

Tiiruga koju tagasi jälle.  Vahepeal proovisime vidinat, mille süsteem meile rahu ei andnud.  Nimelt autoraadiopaneel..peaks ju ära käima, aga no nicht, mida ei oska, seda ei oska.  ME-l üks poja mainis, et see ikkagi PEAB ära käima ja nii me siis üritasime uuesti.  EI OLE VAJA NUPPU VAJUTATA VAID HOOPIS NUPUST SIKUTADA!    😀  Kui ma selle nõksuga paneeli kätte sain, siis oli ME näoilme vaatamist väärt.  😀  😀  😀  😀

No ok.  Siis meenus meile kohalik info, et meil poe n.ö. taasavamine siin.  Kuna meie Pälkäne reis jäi tänu autole ära, suundusime poodi.  Puuvilju kaalusime saiakeste kaalul ja saime oioi-mis-hinnad.  Jumal tänatud asjaliku kassapidaja eest, kes säästis meile ilmselt mingi ca 20€.  Täitsa tyhmäd juu.  😀  😀  Torti sõime ka.  Ja koju tassisime soodushinnaga puuvilju päris mitu.  1€ kilo.

Nüüdseks olen konsulteerinud igasuguste inimestega ja hoiame kõiki pöidlaid ja varbaid krussis, et autol oleks ainult akuprobleem.  Sest bussilehelt leidsin täiesti utoopilised piletihinnad.  Ausalt kui 10 km sõit maksab 3€, siis ma ei taha küll teada, palju siin veel taksosõit võiks maksta.

Kuna autoprobleemiga ei oskagi midagi tarka enam täna peale hakata, siis lõõgastume lihtsalt.  Homme tuleb klubikas külla ja ilmselt võtame ette ning üritame ABIKÄIVITUSJUHTMETEGA autot käima saada.  Kui see õnnestub, saab veidigi kergemalt hingata.  seega palun pöidlahoidjaid appi.  Nagu juuresolevalt “pildilt” näete, sain täna autoalaselt netis tuuseldades teada ka “krokodillide” korraliku nimetuse.  😀  😀

Põrandad said ka pestud ja nendelt vähestelt pindadelt, mis meil on, tolm pühitud.  Sellised viksid ja viisakad oleme, sest muidu oleks ilmselt koleigav.  😀  😀

Ahjus küpseb kartuli-singi-paprika-vormiroog.

Kuna mu südametunnistus ei andnud ikka rahu, et lubasin teile pilte, aga pole, siis tegin lihtsalt ilusast söögist pilti.

Palun, selline on meie tänane õhtusöök 

Ja praegu läheme proovime Maailma mälumänguga aega sisustada.

Ahjaa kirbukast leidsime 60€ hinnaga teleka koos digiboxi ja pultidega.  Ja pehmemööblikomplekti, kolmene diivan + 2 tugitooli 130€ hinnaga.  Lisaks diivan käib veel voodiks lahti.  Ja väga ilusas olekus, kõrgete seljatugedega.  Kõigil on hambad verel.  😀  😀  😀

Kui krt see auto ei jukerdaks, eksole.  :S

Aga noh, kõik mis meid ei tapa, teeb meid tugevamaks.  🙂

Tänaseks kõik.

Olge mõnusad!

Teie Mina.