……ühel õhtul, khm-khm, pigem küll öösel, enne uinumist tabas mind teadmine.

Ma olen terve see poolteist aastat vaevanud ennast küsimusega: miks alles nüüd?.  Miks ei võinud ma kohata seda inimest mitmeid aastaid varem?

Nüüd tean: ma lihtsalt pidin kasvama, õppima ja kogema.  Et osata võrrelda,  hinnata.

Hea tunne.  🙂

Ilusat töönädala jätku, kallid lugejad! 🙂

 

Teie, veidras meelelolus, Mina.  🙂