Archive | jaanuar 2013

……ühel õhtul, khm-khm, pigem küll öösel, enne uinumist tabas mind teadmine.

Ma olen terve see poolteist aastat vaevanud ennast küsimusega: miks alles nüüd?.  Miks ei võinud ma kohata seda inimest mitmeid aastaid varem?

Nüüd tean: ma lihtsalt pidin kasvama, õppima ja kogema.  Et osata võrrelda,  hinnata.

Hea tunne.  🙂

Ilusat töönädala jätku, kallid lugejad! 🙂

 

Teie, veidras meelelolus, Mina.  🙂

Heippa!

Ei tea, miks, aga jälle olen ma siin.  😀

Mis siis teoksil…täna sain tööl enda peale kurjaks: mismõttes ei viitsi endaga midagi ette võtta?!!!.  :/  Kilod muudkui kogunevad, mitte mingit “must-walk”-varianti ei ole (noh, kodumail ma käisin ikka vähemalt jalgsi tööle ja koju, mist tähendas igal hommikul korralikku tempokat kõndi, olenevalt ilmastikust 10-15 minutit.  Headel juhtudel lisandus tracki ka lasteaeda põikamine, mis kokku tegi juba pooletunnise walkingu.  🙂  Aga siin – töö ja kodu ja lasteaia vahet kulgen ainult autoga ja pood on ka pmst ukse kõrval. Seega “kohustuslikku” kõndimist polegi.

Seega nagu öeldud vihastasin enda peale ja ütesin endale, mismõttes ei taha, ei saa… vot kõikide irvhammaste kiuste ikka saan küll…..  (nooh meil on siin ju “aasta kõhnuja”, kes pärast kaalukaotust leiab, et tal on õigus kõiki teise kommenteerida ja siis on meil veel mõttetu kohuke, kes lihtsalt on niisama ilus…missiis, et ajusid pole temale jagunud..  😀  )  VOt ja nii ma käimiskeppidelt jälle tolmu maha pühkisin ja panin minema …..  Tempo on täpselt samal tasemel, mis novembris lõpetades…  :/  kuigi kindlasti on vahepeal selle pea kolme kuuga mõnigi kilo lisandunud.  Huvitav iseenesest.

Noh, vudisin üsna tavapärase trajektoori…4,28 km 42 minutiga..  Vaatab, msi jalad homme ütlevad.  Algul tundus, et õues ikka on talv ja äkki sellise “poolpidusena” ei ole see kõndimine hea mõte… aga mõne aja pärast hakkas nii mõnusalt soe, et õues oleks nagu plusskraadid olnud.  😀

Käies hakkasid silma ka mõned asjaolud, mida tahaks natuke kommenteerida…. Kas keegi oskab kommenteerida kaua Eestis n.ö. jõulutulesid õues puudel hoitakse?  Ma olen koguaeg nagu mõelnud, et hirmus tähtis on kõik see jõulumöll kolmekuningapäeval ära koristada, sest rahvatarkused ähvardavad tuhande hädaga (ilmselge liialdus, aga mu meelest käsitöölisena võin ma öelda ,et rahavatarkused/-kalender on saatanast, sest lõngaga võib ikka väga harva üldse midagi teha  :/ ) ja ma olin veendunud, et ka siin kehtib sama teema…  Või kehtib see ainult neile vidinatele, mis siseruumides on?

Igatahes oma üllatuseks nägin ma “valgekraede” külas õuedes mitmeid tuledega ehitud puid…ikka veel.  Njah…  Võib olla nad ikka ei ole nii “usklikud” siis.  Hmmmm.  Igatahes tunnistan teile üles, et oma kuuse koristasin ka alles möödunud pühapäeval ära… ma lihtsalt ei raatsinud teda varem retsima hakata ,sest ta ei pildunud isegi okkaid maha…   Tühja sest vanarahvast…. nende kalendri kohaselt peaks aasta jooksul ikka üsna palju punast veini ka jooma, aga ma nagu põhimõtteliselt joon ainult väga-väga olude sunnil punast veini (loe: näiteks miskil ametlikul koosviibimisel kui muud lihtsalt nagu polegi valida…. ) Õnneks ei ole neid juhuseid mu elus väga palju ette tulnud, seega võingi öelda, et ma ei joo punast veini.  PUNKT.  Seega ma olen pmst terve elu vanarahva tarkuste vastu patustanud.  :/

Aga tulles tagasi jõuluvidinate juurde, siis minul isiklikult on elektriküünlad ka veel tubades üleval ja kasutuses, sest mulle meeldib.  🙂

Järgmiseks teemaks tahtsin mainida natuke sellist toredat värki nagu paleo..   Ma ei teagi täpselt öelda, kust pagana kaudu ma sinna sattusin, aga nüüd arvan, et parem kui poleks sattunud.  Lugedes seda infot, leian et nälgimine oleks ka lihtsam ilmselt.  No ma ei kujuta küll ette, et mismoodi ma viskan toidunimekirjast välja KÕIK teraviljatooted??? Kamoonnn!!!!!  Ja piimatooted?????!!!  Kõrvalharuna tuleb mul siis näiteks “küljeluu” ja lapsed ka välja visata!!!!

Täiesti absurd…   Fakt on, et thanks, but no thanks!  Ma arvan, et ma ei oskaks ainult juurvilja ja liha peal hakkama saada…  meie esivanemad on aegade algusest söönud leiba… ise küpsetanud ja söönud (täitsa teravili, nimeks rukis), ja kartul…..  No kuulge…  Võib olla on idee hoopis selles, et omaküpsetatud leib on ok, aga poest ostetud on mõttetut lisasaasta täis?  Ma saan aru, et poolfabrikaadid, ja valmistoidud on puhas kräpp.  Sinna topitakse ikka kõike saasta sisse, mida kannatab ära peita ja mis ei kisenda ning ei reeda ennast…   Siis piimatooted..  tarbi mahetooteid…  ära tarbi pastöriseeritud tooteid…  Kuulge, kust pagan ma seda mahepiima peaks siin võtma… noh hea küll, võib olla siin maapiirkonnas hea otsimise korral leiaks kusagilt (ma ei hakka üldse spekuleerima selle hinna teemal kui see asub kusagil kilomeetreid eemal jne).  Aga miks üldse kirjutada, et ärge tarbige pastöriseeritud piimatooteid kui piim on igas mõttes nagunii OUT?  Kummaline. Ja jällegi, aegade algusest peale on esivanemad tarbinud piima, rasvast, pastöriseerimata ja koos laktoosi ja muu sinna piima juurde kuuluvaga ja ikkagi olid nad palju tervemad…

Nii et  kokkuvõttes on viga hoopis toidu liigses töötlemises ja sodi peitmises toodetesse….   Ja tänu tootjate ahnusele tuleb meil lihtsalt metsa marjamaale ja küttimise ning koriluse juurde tagasi kolida.  :/  Normaalne… Ma hakkan siis minema, aga läpaka võtan kaasa.  😀  😀  😀  😀

Ahjaa, lugemiseks teile ka  Paleo toidusedel 

Vot sellised segased mõtted tänasel päeval.

Aga homme on reede ja kuna ma täna meie “kõige populaarsema” tibiga tööalaselt suhtlesin, saan homme hommikul esimese asjana kindlasti verbaalselt lõuga…. Aitäh, aitäh…

Kui te vaid kujutaksite ette kui KÕRINI mul on teatud kaastöötajatest!!!!   Ise ei oska olla ja teistel ka olla ei lase.

Eks ma siis kasutan irdumiseks kõrvaklappe…  🙂  Vähemalt on hea teada, et on reede ja nädalalõpul saan ma kõigist neist eemale.  🙂

Teie, keerulistes mõttelabürintides ekslev, Mina

P.s.  et teile nüüd valet muljet ei jääks, siis lisan, et ega ma seda paleo-juttu nüüd täitsa “e-duurist puukuuri” ei peagi…enamus sellest on üsna õige, lihtsalt mina ei suuda oma pere toidulauda ilma teraviljatoodete ja piimata ettekujutada.  :/

..gaahhh…

…neetud kohalikud teevad loomkatseid inimestega töö juures …või vähemalt mulle tundub nii..  Kuidas muidu seletada, et tööruumis on permanentselt 17 pluss-kraadi ja iga väiksemgi kanga liigutamine tekitab vastikult külma õhuliikumise…  Juba mõnda aega olen üritanud meenutada, et kas eelmisel talvel oli ka nii külm…ja siis pika ajugümnastika peale meenub, et ma olin pisikeste kõrvalepõigetega peaaegu kevadeni permanentselt haigena kodus.  Nii et kust pagan ma peaksingi teadma, mis eelmisel talvel oli.  Juuni alguseks oli igatahes juba inimlikult soojad tööruumid.  😀

Aga kõige selle toreda külmetamsie tulemusena on mul nüüd arvatavalt tore ja vahva nohu..pea on vatist ja silmad koos laubaga valutavad üksmeelselt….  Päris ausalt öeldes lootsin täna koju tulles, et ehk on juba palavikupojakene ka, aga võta näpust.  Noh eks ma siis lähen homme jälle.

Jajaa loomulikult võib ju öelda, et pane rohkem riideid selga… aga see pole mingi töö tegemine kui ma olen kurgumulguni sissemässitud ja ei saa end vabalt liigutada.  PUNKT.

 

Tatistan siis edasi ja vaatan Vaalasaarte Maria ära ning kobin teki alla.

 

Teie, tatine ja nördinud, Mina.  😦

Haaaaa!!!

MA tegin just avastuse, et 21. veebruar on minu maailmas täitsa kahekordselt oluline päev.  Jaaa, ma tean küll ,et täna on ALLES 21 jaanuar, aga mida varem (ma oma mälu värskendan), seda parem.  😀

Nimelt avastasin ma just kaks sekundit tagasi, et mu blogi-pojake on alguse saanud 21. veebruaril 2009….  Ja kaks aastat hiljem “lõin labida maasse” siinsel tööpõllul…ehk et 21.02.2011 oli minu esimene tööpäev FM OY-s  🙂

Ja kui ma nüüd natukene oma nõialuuda vibutan, siis kõigi eelduste kohaselt võiks ju sel aastal samal kuupäeval ka midagi juhtuda….  🙂  Ikkagi 2 aastat viimasest “juhtumisest”  🙂

Tööl püüdsin täna ignorantne olla… (oujee, mis tuletab mulle meelde, et mp3-mängija tuleb laadima panna…jeever, kus see juhe võiks olla  :O  ???  )  Natuke prooviti segada, aga päeva lõpupoole paistis kõigile selge olevat, et mul pole vastuvõttu.  Loodetavasti homme saavad kohe hommikust aru.  🙂

Eile õhtul muide õppisin aktiivselt mohääri harutamist – kui asjale mõistlikutl läheneda, on täiesti võimalik.  Mohäär ei olegi niiii hirmuäratav enam.  😀

Aga ok, ega mul rohkem polnudki midagi….  🙂

Tsauplau!

Teie, argipäevane Mina

 

Edit: 5 minutit hiljem…ma tean ,et ma nägin seda juhet alles paar päeva tagasi…. leitud “käsikaudu”  😀

…..kui nad vaid teaksid….

…kuidas see mulle mõjub.  😀

Et kui mu lähedased vaid teaksid kuidas teatud määral ärritus, närvilisus mulle mõjub….  😀  Ma ise olen igatahes juba!!! selgusele jõudnud.  Täna sain asjale jälle kinnituse….

Nimelt ei ole tervislik MustriMaailmas ringi tuiata…  isegi mitte hommikukohvi kõrvale, sest sellest hommikukohvist võib täiesti hoomamatult saada jäätunud pärastlõunakohvi.  😀

Noh täna ma siis rändasin mööda selliseid lehekülgi: Bookplus.fi   ja Bookdepository.com. 

Linke avades saavad nutikamad isendid loomulikult aru, miks see kõik mind ärritab.  😀  Esimese lingi all viskasin kaks raamatut korvi ja klikkasin lihtsalt lehe kinni.  😀  Noh nii moe pärast…  😀

Kogu selle ärrituse tulemusena koristasin elamise ära.  😀

Eelmine kord kui ärritus sellise mõju põhjustas, juhtus neljapäeval pärast “Bomoga” vestlemist….  Lihtsalt nii lootusetult ajuvaba, et ma ei suutnud masina taga istuda enam, hakkasin hoopis oma masina lähiümbrust koristama.  😀

Kogu loo juures on üks “AGA”.  Kui ärritus on nõks üle “selle” piiri, istun ja vegeteerin ning tulemus on suur ja ümmargune NULL.  Seega,  teiste poolt seda nippi ilmselt tahtlikult kasutada ei õnnestu….vist…  🙂

 

Kogu masendava teadmise lõpetuseks tuleb konstanteerida fakti, et “ühel ilusal päeval” ostan ma nagunii omale mõne raamatu ….. jälle.  😀  Vahepeal peaks lihtsalt tekitama tulemusi, mille eest oleks põhjust end raamatuga premeerida.  🙂

 

Tsau-plau!

Teie, kergelt ärritunud, Mina.

……

Millest me siis täna räägime?

Räägime näiteks sellest, mis mulle meeldib või ei meeldi…

Eelnevast lausest järeldusi tehes, võib nüüd selle postituse siis soovi korral vahele jätta.. 🙂  Mitte paha pärast, ma lihtsalt üritan teie kallist aega säästa – seda pole mu meelest mitte kellelgi ülearu.  🙂

Mulle ei meeldi inimesed, kes näevadki kõike ainult ja ainult oma mätta otsast ning enamus ülejäänud persoonidest ja nende tegemisedki on täpselt sama tühised kui tühjad õllepurgid…  Viimasel ajal tabab mind üha sagedamini soov olla ja elada kusagil mujal (eemal rahvuskaaslastest)……  Jälle, ütlete te!  😀  Loomulikult, sest mu jõulu-/aastavahetuse-puhkus (olgem ausad, see oli ikka sigalühike kaaaa  😦 ) on ju jälle läbi.   Ning läheb veidi aega kui mu teatavate ilmingute vastu võidelda suutev immuunsüsteem endisel võimsusel tööle hakkab.

“Naabrist parem @ Luopioinen” on ka uue aasta saabumisega jälle tuure kogunud…  Ühes korteris elavad, ühes kohas täpselt sama tööaega omavad persoonid käivad iga jumala päev mõlemad oma autodega tööle.  Kohalikud on juba esimese nädala jooksul mu “küljeluule” suutnud asja kohta ülekuulamise korraldada.  😀  Naljanumber….  Aga et reel püsida, hakkame ilmselt varsti sama stiili harrastama…. sest ei saa ju alla jääda.  😀  😀  😀  😀  😀  Lisaks selgus täna, et teine korterikaaslane tuleb uuel ringil ka värskelt ostetud masinaga tagasi… (Ford ei ole auto….tsitaat ta oma suust, aga paraku see talle nüüd hangitud ongi).

Tööl juhtub ka… noh ,nagu ikka…..uuel aastal uue hooga….  Ja järjekordselt pean tunnistama…tegelikutl ma olen väsinud sellest…  Lihtsalt keeruline kui selleks, et “pop ja noortepärane” olla, peab kellegagi tül norima..  Pool sajandit eluiga ei anna ikka mingeid garantiisid…või on “tarkvara” väga-väga aegunud juba ja ei funka enam piisaval tasemel.   Nojah ja kuna noritav jooksis kitule ja mitte üksikisiku peale vaid “virolaste” peale, siis teadagi, jäeti nüüd mulje (vähemalt mulle), et ma olen millegi eest vastutav.  PIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIKKKKKKKSs  Ühesõnaga, pärast kitumist tuli “Bomo” minu masina ette ja pidas loengu teemal: Homme saate igaüks oma “mured” ainuisikuliselt ära rääkida.  Nii et tehke ettevalmistused.  Daahhh

OK ma olin siis järgmisel päeval esimene “kutsealune”   Marssisin “Bomo” juurde tema kutse peale ja küsisin, et mida ma tema arust sellest eilsest asjast peaks teadma kui kogu kammajaa toimus teiselpool ust ja ma istusin masinas ning tegin tööd….  Vahtis mind hetkeks nagu vasikas uut aiaväravat…  Ahah..nojah…aga et see asi on ju juba varem siin alguse saanud … Loomulikult…  Ok pidas oma “mäejutluse” maha ja ma võtsin  ka sõna…. Et kui inimene lihtsalt (ainukesena kogu ~40-pealises kollektiivis muide) hüüab kaastöötajatele välja tuusikuid suguelunditesse, siis kas tema meelest on see nagu üleüldse normaalne w?  …Sain teada, et meil on väga erinevate sotsiaalsete oskustega inimesed tööl….et samas mõni ei räägi üldse midagi ja ega see ka parem pole… MÖHHH?????!!!! Et pigem ropenda ja sõimle, peaasi, et midagigi räägid???  😀  😀  😀 😀 😀

Ütlesin ausalt ära, et enda seisukohast, mina selliseid asju ei andesta, eriti kui põhjust nagu polegi või on see pigem lapsikult, lollakalt naeruväärne…  Lisaks kõigele pole mul kombeks sellisele tasemele küll laskuda, et samaga vastata…  Mis ilmselgelt ei tähenda, et ma parem inimene oleks, eksole…  Edaspidi saadan ka “Bomo” möödaminnes V**** ..noh kui tuleb selline tuju ja parasjagu sobiv hetk.  :S

Järgmiseks suundus teema sinnakanti, et see asi tuleb kuidagi “kontrolli alla” saada enne kui sellest mingi suurem jama tuleb…  Esteks mainisin, et mul on savi…ma võin täiesti vabalt kõrvaklappide taga veeta omad päevad ja kõike ignoorida..ihan sama…..  See ei pidavat sobima….  Seletas ja seletas…seni kui mul tekkis tunne, et ta eeldab minult selle “lasteaia” ohjes pidamist…  Küsisin, et mis ta eeldabki, et ma hakkan “korda pidama” …sain jälle eitava vastuse… Ühesõnaga, ma eriti ei saanudki midagi aru.  😀   (peaks vist keeleõpikud ja sõnaraamatu jälle välja otsima   😀  )

Järgmiseks küsisin, et kuidas ta kujutab ette oma asjade arutamist kahe teise persooniga kui neil keelebarjäär (või on see mõnele lausa keelekarjäär  😀 )… sain pakkumise tõlgiks olla, mille tänulikult tagasi lükkasin…  Põhjendusega, et ma pole piisavalt erapooletu kogu selles teemas.  Seepeale sain teada, et tema küll ükspäev nägi mingit vihjega silti “Tulkkauspalvelu A***** J******* OY”   Noh, esteks polnud see minu “avaldus” ja teiseks oli see ainult hetke sündmustest ajendatud “idee”  😀

Teiste persoonidega pidas ta siis ka oma jutlused maha …. kogu jutluste kogumikust jäi kõlama mõte: et kui järgmine kord kuhugi saadetakse või mingeid nimesid “jagatakse”, tulge kohe mulle (“Bomole”) ütlema…   Karju appi…  Äkki jätaks üldse sellised “vestlused” ära?  Aga noh kuna tülis on n.ö. 2 poolt ja ühele poole pole võimalik eriti midagi selgeks teha  (nähtud, tõestatud), siis mis “Bomol” üle jääbki  – proovib teise osapoolega õnne.  Pähh, noh, õnneks on mul olemas toimivad kõrvaklapid.

Talviloma tuleb veel paika panna..kardetavasti “vabatahtlikult” veebruarikuusse.  Aga eks näis.  Kuna ma eile tööl ei olnud, siis ei teagi ,mis sellest asjast sai.  Näeb esmaspäeval.

Täna suundusin siis oma lugemisprille ära tooma….  linna, Prisma keskusesse.  Kell 12.40 olin kohal, võtsin oma prillid…natuke tundus, et peaks vetsu minema, aga arvasin: küll jõuab… Vot jama, ei jõudnudki…. sest kui ma olin Prismas just mõningad vajalikud kaubad tuvastanud (tegin n.ö. hinnauuringut), küsinud müüjalt lambipirnide asukohta, sinna osakonda ka kohale jõudnud ja pirnid kätte võtnud, lahkus elekter… kogu poest… korraks andis minuti pärast lubaduse, et ehk ikka, aga ei ….  “Surnud”.  Ootasin veel veidi, kaaskannatajatega nalja heites teemal, hästi et just leidsin omale elektripirne.  😀  Siis mõtlesin, et ehh…lähen siis teise asutusse… Ja juba tuli ka krappidest avaldus, et vaevalt elekter niipea tagasi tuleb, kel ostusoovid, siirduge kassasse, enne kui sealtki elekter lõpeb.  🙂

Õue suundudes tundus mulel, et üle parkla asuv Tokmann on ka kahtlaselt “hämar” (aga see oli järgmine vetsuvariant, mis mulle pähe tuli)…siiski läksin ja pealegi olin veendunud, et need vähesed “must-have” ostud saan ma ka sealt kätte..ehk odavamaltki.

Noh, tegelikult oli elektriga seal sama lugu.. .ainult selle vahega, et teadmatust oli neil rohkem.  😀  Jagasin siis neile natuke infot Prisma suhtes. Vetsu läksin ikka… “käsikaudu”.  😀    Kahju, et ei taibanud taskulampi kaasa võtta (ärge seda mu “küljeluule” öelge, sest tegelikult on mu temapoolt pandud KOHUSTUS taskulampi igalpool kaasas kanda 😀 ).  Nüüd võin öelda, et see “ole-valmis-igasugusteks-vahejuhtumiteks”-suhtumine “küljeluu” poolt on aeg-ajalt ikka väga õigustatud kuigi sageli tundub mulle kergekujulise paranoiana.  Ma lihtsalt ei ole nii ettevaatlik inimene.  🙂

Siis läksin shoplema (on ju lahe sõna  😉  ).  leidsingi kõik asjad… paaril hetkel oli kiusatus muud ka näppida, aga kuna poes oli piisavalt pime, jäi mul rahakotti mitu eurot alles.  😀   See viimane tähendas nüüd seda ,et POLE HALBA ILMA HEATA:  😀   Mul oli au olla viimane Tokmanni klient – minu selja taga pandi uks lukku ja olukorrast teavitav silt uksele.  Järgmistele potentsiaalsetele klientidele pidasin lühikese selgitava tiraadi ja lisasin, et parklagi ju täitsa tühi….  Noh nad olid jah natukene imestanud, et miks parkla tühi on.  😀  Elekter oli päris suure karega ära… kaks lähemat fooriristmikku olid ka pimedad.. Õnneks keegi mind ja mina kedagi ära ei mõlkinud.  😀

Vot selline põnev laupäev.  😀   Et kokkuvõttes (koos sõiduajaga linna ja tagasi = ~1t30m) kulus mul tripi peale 4 tundi, millest pool tundi raiskasin poole maa peal asuvas toidupoes.

Niipalju siis “lihtsalt millestki”.  😀

Käsitööst vaid niipalju, et kroonikirjaga rätile kulub mul ikkagi rohkem kui 100g  32/2 jämedusega (olematu mälu ei luba jämeduse numbris kindel olla, aga ma arvan et see on õige) meriinolõnga, kahekordselt küll….  Sedasama valget või äkki oli ta nat.valge olen nüüdseks kaks korda “alustanud”, ehk et 5.jaanuaril alustasin, tegin 9-sed nupud ja 30 (mustri)rida enne lõppu (11.jaanuaril) harutasin “nuppude-eelsesse” staadiumisse tagasi.  Nüüdseks olen 7-ste nuppudega jõudnud samasse “harutamise-punkti” ja tulemus on …nutma ajav… Ilmselt harutan uuesti üles ja teen veel väikseid töötlusi…  Nuppe küll vist 5-steks ei anna teha, aga serva pealt annaks natuke “nöörida” jne….  Samas pole ma kindel, et ma enam sellest lõngast seda uuesti tegema hakkan…. Kaua võib!  Praeguseks on töö lihtsalt silma alt ära peidetud.  Käsil on hoopis KidSilkist õlasall (lisaks peaks tulema ka veel barett…jummel kuidas ma seda sõna jälestan  :S )…  Juba ainuüksi lõngale peal vaadates käisid külmajudinad üle selja: mis siis kui miski viga peaks tulema ja harutada vaja?!  :S  Nooh, pean mainima, et nii umbes 5 rida olen harutanud küll juba ja olen veel elus kuigi “normaalse” lõngaga oleks ma ilmselt sama ajaga valmis osast vähemalt pool üles harutanud.  Jällegi: kõik, mis mind ei tapa, teeb mind tugevamaks.  🙂

Ühesõnaga…. ahjaa, kuklas kummitab lasteküla heategevusprojekt…  poes näppisin sokilõngasid, aga siis meenus, et sokkideks peaks mul ikka kodus ka piisavalt olema.  😀  Hea kui mõistus vahel kodus käib.  😀  😀 😀   Seega kui ma oma mohääri-sõjast eluga välja tulen, kavatsen “närvide rahustuseks” sokke treida.  🙂

Tervise suhtes vingun ka natuke…ma ikka ei sobi siia külma kliimasse…. liigesed annavad tunda…. 😦  Noh, vanadus.

KP-lt (Anita käsitööaida kaudu) on varsti tulemas natukene sukavardaid.  😛

Aga tegelikult on elu suht-koht lill.  Ja ma olen ikkagi õnnelik…omaenda elu ja tegemiste üle…  Isegi kui see võib tühine paista mõnest küljest, ehh , mis siis ega ma ei pakugi oma elu kellelegi teisele elamiseks….teistele jäägu ikka nende elud ja toimetulemine.  🙂

Tänase õhtu veedan varraste ja mohääri seltsis…

Kallistan kalleid lugejaid!!!

Teie, kaugeltki mitte normaalses tujus, Mina.  🙂

p.s. Ahjaa, geelküünte tegemise võtsin ka ette …. täitsa teostatav.  😀 

..mu peas kummitab mitmeid mõtteid, aga mul pole lihtsalt olnud piisavalt ettevõtlikkust ja natuke on ka ajapuudus, et neid mõtteid siia üles kribada…  Hetkel tuleb eile enam-vähem algusesse tagasi muundunud kudutöööle ja õhtusele krimkale pühenduda…

Aga ühel päeval ma kirjutan jälle.  🙂

Teie, mõtetest pakatav ja keskendumisvaevuste käes kannatav,  Mina.