Lihtsalt natuke juttu ja paar pilti ;)


Servus!

Et kõik ilusasti ära rääkida, mainin kohe alustuseks, et olen jälle tööinimene.  Sellest tulenevalt on kell järjekordselt palju ja “reisist” on möödas nädal aega.

Et siis viibisime Lõunas 1.08 – 7.08  Või noh, tegelikult jõudsime sihtpunkti alles 1. õhtul kell pool 11.  Ja 7. päeval kell pool 2 lahkusime sihtpunktist.  🙂

Programm oli nagu oli….natukene planeeritud, teisalt “lambikas”.
Kõigi pealinnainimeste kurvastuseks pean kohe ära ütlema, et ma ei hakka sellst linnast vist mitte kunagi midagi arvama, vähemalt mitte autojuhina.  :S  Pooled närvid on juba enne laeva sadamasse jõudmist katki.  Lisaks autos mõnus boonus kahe minuga sama “targa” ja ühe eelkooliealise näol. Ei ole tore orienteeruda, ei ole.  Noh, oli, mis oli, igatahes jõudsime mu ühe kindla plaani kohaselt lõngapoodi.  Tartu mnt. 60 D (äkki oli D, ei mäleta)  Wool & Woollen.  Kuduhullude lemmik”pubi”.  😀  Selgus tõsiasi, mida ma kartsin – mu keel on katastroof.  Enda esitlemisega sain ilusasti emakeeles hakkama ja edasi hakkasin lõngu näppides iseendaga soome keeles rääkima.  aga oma bronnitud materjali sain kätte ja lisaks haarasin kaasa ka ühe linase Corda pooli…..  See lihtsalt karjus seal laual “võta mind, võta mind!”  😀

Väheke näppisin vardaid ka, aga kuna seal ei leidunud minu soovidele vastavaid, proovisin lahkumist…..ei õnnestunud, sest “omas mullis” nagu ikka, polnud ma märganudki, et tagapool on ka teine toatäis ahvatlusi.  Ega’s midagi, jooksin läbi, silitasin lõngu, kurtsin, et mehed autos ootamas ja rahakotti ei taha ka kohe siin ja praegu ära tappa.  😀   Õnneks on Esta arusaaja inimene ja avaldas lootust, et ehk järgmisel korral on mul rohkem aega varutud.  Jaah, ma ise loodan ka.  a

Aga see eeldaks siis soomlaste moodi “lõngatripile” minekut, sest muul juhul mul ilma lasteta ja muude vidinateta väga hästi sinnapoole minna ei õnnestu…  Järgmine plaan oli lõplikult pealinnast välja pääseda ja leida Paides Sõpruse auk ja sealt Aet.  Kuna mul oli kaasas poja, kes õpib Paides koolis, läks see orienteerumine valutult.  Aga ühte asja ma tahaks küll teada: huvitav mis ainete ja kui pikaajalise mõju all oli inimene, kes mõtles välja Mäo “ristmiku” ,mida kaudu saab Paide suuna kätte.  See lihtsalt ei saanud terve inimene olla.

Sõpruse august niipalju, et hoolimata kummalisest nimest, on mõnus koht.  isegi mina, mitterallifänn, oleks nõus sinna veel ja veel tagasi minema.  H. seisis igatahes leti ees ka pea kuklas.  😀  Loomulikult aajasin ma toitu tellides “segast”.  Õnneks oli külma närviga müüjanna.  Ma tagatipuks avaldasin arvamust ka, et kindlasti saadakse siin soome keelest ka aru.  😀

Aetiga kohtumine kujunes …..noh, meie kahekesi rääkisime, teised sõid….  Kui teistel olid praed otsas, oli minu oma poole peal… arvake siis ise.  Ja käsitööjuttudeni me tegelikult veel ei jõudnudki.  Seega tuleb ilmselgelt kunagi ette võtta Vol.2.  😀

Järgmine kohustuslik peatuspunkt oli Viljandia-maal… suurem (ehk et siis keskmine) poja tuli koju viia ja piiga peale võtta…..  Poja arvas, et me kindlasti tahamme kohvi ka ja tellis isalt telefonitsi kohvilaari tegemise.  Noh, mis siis ikka..kui telliti, eks siis tuleb minna.  Tegime sellise pooletunnise kohvi ja kimasime Viljandia pealinna poole edasi.  Enne linna pistsin paar vabatahtlikku bensukasse burgerdama ja läksin pisipoega vanavanemate juurde viima.  Üritus kulges peaaegu valutult, väljaarvatud minu lahkumishetk….  Tagasi bensukasse sõitsin silmad märjad ja klomp kurgus.  Ainuke lohutus, et juba pühapäeval lähevad suured vennad pisivennale järele ja toovad meie sihtpunkti.

Edasi lihtsalt sõitsime….maale Jõgevamaale…minu lapsepõlvekoju……
Õhtu muutus ööks pärast “väikest” õhtusnäcki, öösel umbes kell 1.

Järgnevad päevad sisaldasid väikesi matku Jõgevale, Laiusele ja Mustveesse.

Jõgeval leidsin käsitööpoest omale mõned Add’i vardad.


Kokku oli vardaid 5 (paari).

Ema juures sai kogu maalahmakas pügatud kahe muruniidukiga ca 4 tundi.

Pühapäeval saabusid mu ülejäänud lapsed.  Esmaspäeval oli “perekondlik” grilliõhtu.  Koos õdede ja nende järglastega.  Melu ol ipalju, nii palju, et õhtupoolikul tabas mind tõsine koduigatsus.  Ma olen vaikse “vanainimese” eluga nii ära harjunud, et rohkem kui kaks koolieelses eas last on minu jaoks liig.  😀

Teisipäeval pakkisime asjad ja asusime päeva jälle pealinna poole teele….  Laevale saanud, ohkasin kergendatult – enam pole koduni palju jäänud.  Võta näpust, pooletunnise laevasõidu järel hakkas mulle kummaline tunduma, et laev nagu pööraks koguaeg.  Valjuhääldist tuli ka miskit juttu, aga õues ja suht tugevas tuules, ei saanud sellest muhvigi aru.  Tõusin siis mingil hetkel püsti, et aru saada kuhu suunda me üldse sõidame….pilk selja taha andis teada, et Tallinna tornid lähenevad taas.  :S

Kobibisime siseruumidesse, sest tuul käis pinda ja samas leidsime istumast ühe soomlastest paari.  H küsis, mis toimub, sai teada, et keski haigestus ja viiakse sadamasse kiirabile….  Uus start kell 19.20.  Personalilt lubadus, et laev hilineb Hesasse ainult tunni.  Ja selle 20 mintsa nad tõesti sõitsid tasa.  Seega maabusime Hesas kell 21.30.  Asaj hea külg oli ,et liiklust nagu eriti polnudki kui laeva pealt tulevad autod välja arvata.  Kodus maabusime kella 1 paiku öösel.  Meil oli teel loomulikult ka paar peatust.

Ja kodus on tõesti kõige parem.  🙂

Selline “reisikirjeldus” – lühike ja lööv.  😀

Järgmine post tuleb lähipäevil, ekstra ühele erilisele inimesele….  Sulle, kallis Maapiiga.  🙂

Seniks ridadeni.

Teie, ilmselgelt vanaks jäänud, Mina.

Advertisements

6 thoughts on “Lihtsalt natuke juttu ja paar pilti ;)

    • No mul tegelikult oli mõtete kogumisega natuke raskusi…sest aega on natuke liiga palju juba mööda läinud. Ja kui mälu pole, kipub jutt laiali valguma. Seega püüdsin asja võimalikutl konkreetselt raamistada. 😀 Seega on hea teada, et kellelegi meeldib mu soigumist lugeda. 😀 Aitäh!
      Väljend sündis “käigu pealt” ja meeldib mulle endalegi. 🙂

      Like

  1. Jaaa, Sõpruse auk. See on vahva sügav koht ralliraja ääres, kuhu autod väga sõbralikult järjepidevalt ja tempokalt maandusid. Küll käidud seal rallit vaatamas.
    Tore su reisikirjeldust lugeda 😀

    Like

  2. Jaa, vol.2 peab tulema! See on nüüd küll kindel. Kuigi kohtusime esimest korda, tundsin, et räägin oma ammuse sõbraga. Tervitusi H-le, otse loomulikult! Ja su pojad, kohe näha, et emasse. Nii toredad. See väiksem ikka täielik südamete röövel:))

    Like

    • Nooh, me olemegi ju mõnes mõtes üsna kaua “sõbrustanud” ka ju. 😉 Küll vad virtuaalselt, aga siiski. Annan tervitused edasi ja mis puutub väikesesse poisisse, siis H südame on ta ilmselt juba röövinud. 😛

      p.s. peaks oma kirjutamisoskuse ikka kasutusele võtma ja sulel mõne rea privaatselt privama…..lubatud ju sai. 🙂

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s