Mõtisklused siit ja sealt……3 aastat hiljem…

Hei!

Et kõik kohe ausalt ära rääkida, alustan sellest, et olen teadlik enda ebanormaalsusest. Nimelt tuletas näoraamat mulle meelde, et ma olen kolm aastat tagasi arvamust omanud. Mis veel hullem, selle ka blogisse kirjutanud.  😀 Seega ma lugesin omaenda blogi.

(muretsemiseks pole siiski põhjust, sest aeg-ajalt ma isegi “upun”omaenda blogisse ära)

Lugesin ja mõtlesin, et ega tegelikult karjuvalt palju polegi muutunud….või siiski?…

Töötan….jätkuvalt ja ikka veel samas kohas.  Elan ikka veel samas korteris, mina ja mu järelkasv.  Suve lõpul tekkis meile kaks lemmikrotti ka.  ☺

Teen käsitööd….tõenäoliselt rohkem kui tol ajal.

Järelkasv on haridusteel edasi liikunud, vanem gümnaasiumis, noorem teises klassis.

Poole kohaga meesinimese vabastamine on ehk kõige suurem muutus. Mina ja minu suured nõudmised noh.  4 aastat ja ei mingit arengut.

Minu mõistus sai otsa ja lõpetasin lootmise ära.

Olen peaaegu kuu aega oodanud kohalike arvamusavaldusi teemal, et nii ei saa sisserännanu kohalikuga käituda jne….  senimaani pole miskit kuulda olnud.

Kahel viimase nädalavahetuse õhtul, erinevates seltskondades ja erinevatel üritustel, märkasin oma üllatuseks hoopiski, et mu ümber on kuhjaga inimesi, kelle jaoks see oli täiesti enesestmõistetav lahendus.  Ma ei tea, kas te teate seda tunnet…kui süda täitub sellise Erilise Soojusega…..  Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada…see on lihtsalt selline peaaegu-nutma-ajav-tunne.

Siinkohal meenutan taas oma 3 aasta tagust arvamust, et olen siin “võõraste” keskel rohkem oma kui sealpool vett “omade” keskel.

Vahemärkuseks pean tunnistama, et päris mitmel põhjusel pole ma ka viimasel kahel  aastal sealpool vett käinud.  Lihtsalt mõte, et ohverdan enese puhkusest nädala ja täidan selle nädala jooksul vähemalt 3 erinevat rolli, on olnud nii talumatult nõme, et püsin pigem siin ja tegelen endale meeldivate asjadega.

Tuleva aasta osas ma otse loomulikult lubadusi ei jaga – aeg näitab.

Nagu mu blogiveergudelt kindlasti juba ka näha on olnud, on käsitööseltsiga liitumine mu ellu omamoodi rütmi toonud…..või noh ütleme nii, et “hooajad”  😀

Hetkel on käimas Jõulutuuri – hooaeg.

Ka käsitööliste seltskonnas on inimesi, kellest on saanud väga head kaaslased.  Aeg-ajalt olen lausa hämmingus kui keegi ootamatult kallistama tuleb..

Ning samast seltskonnast ühe inimese kooseluvõitlust kõrvalt vaadates, küpseski minus pool aastat tagasi otsus, et kui senimaani pole kooselamine Poolikut huvitanud, siis mind ka ei huvita.  Teema sai maha maetud, sest nägin kõrvalt kui palju jama ja vaeva nägi teine inimene oma elust diivanikaunistuse kõrvaldamisega. Otsustasin, et sellist jama mulle ka vaja pole.

Aeg-ajalt on tore oma Terve Mõistusega kokku saada.  😁 Pean muidugi saladuskatte all tunnistama, et me ei kohtu just liiga tihti.  😐

Mis selle pika ja hüpleva postituse mõte on….?  Ei mina tea…. kirjutasin lihtsalt mõned kaootilised read, et kallid lugejad igavlema ei peaks.  😜

 

Küsimuste-vastuste rubriik on kommentaaride osakonnas.

 

Aitäh ja ridadeni!

*läheb nüüd salli pilte sorteerima*

 

Teie kaootiline Mina.

 

Mitmesuguseid aastapäevi…..

Hei!

Noh, alustagem esimesest aastapäevast: et ma olen kuidagi, üle kivide ja kändude suutnud seda blogi püsti hoida 6 aastat. Ausalt, ise ka ei usu. Alguses oli see lihtsalt minu mõtete blogi, mõne aja pärast kippus käest ära  minema ja tööraportiteks muutuma. Järgmine staadium…käsitööblogi. Sellele alatoonile lisandus peagi olude sunnil kurikuulus Yhikamuttide rubriik. Võinoh, mõnda aega see oligi põhirubriik.

Pärast yhikamuttide lahutust muutus blogi enam-vähem täielikult käsitööblogiks.

Ja seda on ta tänase päevani.

Teine aastapäev: paar päeva tagasi (19.) täitus 4 aastat päevast kui ma siia mõnusasse külasse maandusin.

Mis siis selle ajaga juhtunud on….?

Noh minu poolt vaadates, ei midagi erilist. Elan (lastega) ikka samas majas, 3-toalises, kuhu esimese aasta mais kolisin. Tööl käin ikka samas “hullumaja ooteruumis”.  😀  Tüdrukust on saanud gümnasist, poisist koolipoiss.

Ise olen tutvunud paljude meeldivate inimestega…..ebameeldivaid polegi nagu väga kohanud…  🙂

Käsitöö tegemine on saanud tõhusamad tuurid (nagu sellest blogist ilmselgelt näha on).  Kuigi oma poolekohaga meespoolele ma ei suuda ilmselt kunagi selgeks teha, et käsitöö on kordi meeldivam “töö” kui seal “hullumaja ooteruumis” töötamine. Lihtsalt ühel ilusalt päeval avaldas ta arvamust, et töö on kõige tähtsam ja alles siis tuleb kõik muu, kaasaarvatud kudumine.

Ja kui sellest tööst juba rääkima hakkasin, siis siit tuleb ka kolmas aastapäev: täna, 4aastat tagasi, sai minust FM-i lepinguline töötaja. Mis siis tööl on muutunud?

Noh, tegelikult ma lugesin oma esimesi yhikamuttide lugusid ja selle põhjal võin väita, et inimesed arenevad. Nimelt liigutavad kohalikud end nüüdseks kordades kiiremini kui toona.

Töötajatest on lahkunud 5 meestöötajat, ühe asemele on ka uus palgatud. Ja eelmise aasta aprillis lahkus ME. Nagu mitmed kuud hiljem selgus, raske haiguse tõttu.

Käimas on juba teine talv kui meil kohandatakse sundpuhkusi – juhtkond loodab säästa. Ma ei ole väga optimistlik, nii et kahtlustan järgmisest sügisest sama “nalja” korduvat. Öeldakse ju, et ega 2 ilma kolmandata jää.

Sügisel viidi läbi ka aü usaldusisiku valimised, viskasin enda nime varumehekandidaadiks kasti ja ainukesena saingi varumeheks. “Peameheks” sai väga asjalik persoon. Me h@ppy.  🙂

Noh, selline segane jutt tuligi. Miskipärast on mu kirjutamisesoolikas totaalselt umbes.

Lasen mõtetel settida, äkki kirjutan lähipäevil veel miskit…muhedamat…..mul algas ju suusapuhkus..pigem küll veesuusapuhkus…

Teie Mina.

Aastapäev/Vuosipäivä.

Hei!

Ega ma palju ei lobisegi, panen lihtsalt märgi maha, et täna, 3 aastat tagasi saabusin Soome.  Seni pole veel ära läinud.  Ja siis oli KÜLM!!!

Reedel, 21.02, kolm aastat tagasi, algas siinne tööinimese elu, Päris Välja visatud veel pole….. No tegelikult korra visati ka – tülitsemise tulemusena saime vastasega mõlemad lühendatud reede.  🙂

Ja siis veel ,et  21.02.2009 alustasin ma seda blogi….. see teeb siis… appiiiiiii 5 aastat.  :O   Esimene kolm kuulsat rida.  😀 

Palju õnne mulle! 🙂

Teie, mitte nii normaalne Mina.  🙂

*************************************************************

Hei!

Laitan vain merkintään, että tänään, kolme vuotta sitten, tulin Suomeen.  En ole vieläkään lähtenyt.  🙂

Perjantaina, 21.02, kolme vuotta sitten, alkoi minun työsuhde täällä. Kokonaan Pihalle ei ole vielä potkittu… Tai silti kerran riitelyn tuloksena saimme vastustajani kanssa molemmat lyhennetyn perjantain.  🙂

Ja sitten vielä, 21.02.2009 aloitin myös tämän blogin…apua… 5 vuotta jo. :O

Onnea minulle! 🙂

Teidän, ei mikään normaali Minä.  🙂