Neljapäevast kolmapäeva õhtuni – PUHKUS!!! :D


Tere-tere!

 

Et selline pealkiri??!!  On jah. Aga tööl käin ikka.  Koos A.A-ga.  (viimane mohikaanlane, kes oktoobrist siia kolis ja tööle tuli)

Kolmapäeval saime oma puhkust tööl juba pool tundi nautida ja oleks te seda meie neljapäeva näinud.  😀  Õhtul selgus ,et ega me polekski vist arvanud heaks reedel jälle tööle minna, sest tunne oli väga reedene niigi.  😀

Tegelikult on põhipoint selles, et meie kallid (viimasel ajal kohe talumatult kallid) kaasmaalased A.K ja M.R läksid kodumaale…  Üks neist läks küll veel sealt edasi veidi kaugemale ja selle tagajärjel saab meil (me = mina , A.J ja tema, A.A )  lähemas tulevikus väga-väga raske olema.  Aga kõik, mis meid ei tapa, teeb meid ju tugevamaks.  😛

Keeleõpet enam ei toimu…kusagil ma äkk ikirjutasin sellest ka.  Sest üks oskab kätega rääkida ja teine oskab naeratada ja noogutada.  😀  Sellest, et kohalikudki kommenteerivad “eestlastest, kes siin juba üle aasta elavad, aga ikka kätega räägivad”-stiilis, ei hakka rääkimagi.

Arvamus “meil pole ju keelt vaja, me saame hakkama” ruulib..sajaga.

Tööl on ka näha, et kõik “sujub”.  Loomulikult ei hakka ju keegi neile kurtma, et natuke raske on kui nad asjadest piisavalt hästi aru ei saa – mis sa ikka kurdad, nad ei saa ju aru  😀  😀  😀

 

Ühesõnaga nüüd me siis puhkame, tööl kusjuures.  😀  Esitame teineteisele küsimusi ja vastame neile küsimustele, mida pole nagu esitatudki.  😀  Igatahes igav meil pole.

Bomo oli ka kahel viimasel päeval kummaliselt normaalses tujus.  Lisaks kõigele korraldas tööd.   Oleks äkki pidanud ta laupa katsuma, aga reedel läks ta vara ära ja selleks ajaks ei olnud lauba katsumise idee veel minu pähe jõudnud.

Ühel ilusal päeval soovitas ta mul jõuluvanale kirjutada kui ma tahan töötavat masinat.  Et MÖHH, mismõttes?  Kas siis kui ma lähen tööle ja mul on OMA masin, kas siis hakkab firma mulle sellelt masianlt renti maksma… See oleks äkki päris lahe mõte.  🙂

Aga A.A ei olnud kade ka.  Ühel teisel, veel ilusamal päeval, kui meil oli suur lõikamismasin katki, võttis A.A jututeema Bomoga üles, et äkki peaks jõuluvanale kirjutama, sest lõikaja katki.

Hiljem sain A.A-lt teada, et kui pilk võiks tappa, oleks ta hetkega tuhaks “kukkunud” ja veel kiiremini oleks see tuhk nelja tuule poole laiali lendand……  Nii et MIS ON LUBATUD JUPITERILE; EI OLE MITTE LUBATUD HÄRJALE (või oli see vastupidi)

See jõuluvana kirja huumor saadab meid nüüd igal sammul.  Oletatavasti hakkab Bomo lähitulevikus kirjutama jõuluvanale KIRJA (soome k, tähendab tegelikult raamatut) teemal kui raske elu tal nende kahe ebanormaalsega on ja ehk kallis vana on nii hea ja tuleb viib need kaks minema .  😀  😀  😀  😀

Meil on veel mõned toredad siseringi naljad, aga kui ma need siin kõik välja lobiseksin, siis need ei oleks ju enam siseringinaljad…  Ja lisaks, nagu mulle juba väääga ammu on selgeks tehtud, siis ma polegi normaalne ja mu jutt on veel ebanormaalsem , seega mis ma ikka seda internetiruumi siin raiskan oma segaste mõtteavaldustega, millest NORMAALSED inimesed aru ei saagi.  😀

***********************

Käsitööjuttu niipalju, et kleit ootab hetkel paela….  Ilusat n.ö. satiinpaela, milelst teha ilus lehvike.  😀   No ehk järgmisel nädalavahetusel on mõeldav juba pilti ka näha.  🙂

Nederdeli lõpetasin ära….  paela heegeldasin ja installeerisin ka, siis pesin ära ja pidin tõdema….pikk…liiga pikkk….. pmst oleks vaja veel passeosa kududa külge, oleks kleit.  😀 Aga ma ikka ei tee kleiti, ma hoopis harutan, ühel kolmandal, veel ilusamal päeval, ja klaarin selle jama ära.  😛

Romiinaga juhtus “õnnetus” – ma harutasin ta üles.  See tunne ei olnud ikkagi õige.  Ja mulle ei meeldi teha asju, mida mulle ei meeldi teha.   Lõng oli kindlasti vale.  Võib olla kunagi tulevikus üritan uuesti.  Hetkel aga ootan Alpacat, Norot ja KnitPro’d.  🙂

Varrastele pistsin hoopis sünnipäevaks saadud vaarikapunase meriino ja hakkasin Haapsalu rätiraamatust Kroonikirjaga rätti kuduma.  🙂
**************************

Teistlaadi käsitööst niipalju, et tuuletaskuid tegin täna(kella vaadates, tegelikult nüüd juba eile)  elus esimest korda tegin keedutaigent. (-tainast?) Kuna A.A propageeris töö juures kellelegi, siis mul tekkis ebamäärane ja EBATERVE huvi selle asja vastu. Esitasin küsimuse, mille pagana pärast peaks tainast keetma…  Ja enne rahu ei saanud kui olin järele proovinud ning välja selgitanud, et juba ammustel aegadel veeti inimesi ninapidi – mitte midagi ei keeda…..  Keedutaigen (tainas?) lihtsalt seetõttu, et maalida on tegemistest kannatusterohkem pilt.  Kole-kole.

Aga tuuletaskud tulid ausad….kui vaid täidis poleks liiga vara otsa lõppenud.  😀  Ja pood oli täna täiega kinni ning uut täidist polnud kusagilt võtta.  Seega mul on köögis veel ca 20 potsakat, aga tühja.  Lähevad hommikusöögiks, mingil moel.  🙂

Nähh, midagi oli veel, aga “lõng” katkes…  No ju ei olnud siis nii tähtis.

 

Homme (loe:täna, 4.11) läheme kirpparisse….  Lähimasse LINNA, noh. 😀

 

Ok ,ehk ma saan uuest järje peale ja kirjutan edaspidi natuke rohkem ja sagedamini  …

 

Tervitustega, teie ebanormaalne Mina.  🙂

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s