14.02.2016

Hei!

Nüüdseks ma olen mõelnud juba nädal aega siia kirjutamisest.  Täna lõpetasin mõtlemise ja hakkan kirjutama.

Well, I’v been thinking of posting here for a week now. But today I stopped thinking and just start writing.

Ma olen kudunud, teinud natuke korraldusi koolituste jaoks ja osalenud paaril laadal.

I have been knitting, making little bit arrangements for a next training sessions and participating on two fairs.

Alustagem siis sellest, mida ma olen kudunud.

So let’s start from what I’v been knitting.

Esimesena on siin minu versioon Reesi “Ristimäe kiri” sallist.  Lõng on helehall, 100 % meriinovill; 100 g / 1400 m. Salli mõõdud 65 x 185 cm.  Lõngakulu umbes 100 grammi.

For a first here is my version of Reesi’s pattern “Ristimäe kiri” .  Yarn is light gray, 100% merinowool; 100g / 1400m.  Shalw’s dimensions are 65 x 182 cm.  Yarn consumption approx. 100 grams.

Järgmisel sallil on väike lugu ka.  Kohtusime Siriga 12. detsembril Hauhos.  Seal oli Jõululaat. Pakkus mulle tehingut, et tema annab mulle lõnga ja mina koon salli nende lambakasvatustalule, Pekkolan talule.  Noh, ma tavaliselst ütlen ikka “jah” ja nii juhtus ka seekord.  🙂  Kuna ta ütles, et kiiret pole, sai lõng oma saatust oodata kaks kuud.  Aga lõpuks tuli sellest lõngast selline välja.

The next one I knitted has a little story too.  We met with Siri on 12th of December in Hauho. There was a Christmas – fair.  She offered me the deal, that she provides yarn and I knit a lace scarf for their lambs farm called Pekkolan tila.  Well, usually I say “yes” and that happened at this time too.  🙂   As she said there’s no hurry, the yarn was waiting it’s destiny for a two months.  But at last this came out of this yarn.

Kasutasin põhjana Kroonprintsi rätiku mustrit ja ühte Kroonprintsi salli motiivi.  Mõtlesin, et lõngakogus on piiratud, seega jätsin mõned nupud sallist välja ja see oligi täitsa tark idee.  Mul oli umbes 118 grammi lõnga ja sallile kulus 114 grammi.  🙂  See on kootud naturaalsest soomelamba villasest 1/8 (100g/ ~800 m), naturaalvalge/värvimata.  Räti mõõdud 100 x 200 cm.

I used Crownprince scarf as a base and one other motif from Crownprince shawl pattern. As I thought I have limited amount of yarn, I discarded some nupps, and it was a wise decision.  I had about 118 grams of this yarn.  But yarn consumption for the scarf was 114 grams.  🙂   It’s knitted from natural finnish lambs woolyarn 1/8  (100g/~800m), undyed.  Scarf’s dimensions are 100 x 200 cm.

Ja tundub, et koostöö jätkub natuke aega.  Kui ta seda salli nägi, küsis ta mu käest, kas kooksin talle veel mõned asjad.

And it seems we will continue this cooperation for a little while.  When she saw the scarf, she asked would I knit some more things for her.

Alustuseks kudusin talle sellised nn näitesokid.  Kasutasin Shetlandi lambavillast  (100 g / 425 m), värv beez, vardad 2,5 mm.  ja ma arvan, et nüüd ma võin öelda, et oskan kududa kaks sokki korraga, ringvarrastel.

For a first I have kind of model socks knitted for her. I used Shetland wool yarn (100g / 425 m), color is beige, needles were 2,5 mm.  And I think that I can say now, I really can knit two socks at once on the circular needles.

Muster on jälle Sirkka (Fido knits lehelt).  Kui see “asi” Siriga suuremaks kasvab, siis ma nuputan mõne pitsimustri ….midagi sallimustrite põhjal, ma arvan.  🙂  Siis kuna ma kasutan Shetlandi villast, siis järgmiseks projektiks Sirile tuleb lihtne kaelasall Shetlandi pitsmustriga.  🙂  Aga tema seda veel ei tea.  😛

Pattern is Sirkka again (from Fido knits page).  If this “thing” with Siri grows, I will generate some different lace pattern…something from shawl patterns, I think.  🙂    I think as I use Shetland wool, the next project for her will be the simple scarf on Shetland lace pattern.  🙂  But she doesn’t know it yet.  😛

Ahjaa, need sokid… need on siin.

Oh, these socks….. here they are.

Nüüd mõned pildid teistest asjadest.

Now some photos of other things.

7. veebruaril oli meil oma väike laat Pälkänes. see on iga-aastane traditsioon.  Käsitöölised tulevad ja toovad oma kraami müügiks, seal on “ülejääke” ja ka ilusaid käsitööna tehtud asju müügis.  Ja loomuliikult natuke kohvi ja küpsetisi.

On the 7th of February we had a little fair in Pälkäne. This is an annual tradition. Handcrafters come and bring their staff for selling, there are the “left overs” and also a beautiful handmade things for selling.  And ofcourse some coffee and bakings.

ja eile me käisime Riihimäel, seal oli sõbrapäeva laat.  Kuigi see oli mulle uus koht, ma pean lihtsalt mainima, et käsitöölised on täiesti eriline sort inimesi, mingis mõttes.  See oli rõõmus ja tore päev, ma lihtsalt ei tea sõna selle kirjeldamiseks….  😛  Ja et päev ikka täitsa korda läheks, kohtusin inimesega, keda juba teadsin/tundsin, aga hoopis teisest kohast ja teisest keskkonnast.  Ma arvan, et kohtume varsti jälle….kui mitte enne, siis suvel selles “teises kohas”.

And yesterday we went to Riihimäki, there was a Valentine day’s fair.  As it was a new place for me to be, so I must say, that handcrafters are different kind of people in some way.  It was so joyful and happy day, I just don’t know the word for it….    😛  And last but not least, I met one person, I already knew, but from really different place and surroundings. I think we meet again…..if not earlier, then in summer in this “different place”.

Mõned pildid eilsest.

Now here are some photos of this yesterday’s event too.

 

Selline oli minu kahe viimase nädala aruanne.

This was my raport of two weeks of mine. 

Loodetavasti teil on mõnus Sõbrapäev!

I hope You have nice Valentine’s Day! 

Näeme jälle järgmisel korral!

See You here on next time!

Teie Mina.

Truly Your’s, I. 

 

29.01.2016

Hei!

Veidike minu nädalast.  Et te ei mõtleks, et ma teen Mittemidagi.  😀

Something about my week.  So You wouldn’t think that I’m doing Nothing.  😀 

Esiteks juhtus…või noh, see juhtub juba 5 aastat nüüdseks, lihtsalt sel korral ma andsin oma panuse ka….  Meil on siin kombeks kinkida eelmisel aastal sündinud beebidele soojad sokid.

Ja siin ongi minu kaks paari.  Ma taipasin ,et ma pole kunagi beebisokke kudunud….kaheaastasele, jah, aga nii väikesetele jalgadele mitte.  Nüüd võin öelda, et olen.  Pildid on “jooksu pealt” tehtud ja sokid on lahkunud, seega paremaid pilte ei saa teha ka.

At first It happened…..well, It happens actually for 5 years now already, just at this time I made my part too….  We have here kind of tradition to give some warm socks to last years newborns.  Here are my two pairs.  I relised that I’v never knitted socks for babys…. for a two year old – yes, but not for so little feet.  Now I can say, I have.  Photos are like “taken on run” and socks are already gone, so I can’t take better photos. 

Esimene paar oli umbes nagu et “mida ja kuidas?”.  Seega pilt on tehtud vaid ühest sokist, aga ma tõesti tegin neid kaks.  😀

First pair was like “what, how???”.  So photo is taken of only one sock, but I really did two of them.  😀 

Lihtsalt tavaline sokk….nii väike….aga siis, se tundus nii iiiiiiiigaaav, tegin nii:

Just a simple sock….. so little….  but then, it seemed so booooooring, I did this:

Kuulsin hiljem, et üks väike poiss sai need sokid endale.  😉

And I heard that one little boy got these for himself.  😉 

Teine paar oli lihtsalt triibud.

Another pair was just stripes.

Enne ja pärast seda ma tegin ettevalmistusi üheks natuke hulluks ideeks, mis mu peas oli.  Ettevalmistusteks olid sellised asjad:

Before and after that, I made preparations for one little bit crazy idea I had in my head.  Preparations were this kind of things:

Äärepits järgmisel pildil olevale keskosale.

Lacy edge for the middle part on next photo:

Ja järgmine äärepits:

And one more edge lace:

ja keskosa tolle jaoks:

and the middle part for this:

Veel kaks, juba valmis mini-salli:

And two more, already finished mini-shawls: 

Seejärel kasutasin kaks päeva koolituspäevaks teiste materjalide tegemiseks. Nagu te ilmselt juba taipasite, kavatsesin ma jagada oma teadmisi Eesti pitsist, Haapsalu sallist ja erinevatest tehnikatest, mida nende tegemisel kasutatakse.

Then I used two days for making other materials for this schooling day.  As You already understood, I intended to just share my knowledge about Estonian lace, Haapsalu shawls and about different technics used for making these. 

See päev oli eile…  (jah, ja ma olen endiselt elus  😀 )  See algas nii:

That day was yesterday…. (yes, and I’m still alive   😀 )   It started like this:

Noh, veidi hiljem ma tegin veel mõned pildid, aga mitte palju… seega te ei näe seda kaost, mis nendel laudadel kuue tunni möödudes oli.  😀

Well, little later I took yet some pictures, but not much… so You will not see the chaos, that was on these tables after six hours of action.  😀 

Mõned pildid tõestamaks, et nad tegelikult ka õppisid midagi… See tähendab, et ka minul on veel lootust.  😉

But some photos for proving that they really did learn something… That means, there is hope for me too.  😉 

Oli täitsa ok kasutada oma lõnga, et üleüldse õppida pitsikudumsit esimest korda….. Üks inimene õnnestus küll  enda üle tõeliselt uhkeks teha.

It was ok to use Your own yarn to learn about laceknitting for a first time….  So I got one person to be really proud about herself. 

Vot selline päev.  Ütleme nii, et see oli mu esimene katse.  Huvitav oli, ma arvan, et nende jaoks rohkem, aga minulgi on alati midagi õppida.  🙂   Mul pole aimugi, mida järgmiseks, või kas on üldse midagi “järgmiseks”, aga eks aeg näitab!

Well, this kind of day.  Let’s say that it was my first attempt.  It was interesting, I think more for them, but there are always things to learn for me too.  🙂  I have no idea, what next or is there “next” at all, but time will show! 

Mul on praegu kaks erinevat Haapsalu salli varrastel.  Üks kolmnurkne tellimustöö (see tuleb teha 1/8 lambavillasest, loodan, et ikka veel suudan  😉  )

I have two different Haapsalu shawls on my needles. One triangular ordered (this will be done of 8/1 lambswool, I hope I still can  😉  ). 

Sokid ikka veel ootavad..ma päriselt ka lõpetan need….ühel päeval.  🙂

Socks are still waiting….. I really finish them …on one day.  🙂 

Mu talvepuhkus on lõppemas ja järgmisel nädalal algab jälle ainult töö ja ei mingit lõbu.    Aga elan üle.

My winter vacation is ending and next week starts all work and no fun again.     But I’ll survive. 

Õues on jää, mis on kaetud veega…heh, mis tore talve ilm.

Outside is like ice covered by water…. hah, what a nice winter weather. 

Noh, nägemiseni  lugemiseni selleks korraks!

Well, bye-bye for this time!

Teie Mina.

Truly Your’s, I

Mõtisklused siit ja sealt……3 aastat hiljem…

Hei!

Et kõik kohe ausalt ära rääkida, alustan sellest, et olen teadlik enda ebanormaalsusest. Nimelt tuletas näoraamat mulle meelde, et ma olen kolm aastat tagasi arvamust omanud. Mis veel hullem, selle ka blogisse kirjutanud.  😀 Seega ma lugesin omaenda blogi.

(muretsemiseks pole siiski põhjust, sest aeg-ajalt ma isegi “upun”omaenda blogisse ära)

Lugesin ja mõtlesin, et ega tegelikult karjuvalt palju polegi muutunud….või siiski?…

Töötan….jätkuvalt ja ikka veel samas kohas.  Elan ikka veel samas korteris, mina ja mu järelkasv.  Suve lõpul tekkis meile kaks lemmikrotti ka.  ☺

Teen käsitööd….tõenäoliselt rohkem kui tol ajal.

Järelkasv on haridusteel edasi liikunud, vanem gümnaasiumis, noorem teises klassis.

Poole kohaga meesinimese vabastamine on ehk kõige suurem muutus. Mina ja minu suured nõudmised noh.  4 aastat ja ei mingit arengut.

Minu mõistus sai otsa ja lõpetasin lootmise ära.

Olen peaaegu kuu aega oodanud kohalike arvamusavaldusi teemal, et nii ei saa sisserännanu kohalikuga käituda jne….  senimaani pole miskit kuulda olnud.

Kahel viimase nädalavahetuse õhtul, erinevates seltskondades ja erinevatel üritustel, märkasin oma üllatuseks hoopiski, et mu ümber on kuhjaga inimesi, kelle jaoks see oli täiesti enesestmõistetav lahendus.  Ma ei tea, kas te teate seda tunnet…kui süda täitub sellise Erilise Soojusega…..  Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada…see on lihtsalt selline peaaegu-nutma-ajav-tunne.

Siinkohal meenutan taas oma 3 aasta tagust arvamust, et olen siin “võõraste” keskel rohkem oma kui sealpool vett “omade” keskel.

Vahemärkuseks pean tunnistama, et päris mitmel põhjusel pole ma ka viimasel kahel  aastal sealpool vett käinud.  Lihtsalt mõte, et ohverdan enese puhkusest nädala ja täidan selle nädala jooksul vähemalt 3 erinevat rolli, on olnud nii talumatult nõme, et püsin pigem siin ja tegelen endale meeldivate asjadega.

Tuleva aasta osas ma otse loomulikult lubadusi ei jaga – aeg näitab.

Nagu mu blogiveergudelt kindlasti juba ka näha on olnud, on käsitööseltsiga liitumine mu ellu omamoodi rütmi toonud…..või noh ütleme nii, et “hooajad”  😀

Hetkel on käimas Jõulutuuri – hooaeg.

Ka käsitööliste seltskonnas on inimesi, kellest on saanud väga head kaaslased.  Aeg-ajalt olen lausa hämmingus kui keegi ootamatult kallistama tuleb..

Ning samast seltskonnast ühe inimese kooseluvõitlust kõrvalt vaadates, küpseski minus pool aastat tagasi otsus, et kui senimaani pole kooselamine Poolikut huvitanud, siis mind ka ei huvita.  Teema sai maha maetud, sest nägin kõrvalt kui palju jama ja vaeva nägi teine inimene oma elust diivanikaunistuse kõrvaldamisega. Otsustasin, et sellist jama mulle ka vaja pole.

Aeg-ajalt on tore oma Terve Mõistusega kokku saada.  😁 Pean muidugi saladuskatte all tunnistama, et me ei kohtu just liiga tihti.  😐

Mis selle pika ja hüpleva postituse mõte on….?  Ei mina tea…. kirjutasin lihtsalt mõned kaootilised read, et kallid lugejad igavlema ei peaks.  😜

 

Küsimuste-vastuste rubriik on kommentaaride osakonnas.

 

Aitäh ja ridadeni!

*läheb nüüd salli pilte sorteerima*

 

Teie kaootiline Mina.