Millest me siis täna räägime?
Räägime näiteks sellest, mis mulle meeldib või ei meeldi…
Eelnevast lausest järeldusi tehes, võib nüüd selle postituse siis soovi korral vahele jätta.. 🙂 Mitte paha pärast, ma lihtsalt üritan teie kallist aega säästa – seda pole mu meelest mitte kellelgi ülearu. 🙂
Mulle ei meeldi inimesed, kes näevadki kõike ainult ja ainult oma mätta otsast ning enamus ülejäänud persoonidest ja nende tegemisedki on täpselt sama tühised kui tühjad õllepurgid… Viimasel ajal tabab mind üha sagedamini soov olla ja elada kusagil mujal (eemal rahvuskaaslastest)…… Jälle, ütlete te! 😀 Loomulikult, sest mu jõulu-/aastavahetuse-puhkus (olgem ausad, see oli ikka sigalühike kaaaa 😦 ) on ju jälle läbi. Ning läheb veidi aega kui mu teatavate ilmingute vastu võidelda suutev immuunsüsteem endisel võimsusel tööle hakkab.
“Naabrist parem @ Luopioinen” on ka uue aasta saabumisega jälle tuure kogunud… Ühes korteris elavad, ühes kohas täpselt sama tööaega omavad persoonid käivad iga jumala päev mõlemad oma autodega tööle. Kohalikud on juba esimese nädala jooksul mu “küljeluule” suutnud asja kohta ülekuulamise korraldada. 😀 Naljanumber…. Aga et reel püsida, hakkame ilmselt varsti sama stiili harrastama…. sest ei saa ju alla jääda. 😀 😀 😀 😀 😀 Lisaks selgus täna, et teine korterikaaslane tuleb uuel ringil ka värskelt ostetud masinaga tagasi… (Ford ei ole auto….tsitaat ta oma suust, aga paraku see talle nüüd hangitud ongi).
Tööl juhtub ka… noh ,nagu ikka…..uuel aastal uue hooga…. Ja järjekordselt pean tunnistama…tegelikutl ma olen väsinud sellest… Lihtsalt keeruline kui selleks, et “pop ja noortepärane” olla, peab kellegagi tül norima.. Pool sajandit eluiga ei anna ikka mingeid garantiisid…või on “tarkvara” väga-väga aegunud juba ja ei funka enam piisaval tasemel. Nojah ja kuna noritav jooksis kitule ja mitte üksikisiku peale vaid “virolaste” peale, siis teadagi, jäeti nüüd mulje (vähemalt mulle), et ma olen millegi eest vastutav. PIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIKKKKKKKSs Ühesõnaga, pärast kitumist tuli “Bomo” minu masina ette ja pidas loengu teemal: Homme saate igaüks oma “mured” ainuisikuliselt ära rääkida. Nii et tehke ettevalmistused. Daahhh
OK ma olin siis järgmisel päeval esimene “kutsealune” Marssisin “Bomo” juurde tema kutse peale ja küsisin, et mida ma tema arust sellest eilsest asjast peaks teadma kui kogu kammajaa toimus teiselpool ust ja ma istusin masinas ning tegin tööd…. Vahtis mind hetkeks nagu vasikas uut aiaväravat… Ahah..nojah…aga et see asi on ju juba varem siin alguse saanud … Loomulikult… Ok pidas oma “mäejutluse” maha ja ma võtsin ka sõna…. Et kui inimene lihtsalt (ainukesena kogu ~40-pealises kollektiivis muide) hüüab kaastöötajatele välja tuusikuid suguelunditesse, siis kas tema meelest on see nagu üleüldse normaalne w? …Sain teada, et meil on väga erinevate sotsiaalsete oskustega inimesed tööl….et samas mõni ei räägi üldse midagi ja ega see ka parem pole… MÖHHH?????!!!! Et pigem ropenda ja sõimle, peaasi, et midagigi räägid??? 😀 😀 😀 😀 😀
Ütlesin ausalt ära, et enda seisukohast, mina selliseid asju ei andesta, eriti kui põhjust nagu polegi või on see pigem lapsikult, lollakalt naeruväärne… Lisaks kõigele pole mul kombeks sellisele tasemele küll laskuda, et samaga vastata… Mis ilmselgelt ei tähenda, et ma parem inimene oleks, eksole… Edaspidi saadan ka “Bomo” möödaminnes V**** ..noh kui tuleb selline tuju ja parasjagu sobiv hetk. :S
Järgmiseks suundus teema sinnakanti, et see asi tuleb kuidagi “kontrolli alla” saada enne kui sellest mingi suurem jama tuleb… Esteks mainisin, et mul on savi…ma võin täiesti vabalt kõrvaklappide taga veeta omad päevad ja kõike ignoorida..ihan sama….. See ei pidavat sobima…. Seletas ja seletas…seni kui mul tekkis tunne, et ta eeldab minult selle “lasteaia” ohjes pidamist… Küsisin, et mis ta eeldabki, et ma hakkan “korda pidama” …sain jälle eitava vastuse… Ühesõnaga, ma eriti ei saanudki midagi aru. 😀 (peaks vist keeleõpikud ja sõnaraamatu jälle välja otsima 😀 )
Järgmiseks küsisin, et kuidas ta kujutab ette oma asjade arutamist kahe teise persooniga kui neil keelebarjäär (või on see mõnele lausa keelekarjäär 😀 )… sain pakkumise tõlgiks olla, mille tänulikult tagasi lükkasin… Põhjendusega, et ma pole piisavalt erapooletu kogu selles teemas. Seepeale sain teada, et tema küll ükspäev nägi mingit vihjega silti “Tulkkauspalvelu A***** J******* OY” Noh, esteks polnud see minu “avaldus” ja teiseks oli see ainult hetke sündmustest ajendatud “idee” 😀
Teiste persoonidega pidas ta siis ka oma jutlused maha …. kogu jutluste kogumikust jäi kõlama mõte: et kui järgmine kord kuhugi saadetakse või mingeid nimesid “jagatakse”, tulge kohe mulle (“Bomole”) ütlema… Karju appi… Äkki jätaks üldse sellised “vestlused” ära? Aga noh kuna tülis on n.ö. 2 poolt ja ühele poole pole võimalik eriti midagi selgeks teha (nähtud, tõestatud), siis mis “Bomol” üle jääbki – proovib teise osapoolega õnne. Pähh, noh, õnneks on mul olemas toimivad kõrvaklapid.
Talviloma tuleb veel paika panna..kardetavasti “vabatahtlikult” veebruarikuusse. Aga eks näis. Kuna ma eile tööl ei olnud, siis ei teagi ,mis sellest asjast sai. Näeb esmaspäeval.
Täna suundusin siis oma lugemisprille ära tooma…. linna, Prisma keskusesse. Kell 12.40 olin kohal, võtsin oma prillid…natuke tundus, et peaks vetsu minema, aga arvasin: küll jõuab… Vot jama, ei jõudnudki…. sest kui ma olin Prismas just mõningad vajalikud kaubad tuvastanud (tegin n.ö. hinnauuringut), küsinud müüjalt lambipirnide asukohta, sinna osakonda ka kohale jõudnud ja pirnid kätte võtnud, lahkus elekter… kogu poest… korraks andis minuti pärast lubaduse, et ehk ikka, aga ei …. “Surnud”. Ootasin veel veidi, kaaskannatajatega nalja heites teemal, hästi et just leidsin omale elektripirne. 😀 Siis mõtlesin, et ehh…lähen siis teise asutusse… Ja juba tuli ka krappidest avaldus, et vaevalt elekter niipea tagasi tuleb, kel ostusoovid, siirduge kassasse, enne kui sealtki elekter lõpeb. 🙂
Õue suundudes tundus mulel, et üle parkla asuv Tokmann on ka kahtlaselt “hämar” (aga see oli järgmine vetsuvariant, mis mulle pähe tuli)…siiski läksin ja pealegi olin veendunud, et need vähesed “must-have” ostud saan ma ka sealt kätte..ehk odavamaltki.
Noh, tegelikult oli elektriga seal sama lugu.. .ainult selle vahega, et teadmatust oli neil rohkem. 😀 Jagasin siis neile natuke infot Prisma suhtes. Vetsu läksin ikka… “käsikaudu”. 😀 Kahju, et ei taibanud taskulampi kaasa võtta (ärge seda mu “küljeluule” öelge, sest tegelikult on mu temapoolt pandud KOHUSTUS taskulampi igalpool kaasas kanda 😀 ). Nüüd võin öelda, et see “ole-valmis-igasugusteks-vahejuhtumiteks”-suhtumine “küljeluu” poolt on aeg-ajalt ikka väga õigustatud kuigi sageli tundub mulle kergekujulise paranoiana. Ma lihtsalt ei ole nii ettevaatlik inimene. 🙂
Siis läksin shoplema (on ju lahe sõna 😉 ). leidsingi kõik asjad… paaril hetkel oli kiusatus muud ka näppida, aga kuna poes oli piisavalt pime, jäi mul rahakotti mitu eurot alles. 😀 See viimane tähendas nüüd seda ,et POLE HALBA ILMA HEATA: 😀 Mul oli au olla viimane Tokmanni klient – minu selja taga pandi uks lukku ja olukorrast teavitav silt uksele. Järgmistele potentsiaalsetele klientidele pidasin lühikese selgitava tiraadi ja lisasin, et parklagi ju täitsa tühi…. Noh nad olid jah natukene imestanud, et miks parkla tühi on. 😀 Elekter oli päris suure karega ära… kaks lähemat fooriristmikku olid ka pimedad.. Õnneks keegi mind ja mina kedagi ära ei mõlkinud. 😀
Vot selline põnev laupäev. 😀 Et kokkuvõttes (koos sõiduajaga linna ja tagasi = ~1t30m) kulus mul tripi peale 4 tundi, millest pool tundi raiskasin poole maa peal asuvas toidupoes.
Niipalju siis “lihtsalt millestki”. 😀
Käsitööst vaid niipalju, et kroonikirjaga rätile kulub mul ikkagi rohkem kui 100g 32/2 jämedusega (olematu mälu ei luba jämeduse numbris kindel olla, aga ma arvan et see on õige) meriinolõnga, kahekordselt küll…. Sedasama valget või äkki oli ta nat.valge olen nüüdseks kaks korda “alustanud”, ehk et 5.jaanuaril alustasin, tegin 9-sed nupud ja 30 (mustri)rida enne lõppu (11.jaanuaril) harutasin “nuppude-eelsesse” staadiumisse tagasi. Nüüdseks olen 7-ste nuppudega jõudnud samasse “harutamise-punkti” ja tulemus on …nutma ajav… Ilmselt harutan uuesti üles ja teen veel väikseid töötlusi… Nuppe küll vist 5-steks ei anna teha, aga serva pealt annaks natuke “nöörida” jne…. Samas pole ma kindel, et ma enam sellest lõngast seda uuesti tegema hakkan…. Kaua võib! Praeguseks on töö lihtsalt silma alt ära peidetud. Käsil on hoopis KidSilkist õlasall (lisaks peaks tulema ka veel barett…jummel kuidas ma seda sõna jälestan :S )… Juba ainuüksi lõngale peal vaadates käisid külmajudinad üle selja: mis siis kui miski viga peaks tulema ja harutada vaja?! :S Nooh, pean mainima, et nii umbes 5 rida olen harutanud küll juba ja olen veel elus kuigi “normaalse” lõngaga oleks ma ilmselt sama ajaga valmis osast vähemalt pool üles harutanud. Jällegi: kõik, mis mind ei tapa, teeb mind tugevamaks. 🙂
Ühesõnaga…. ahjaa, kuklas kummitab lasteküla heategevusprojekt… poes näppisin sokilõngasid, aga siis meenus, et sokkideks peaks mul ikka kodus ka piisavalt olema. 😀 Hea kui mõistus vahel kodus käib. 😀 😀 😀 Seega kui ma oma mohääri-sõjast eluga välja tulen, kavatsen “närvide rahustuseks” sokke treida. 🙂
Tervise suhtes vingun ka natuke…ma ikka ei sobi siia külma kliimasse…. liigesed annavad tunda…. 😦 Noh, vanadus.
KP-lt (Anita käsitööaida kaudu) on varsti tulemas natukene sukavardaid. 😛
Aga tegelikult on elu suht-koht lill. Ja ma olen ikkagi õnnelik…omaenda elu ja tegemiste üle… Isegi kui see võib tühine paista mõnest küljest, ehh , mis siis ega ma ei pakugi oma elu kellelegi teisele elamiseks….teistele jäägu ikka nende elud ja toimetulemine. 🙂
Tänase õhtu veedan varraste ja mohääri seltsis…
Kallistan kalleid lugejaid!!!
Teie, kaugeltki mitte normaalses tujus, Mina. 🙂
p.s. Ahjaa, geelküünte tegemise võtsin ka ette …. täitsa teostatav. 😀
Like this:
Meeldib Laen...
Kuidas metsa h6ikad... 