Mõtisklused siit ja sealt……3 aastat hiljem…


Hei!

Et kõik kohe ausalt ära rääkida, alustan sellest, et olen teadlik enda ebanormaalsusest. Nimelt tuletas näoraamat mulle meelde, et ma olen kolm aastat tagasi arvamust omanud. Mis veel hullem, selle ka blogisse kirjutanud.  😀 Seega ma lugesin omaenda blogi.

(muretsemiseks pole siiski põhjust, sest aeg-ajalt ma isegi “upun”omaenda blogisse ära)

Lugesin ja mõtlesin, et ega tegelikult karjuvalt palju polegi muutunud….või siiski?…

Töötan….jätkuvalt ja ikka veel samas kohas.  Elan ikka veel samas korteris, mina ja mu järelkasv.  Suve lõpul tekkis meile kaks lemmikrotti ka.  ☺

Teen käsitööd….tõenäoliselt rohkem kui tol ajal.

Järelkasv on haridusteel edasi liikunud, vanem gümnaasiumis, noorem teises klassis.

Poole kohaga meesinimese vabastamine on ehk kõige suurem muutus. Mina ja minu suured nõudmised noh.  4 aastat ja ei mingit arengut.

Minu mõistus sai otsa ja lõpetasin lootmise ära.

Olen peaaegu kuu aega oodanud kohalike arvamusavaldusi teemal, et nii ei saa sisserännanu kohalikuga käituda jne….  senimaani pole miskit kuulda olnud.

Kahel viimase nädalavahetuse õhtul, erinevates seltskondades ja erinevatel üritustel, märkasin oma üllatuseks hoopiski, et mu ümber on kuhjaga inimesi, kelle jaoks see oli täiesti enesestmõistetav lahendus.  Ma ei tea, kas te teate seda tunnet…kui süda täitub sellise Erilise Soojusega…..  Ma ei oska seda kuidagi teisiti kirjeldada…see on lihtsalt selline peaaegu-nutma-ajav-tunne.

Siinkohal meenutan taas oma 3 aasta tagust arvamust, et olen siin “võõraste” keskel rohkem oma kui sealpool vett “omade” keskel.

Vahemärkuseks pean tunnistama, et päris mitmel põhjusel pole ma ka viimasel kahel  aastal sealpool vett käinud.  Lihtsalt mõte, et ohverdan enese puhkusest nädala ja täidan selle nädala jooksul vähemalt 3 erinevat rolli, on olnud nii talumatult nõme, et püsin pigem siin ja tegelen endale meeldivate asjadega.

Tuleva aasta osas ma otse loomulikult lubadusi ei jaga – aeg näitab.

Nagu mu blogiveergudelt kindlasti juba ka näha on olnud, on käsitööseltsiga liitumine mu ellu omamoodi rütmi toonud…..või noh ütleme nii, et “hooajad”  😀

Hetkel on käimas Jõulutuuri – hooaeg.

Ka käsitööliste seltskonnas on inimesi, kellest on saanud väga head kaaslased.  Aeg-ajalt olen lausa hämmingus kui keegi ootamatult kallistama tuleb..

Ning samast seltskonnast ühe inimese kooseluvõitlust kõrvalt vaadates, küpseski minus pool aastat tagasi otsus, et kui senimaani pole kooselamine Poolikut huvitanud, siis mind ka ei huvita.  Teema sai maha maetud, sest nägin kõrvalt kui palju jama ja vaeva nägi teine inimene oma elust diivanikaunistuse kõrvaldamisega. Otsustasin, et sellist jama mulle ka vaja pole.

Aeg-ajalt on tore oma Terve Mõistusega kokku saada.  😁 Pean muidugi saladuskatte all tunnistama, et me ei kohtu just liiga tihti.  😐

Mis selle pika ja hüpleva postituse mõte on….?  Ei mina tea…. kirjutasin lihtsalt mõned kaootilised read, et kallid lugejad igavlema ei peaks.  😜

 

Küsimuste-vastuste rubriik on kommentaaride osakonnas.

 

Aitäh ja ridadeni!

*läheb nüüd salli pilte sorteerima*

 

Teie kaootiline Mina.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s