..ehh, häda mõistuse…mkmm..mälu pärast. :D

Täpselt mäletan, et lubasin siia ka oma selle aasta esimese, kuuse alt leitud kingituse sisust pildi panna.  See on lihtsalt nii armas ja lihtne…

Üllatus oli nagunii kui väike, vabandust, suur poja tuli hommikul pärast oma paki ära korjamist mulle ütlema, et seal on veel 2 pakki, aga tema ei tea, kellele need on.  Et kaks siis?   Mina panin kuuse alla hilja-öösel ainult 2 pakki… Vanasti oli 2-1 ikkagi ainult 1…mismoodi see nüüd siis äkki 2 on? 

Noh egas midagi, ronisin voodist välja ja lubasin väikesel, vabandust, suurel pojal omale ette näidata, kus ta kahte pakki näeb… oi oligi ja see väike oli kaugele ära peidetud, pisikene ja minu nimega.  🙂

Vot selline… armas üllatus:

Võtmehoidja, see päkapikk oskab keraamilist, heegeldada, näpu-ja muid nööre punuda…  (lisaks oskab ta veel kududa, õmmelda ja kui eriti hea tuju tuleb ,siis kokata ka  😉  )

Sellelt pildilt saate teada ,et see päkapikk oskab ka viltida.  😉

Et siis selline ta oli:

Nüüd on küll tänaseks kõik.

Head õhtu jätku, kallid televaatajad  lugejad! 🙂

Teie, mälutu, Mina