Heipa!
Mitte midagi põnevat ei tule. 😉
Ainult niipalju, et lapse uutesse saabastesse kudusin uued sokid.
Lõng Fabel Blue Lagoon , vardad nr. 2,5. Lõnga kulus alla toki (alla 50 g).
Sokid “mahuvad” imekombel omanikule isegi jalga. 😀
*********************************************************
Muus osas, arstil käidud. Enam-vähem terveks tunnistatud.
Natuke madala hgb pärst närin nüüd rauda…ja kuu aja pärast viin neile veel veidi verd ning konsulteerin doktoriga. 😀
Ma vist hakkasin talle meeldima. 😀 😀 (Ei ole meesarst. 😀 )
**********************************************************
Õhtul sain laste peale tigedaks. Mis ma võimlen kui nagunii ei kõlba. Ma võin 4-aastasele veel mööndusi teha, aga kui juab 14-aastane lauast minema jalutab…siis… No ma siis võtan vabalt – söögu 2 nädalat hakklihakastet. Ja ei mingeid pitsasid ega muud “nänni” :@
Remark: Täna 4-aastasele kõlbas. :S
Hommikul õnnestus mul tänu tibina “meeleoludele” (mida mina endale väidetavalt ettekujutan) ennast õue lukustada. :S Helistasin siis omale “võtme” ja oodates kraapisin auto lume alt välja.
Poisi tõin jälle lasteaiast vara ära, ikka sellesama häda pärast. No ma tõesti ei suuda ennast läbi murda teemani, et “kinnihoidmine on kurjast ja see teeb kõik ainult hullemaks”. :S
Kojujõudes saime hädast lahti. Probleemi pole. Ilmselt ta keeldub kasvatajatega igsugusest sellealasest koostööst ka. Masendav. :S
Aitab küll.
Järgmist posti tuleb teil ilmselt nüüd vähe kauem oodata kuna ma hakkan uuesti tööinimeseks. 🙂
Aga kes kannatab, see kaua elab. 😀
Jätkuvalt teie, keerulises meelelolus Mina.
Kuidas metsa h6ikad... 