Lihtsalt niisama…..


Lihtsalt tegemistest:

5.09

Mitmekesine õhtupoolik ja õhtu selja taga. Isegi kududa olen jõudnud, sest tänase ~6 km järel ei olegi jalad enam nii tapvalt väsinud. Töölt startisin täna pmst PUNKT kell 3, noh, et ikka kõik omad olulised toimetused tehtud saaks enne õpetajaga kohtumist. Lendasin otse koju, vahetasin riided, läksin “lenkama”, sealt otse lasteaeda, kust võtsin kiusliku poisi kaasa. Siis koju duši alla, ja süüa vaaritama ja siis õpetajaga kohtuma. Aeg kokku lepitud kella 6-ks, lootsin, et nooh tunniga saame vabalt hakkama ja jääb aega ülegi. Ma jõudsin koju 5 min enne 8-t
Aga et siis esialgu kindel plaan õppida kolmapäeva õhtupoolikuti ja vahel, hea õnne korral, ka neljapäeval.

6.09

Tööasjadest: sain täna pool võitu…..nädalavahetuse tunnid (juhul kui ma neid peaks tegema) makstakse ikka täiega kinni. Ja eelmise aasta kõik üleliigsed tunnid makstakse ka vastavalt protsentidega välja…. ~78 tundi, millest 36t on 50% ja 42 t 100% Aga tulevikumuusika on see, et tööandjad tahavad hoopis hakata teistele ka pakkuma samalaadseid lepinguid….. Vot, vot, proovigu ära jah. Ilmselt tuleb sellest üks üsna lärmakas ettevõtmine.
Aga ma olen ses mõttes rahul, et keegi ei saa öelda, et ma PEAN 9 tunnise päeva tegema kui ma olen otsustanud 8 tundi tööl olla… Ja kui tõesti on vaja, olen nüüdsest nõus laupäeval tööle minema jälle.

Eile õhtul selgus, et praktiliselt kõrvalmajas tehakse n.ö. isikulist laulmisõpetust, häälekasutus jms. Nooh, mõeldud, mõeldud…et lähen ka uurima, mis värk on. Läksin täna siis kohale, pärast seda kui kõik mu rahuliku-õhtu plaanid olid vastu taevast lennanud, tänu pomode koosoleku-ideele, oli kiire-kiire. Lendasin töölt koju, rabasin aiast poisi, kes loomulikult leidis jälle mingi põhjuse jauramiseks. Mina ei tea, kas laste seitsmes (või oli see kuues, ei mäleta) meel on tõesti nii tugev, et absoluutselt alati kui mul on kiire, muutub laps pahuraks ja piduriks…. Noh, läksin vinguviiuliga koju, kus oli ees juba H, kellega pole mitu päeva saanud mittemillestki rääkida…arvake ise siis, millise küsimusterahe ma kaela sain kui tahtsin juba uksest välja tormata…. Vastasin lühidalt ja löövalt, pistsin kursuse infoga ajalehe mehele pihku ja kappasin minema Nutikas eksole…. Koolimajast pole aimu. Leidsin ukse ja imekombel leidsin ka klassiruumi. Noh, selgus, et uusi võetakse …vähe. Sest õpetaja teeb ainult 6-se grupi ja vanad olijad on kindel jutt. Uusi oli kolm. Testlaul…hahaha, tean ma jah jooksupealt soomekeelset laulu peast. Inglisekeelseid võib olla teaks, aga peas oli hetkel liiga palju pulki…. Ok, võtsin siis kätte ja laulsin “Metsalillede” esimese salmi koos refrääniga, eesti keeles kuna soomekeelsete sõnadega oleks rohkem hätta jäänud.. (ilma saateta, kuna ma ei viitsind asja keerulisemaks ajada). Kuulas, pidas hinge kinni, siis ohkas: eesti keel on ikka niiiiiiiiii ilus. Ma ei tea, mulle tundus, et mul oli totakas nägu peas, stiilis “möh, mis mõttes” Siis küsis, et kas soomlasel on raske eesti keelt selgeks õppida. Ääääää, kust pagan mina tean…ma olen ju eestlane. Edasi uuriti natukene, et kunas ja mis ja milleks jne. Ja siis arvas, et ma võiks tegelikult muusikaliteatrisse osalema minna. Shocked Et ahah… Noh, proovide/õppetundide kellaaeg on selline natuke napakas, aga ma ikka veel mõtlen, kas või kas….

 

OK, rohkem ei midagi. Käsitööga pole viimastel õhtutel eriti tegeleda jõudnudki, ei tea, mis lahti on…
Aga homme on REEDE!!!! 

 

Ridadeni!
Teie, endalegi arusaamatus tujus, Mina.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s