Puhkus ja inimesed?

Lobajuttu kah paar rida.

Täna oli “rahvusvaheline muruniitmise päev”.  Kalendrist ma seda küll ei tuvastanud, aga kuidas muidu selgitada, et isegi meie maja ümber jõrras hommikul jälle!!! murutraktor.  Loomulikult olen ma tänu sellele ka jätkuvas unevõlas.  :S  Aga mis siinse maja ümbert muruniitmisse puutub, siis kevadel lasti see plats peaaegu heinamaaks kasvada, enne kui tera näidati.  Ja see oli kuskil juuni keskel alles.  Nüüd on vist hoog üles saadud, sest pärast seda on juba 3 korda niidetud.  Njah, see selleks.  Kui me siis H-ga võtsime ennelõunal nõuks oma plaan iteoks teha – vanematekoju muru niitma minna, leidsime majast väljudes, et naabritest vähemalt 3 pläristasid veel niidukitega…  😀

Ok andsime siis gaasile tuld ja kimasime “lahinguväljale”.  Õnneks oli eelmisel nädalal tehtud pingutus hästi ära tasunud, seekord sai lõdvemalt lasta.  🙂

Viimasel 10 minutil tabas mind mõte, et siin on ju iga maja kõrval järv, aga sii nma polegi veel järve näinud….vähemalt mitte maja kõrval.  😀  😀  😀  Viskasin siis küsimuse õhku, sest mõnusalt kuum ja higine oli olla.  Et kui valida järv või dušš, siis ma valiks järve seekord.  Läksimegi…totaalselt ebameeldiv üllatus: iga maja KÕRVAL ei olegi järve!???  :O  :O  :O

😀  Nojah, me pidime 2 km sõitma, et järve äärde jõuda.  🙂  Aga ma sain sel suvel esimest ringi vette….jeeeeee….  Mul ju kodust ujumiskoht nii kaugel – tervelt pool kilomeetrit.  :S   😀

Kokkuvõttes sellised päevad on mõnusad.  Loodetavasti see suvi on ikka nüüd lõpuks kätte jõudnud.  😉

Ahjaa, inimestest….saabusin siis täna koju…miski 5 paiku õhtul.  Suhtlesin naabritega jne.  Kui kell pool 6 helises telefon ja mu käest uuriti, et ega ma juhuslikult terassile ei taha aega veetma tulla, seltskondlikus mõttes……  Kahjuks pidin teatama, et minu  tänane õhtu eeldab lihtsalt olemist..kodus..varraste ja telekaga…kompuutriga jne. .. Homseks on juba plaan paigas ja iga õhtu ka ei jõua….  väsitav on ju.  Peale selle liigne soomlastega suhttlemine ie mõju mulle alati hästi.  Viimasele jalutustrenniel minnes ütlesin eestlasele ka soome keeles, mis seis mul koju jäi (noh, et 1 poiss mängib ja teine üritab magada).  Te kindlasti oleks tahtnud eestlase nägu näha.  😀  😀  😀 😀  Ma olen kindel, et ta sai aru, aga aru ei saanud ta sellest, miks ma temaga soome keeles räägin.  Mul endal läks ikka päris pikkkkkkkkk hetk aega, enne kui ma taipasin, miks ta mind niimoodi vaatab.  😀  😀  😀  😀
Aga see ei olnud praegu see teema…..  et inimesed…kui keegi mäletab, siis veebruari alguses ma kohtusin 30-ndates oleva kahe väikelapse emaga (lahutatud üksikema), kes kurtis, et kohalikud ei ole teda omaks võtnud….1,5 aasta jooksul   Sel hetkel ma kehitasin õlgu ja proovisin tema tundeid mitte riivata, sest ma õrnalt oletasin, milles probleem võib olla ja lisaks veel see ka, et mina uustulnukana pole “halvakspanu” kohalike poolt täheldanud.

Kolmapäeval käisime H-ga pubis… noh ikka siinses, naabermajas.  😉  Karaoke oli ju.

Sattusime kuidagi ühte lauda Naisega, kel vanust võis huupi pakkudes olla nii 50+…..  alguses oli nagu üsna OK.  Siis käis korra laulmas ja kukkus kiruma, et ikka üldse ei osata kõrgust sättida jne.  Et temal häälepaelad lõigatud ja ei suuda kõrgelt laulda jne….  Ok, ma suutsin seda ignoorida, kuna mul isiklikult pole mingeid erilisi komplikatsioone selle laulmisega seal olnud.  Ja ega siis ming Idolsi konkurss käimas olnud, eksole.

Vahepeal liikus H kuhugi. Jäin siis Naisega sinna…ja siis sealt hakkas tulema: Siin on pahad inimesed, nad ei võta võõrast kunagi omaks ja seal kus tema nüüd elab, on head inimesed.  Ma üritasin väita, et ma pole küll aru saanud, mis mõttes nad siis pahad on.  Et kui mul on mingi mure,  olen ka alati abi saanud jne.  Ta tundus nagu natuke nördinud ja toonitas, et tema on ometi soomlane ja teda pole siin heaks kiidetud.  Et ehk on vahe selles, et ma pole soomlane….  Noh, ma sain igast “huvitavat” infot veel….

Mõne aja pärast vajus lauda üks meesisend, Mees.  Naine alustas aktiivset vestlust Mehega….me ei pööranud tähelepanu kuniks ühel hetkel muutus Naise hääletoon mitu korda kiledamaks (niipalju kui see lõigatud häälepaelte puhul üldse võimalik on,eksole) ja lisandus kerge enesehaletsus….  Mees üritas Naist “rajale” tagasi saada, aga Naine väitis et ta on nii tühine ja ebavajalik…. Mul korraks kihvatas, et kui 1 naine end ebavajalikuna tunneb, siis ilmselt pole tal ka lapsi… korraks, aga ainult korraks kaalusin info kaevamist, aga siis mõtlesin: tühja kah, hakka veel õli tulle valama.  Naine aga keeldus Mehe katsetest “rajale” tagasi tiritud saada ning kõndis hoopis minema.

Hiljem kui koju läksime, nentis H fakti, mida Naine oli ise rääkinud, et ta on elanud 9 erinevas paikakunnas (maakonnas, vallas…pagan seda teab, tõlkida kah ei viitsi) Soomes ja kolinud sealjuures 27 korda.  :O  :O  :O  vabandage väga, aga siis ei saagi ju mitte kusagil end hästi tunda kui koguaeg rändad.

Kogu loo moraal minu jaoks: ma olen siin võõral maal, võõraste keskel nii oma… samas kui mõned soomlased “ei leia” kusagil heakskiitu….  Kummaline on see elu.

Või olen ma lihtsalt loll?

Ja sellest mitte heaks kiitmisest ongi mul nüüd suur ja sügav hämmeldus – miks pagana pärast need siinsed pahad inimesed nii normaalselt käituvad.  😀  Ahh, tegelt savi, seni kuni keegi otseselt segama ei hakka, las olla…..

 

Tööl…..hahaaaa kui mind seal pole, juhtuvad seal Asjad….  Te võite 5 korda arvata, millele ma vihjan.  😛

Loomulikult nüüd on eestlastel huvitav, action ja puha, nüüd kui minul on puhkus….  venelane kirjutab inimestele täitsa tasuta välja tuusikuid V**** ja pakkub neile päeval s***söömise võimalust jne…  Mul on raskelt kahju, et ma tööl pole.

Mu Poiss suutis venelast tema emakeelega kostitada ja kujutate ette, ta läks uuesti üle küsima, mida talle öeldi….  Pärast seda tahtis india-poiss ka teada, mis öeldi ja läks omakorda Poisilt üle küsima…..  India-poisi soe soovitus eestlasest Poisile oli, et venelastega ei tasu võidelda, neil on ajukahjustus.  :O  :O  😀  😀

Selgus ,et india-poiss on veetnud mingi osa Soomes asumise ajast idapoolses Soomes ja seal oli rassismi tugevalt tunda ning just venelaste poolt.  Nii et ..tjahh.

Loodetavasti juhtub meil ka lõpuks midagi Põnevat….suvi juba on saabunud…vist.  Ehk homem juhtub midagi…. Plaan kambaga lavatassile minna.  See on neil siin pigem sport ma ütleks.  Ma olen üsna veendunud, et pärast homset õhtust saan ma ainult oma sõnadele kinnitust.  🙂

Mõnel hetkel tundub punase isendi käitumine töö juures nii uskumatuna, et vägisi tahaks ajukirurg olla.  😀

Aga eks näeb.  Loodetavasti ei tule meile äike kaela….

 

Okitoki, ma väsisin nüüd ära.  Ma polegi niiiiiiiiiiiiii ammu niiiiiiiiiiiiii palju kirjutanud.  😀

Teie ülekuumenenud (vist, sest millegi muuga ei oska ma seda kirjahimu selgitada) Mina.

Laiskus??? Väljapekstud..korraks. :D

 

 

 

 

Tere jälle..vist..  😀

Alustuseks üks igivana ja kaua “ilusaks” saamist oodanud sallike.  Nimeks Lavandula.      alustatud sai seda juba….. 29.mail.  :O   Lõngaks Twin, mis hangitud MM-laste lemmikust, W&W-st.  🙂  Värvitooni on juba natuke raskem kirjeldada…. ihuvärvi?  Selline hääääästi õrna roosa varjundiga helebeež.     Varras oli nr.3.    Mõõtudeks tuli väike! 😀  Et siis 81cm ülalt alla ja 155cm tiivasirutus.  Selline suht paras kaelasall, eksole.  😛

Kuna see oli mu esimene katsetus selle lõngaga, ahjaa, jätsin mainimata, tegu 100% on meriinovillaga…  Et siis esimene katsetus selle lõngaga ja minu suureks üllatuseks see on isekuduv lõng.  😀  Tuleb ainult leida keegi, kes silmad üles looks ja edaspidi varraste toetamiseks aega leiaks.  😉

  Valmis sai see sallike (ma pean silmas siis varrastelt maha) 1. juunil.  🙂  Viimistlusega läks kolekaua aega, sest oletasin ,et seda salli ei anna raamile venitada….  tegin selle viimistluse kadalipu nüüd puslematil ära ja jõudsin järeldusele ,et ilmselt oleks ikka raamiga ka õnnestunud.  Nojah, loll on loll olla.  😀

Praegu on 1 viimistlus veel ootel, aga ma pole üldse kindel, kas ma tahangi seda üldse viimistleda….  kuidagi nii kummalise olemusega on see “toorik”.  Aeg näitab.  🙂

Käsitööst kõik!

Kel huvi niisama mula lugeda, võib ka järgmise posti peal ajurakke treenida… 😉

Teie, Suvises Meeleolus Mina.

**********************************************************

 

Pikale veninud “Jogurtitegu” ja niisama juttu.

Tere!

Noh, mõtlesin, et räägin kõik ausalt ära.  😀  Nimelt alustasin ma suurest hasardist mai lõpus Berry Yogurt Shawl’iga

Põhjus proosaline – Ravelry’s hulkumine võib kahjustada teie tervist.  😀  😀  Seal ma selle otsa komistasin.  Ja käsil oli KAL’ile regamine.  Loomulikult oli mul ju vaja end kirja panna.  😀

Hoolimata mustri autori “karmidest” nõuetest (lõnga suhtes ja lõpptulemuse mõõtude suhtes), nägin vaimusilmas salli Raasiku punasest, värvivahetusega lõngast..  Kasvõi kahekordsest.  Nii ma siis pihta hakkasingi.  Sallis on kolme sorti erinevaid mustreid ja kõigis on natuke erilaadsed nupud.   (siit näeb natuke mustriolemust)

Kaks esimest osa korduvad vastavalt soovitud salli suurusele M=7 kordust ja L=10 kordust.  Loomulikult võtsin ma käsile suurema numbri.  Ja kudusin kuni viimase, kolmandat sorti mustrini….siis jõudsin tõdemuseni, et see lõng ikka ei lähe mitte ja võlusin kõik lõnga tagasi kerasse. 😀

Kulutanud olin kudumiseks terve nädala vabad hetked (töönädal oli).

Uuele katsele läksin siis  7. juunil Aade 8/1 lõngaga, mille värvitoonideks roosa ja valge.

Nooh, nimele sobivalt (marjajogurt) väga asjakohane värv ju.  Kuna kahtlusi ja kõhklusi oli palju, alustasin seekord ideega, et teen väiksema suuruse….  7 korduse järel vaatasin: taskurätti ma ju ka ei taha.  😀    Ja siin juhtus jama – nimelt saabus üks lõngatellimus.  Ja kuna pikemat aega sügeles eelmises postituses näidatud idee ja nurka see “marjajogurt” seisma jäigi.  Lisaks oli mustristki juba küllastus saanud. 

Uuest võtsin kätte nüüd kui punane üllitis valmis sai.  Natuke “kohustusliku” tööna tundus juba, aga allaandmine ei ole ilus, eksole.  😉    Nüüd õnnestus see siis teisipäeva (17. juuli)  hilisõhtul varrastelt maha saada.  Kolmapäeval võtsin end kokku ja sikutasin raamile ja kiitsin ennast.  😀   Täna olin tubli ja tegin piltegi.

Et siis mõõdud 102 ülalt alla ja 204 tiivasirutus.  Sentimeetrites. 🙂  Varras oli nagu ikka nr.3  See lõng sai kõik otsa, natuke olin sunnitud veel ühevärvilist roosat, mida oli varasemast alles, serva installima, . Värvitoon on täpselt sama, mis värvivahetuse tumedam roosagi. 🙂  Seega lõpp hea, kõik hea, eksole.  😉

Järgmised “projektid” on:  üks poolik, üks väga algstaadiumis ja üks tuleb varrastele ilmselt täna hetk pärast keskkööd või homme hommikul.  Järjekorras olevatest ma ei viitsi isegi rääkida.  😀

******************************

Kuna täna oli selline suvepäev vahelduseks koledatele vihmastele sügispäevadele, mis viimase nädala on meile seltsi pakkunud, pakkisime H-ga endid ennelõunal kokku ja läksime tema koju.  “Mõned” ruutmeetrid muru sai niidetud.  😀  Soojenduseks veerand tundi ja siis pärast lõunasööki ühtejutti 1,5 tundi.  Korda ta tuli igatahes. 😉   Kahe masinaga, üks murutraktoriga ja teine väikese niidukiga.  Küll seda muru seal jätkub.  😀   Mõnus oli, tegelt ka.  Korteri-inimesele on isegi muruniitmine meelelahutus, eksole.  😀   Ainukesed häirivad asjaolud olid näljased parmud.  Aga ma tapsin kõik, kes minust tükki tahtsid.  😀

Sain tööhindeks koolihindamise järgi “10”  😀

 

Mõtted said nüüd otsa.  Kõvaketas kiilus kinni, lihtsalt poolelt sõnalt.  Hmmm

Aga siiski kirjutamine emakeeles on mulle palju lihtsam kui rääkimine.  :O

OK, ma jään nüüd vait, sest midagi eriti tarka ei tule rohkem pähe.  🙂

 

Esimene puhkuse nädal saab kohe läbi – 4 nädalat on ikka solvavalt vähe.  😦

Tsau-plau, teie “ise-ka-ei-tea-milline” Mina.  😀