23.04. Ikka veel Kiljaval/ 23.04. edelleen Kiljavalla…


Ihan lyhyesti sanottuna eilisen kirjoituksen sisältö oli selitys luottamushenkilöiden koulutuksesta.

Kieliongelmia ei ole vieläkään….  (koputtaa puuta..)

Nukkuminen toissa yönä ei onnistunutkaan kovin hyvin, mutta tämä viimeinen yö meni aika hyvin, kun ihan tarkoituksella panostin “nukahduslääkkeen”.  Pidettiin pienet juhlat.  Sänkyyn pääsin kahdelta, nukahdin hetkessä ja aamulla heräsin 6.30….. ilman herätyskellon soittoa!

Juhliessaankin tuli opittu yhtä ja toista…  😀  Mieshenkilöt tekivät monenlaisia havaintoja ei meidän porukkaan kuuluvien mieshenkilöiden käyttäytymisestä.  Ihmeellistä, mitä kaikkea ne huomaavatkin.  😀  Epäiltiin että havainnot johtuvat ihan omista kokemuksista…..

Kivaa meillä oli, lisäksi löysin taas kerran!!! keskusteluseuraa joka paikasta.  Ilmeisesti se vika on silti minussa.  😀

Ope-Kullale tuli heti aamusta ilmoitus, että odotettaan häneltä vaan kahta sanaa…..  ja sitten joku sanoi sen: Voi Kyynel…..  Arvatkaa, miten kävi!!??  😀  😀  😀  Mutta sen jälkeen tapahtuikin näin, että Opelta kuultiin tämä vaan yhden kerran…  Voi Kyynel.  😀   😀

Illaksi saimme tehtävät ja huomenaamulla taitaa tulla suorastaan teatraalisia esityksiä….   😀

Kohta täyttyy taas lähteä syömään…  :/

Huomenna on sitten viimeinen päivä.  Klo 13 heitettään meikäläinen pihalle….  😉  Illaksi kotiin, Tuusulan kautta.  🙂

Eikö tämä ole nyt tässä….. mun ajatukset pomppi päässäni joka suuntaan, varmasti tämä myrskytuuli vaikuttaa sillä tavalla…..

 

**************************”

Keeleprobleeme pole ikka veel.  Võib olla homme tuleb.  😀

Magamine viimasel ööl õnnestu juba üsna hästi, kui täitsa meelega panustasin “unerohtu”  (natukene lonkerot ja õlutki). AÜ tegi meile väikese õhtuse istumise välja.  Ja kahe ajal kukkusin voodisse ja uinusin momentaalselt, ärkasin hommikul pool 7, ilma äratuskella helinata!

Pidutsedeski sai üht ja teist õpitud.  Meesisendid tegid tähelepanekuid teiste, meie kampa mittekuuluvate, meesinimeste käitumise kohta.  Imekspandavaid asju oskavad märgata.  Tekkis kahtlus, et ilmselt oma kogemuse põhjal.

Mõnus ja lõbus õhtu oli.  Kõigele lisaks leidsin taas kord vestluspartnereid igast võimalikust paigast.  Ilmselgelt on see viga ikka minus.  😀

Õpetaja-Kallile tuli kohe hommikul avaldus, et me ootame temalt vaid kahte sõna…ja siis keegi rühmast ütles need sõnad (pmst kasutatakse paratamatuse nentimiseks, kui keegi hakkab millegi üle virisema ,ja selle asja suhtes pole lihtsalt reaalselt midagi ette võtta võimalik, siis nenditakse paratamatust, öeldes “Oi Pisar” Täitsa otsetõlge, lihtsalt ei oska paremini).

Arvake mis juhtus?!  😀  😀  Pärast seda kuulsime ko väljendit Õpetaja-Kallilt ainult ühe korra.

Õhtuks anti “kodutöö”, homme hommikul saab ilmselt tõsiselt teatraalseid esitusi näha.  😀

Nüüd tuleb taas minna……..Sööma…  :/

Homme on viimane päev ja kell 13 visatakse meid siit välja.  Õhtuks koju, Tuusula kaudu!  😉

See jutt lõpeb nüüd selle koha peal ära.  Mu mõtted hüplevad peas ilma igasuguse suunata, ilmselt see õues möllav tormituul mõjub niimoodi.

 

Olge siis mõnusad!

Teie, ebatavaliselt ebatavaline, Mina.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s