Yhikamutid@fi vol.36 eli Liiga rahulik..vist.


Ei teagi, kes kiirem oli, kas helikene, kes mulle “kritiseeriva” kommentaari kirjutas või ma ise, kes ma terve tänase päeva olen mõlgutanud mõtet, et peab ikka kirjutama ka midagi…  Igatahes saab see nüüd ettevõetud.  Näis, palju mu vana mälu üldse midagi kinni peab, sest vahepeal on ju terve mitu vagunit vett merre voolanud.   🙂

Et sisi eelmisel korral jäime vappu juurde, mida nagu väga ei olnudki.  😀

töises plaanis on ikka natuke keeruline, sest mitte kunagi pole aega neid asju korralikult paika sättida.  Kaootiline on see tööstiil siin.  Lisaks häriv asjaolu N-i näol, kes peab end maailmanabaks.  Pole hullu, ei ta meile vastu saa.  Meie read on tihedamad, vähemalt 2 kohalikku töökaaslast on väga selgelt oma arvamust temast väljendanud.  Neiu telefoniga “armastab” N-i väga, väga palju.  😀  Ja pakkija (koodnimega S) saatis ühel kiirel pakkimise hetkel N-i koos abipakkumisega põhimõtteliselt pikalt.  Sinna tagasi, kus ta hetke enne oli.  Ja appi võeti hoopis AS ja Neiu telefoniga.  😀  Nii et meie rindel on väga selgelt juba 5 inimest.

Kodus on vahepeal ropult igavaid aegu olnud, vappu-nädalavahetusel oli mul küll juba tõsine hirm, et AS sureb igavusse – ta lihtsalt kõndis ühest toast teise ja sis jälle kolmandasse ja nii mitu tundi.  Lõpuks võtsin kapist lõngatoki ja käskisin keraks kerida.  😀  😀 😀

Aga nii üldjoonte Helikese kommentaari juurde tagsitulles, on tal 100% õigus, meie elu ongi nii rahulik, et väljaelamiseks on vaid mõned väikesed põhjused.  Ja need on töö juures.

MA on tõsiselt omale pea peale tuliseid süsi korjanud ja rääkinud kodukandis laia lõuaga, et AS võttis tema töökoha ära.  Proovige sellest loogikaga aru saada, meie igatahes ei saa. Ja mul puuduvad sõnad tema käitumise kirjeldamiseks.  Kui ma seda teada sain, oleks tahtnud teda konkreetselt lüüa.

Vahelduseks ka muud juttu.

Nagu te võib olla mäletate, rääkisin ma teile, et siin on kolepalju kive metsas…  no käisin laupäeval koos teistega jalutamas, ja no neid kive…Meil on kohe ebaterve huvi teada saada, kuidas siin üldse metsa välja veetakse…see on hullem kui kuumaastik.  Ebareaalne.  Panen siia mõned pildid ka                          No öelge teie, kuidas saab sellise pinnasega metsast üldse palke välja vedada?

Siis sai veel igast lähedalasuvaid objekte pildistatud.   Paistab oleavt msiki paadikuur.  Sõiduvahendid ootavad “väljalendu”.  😀      Paadikuuri kõrval on järveulatuv muulimoodustis.      Sinna “muulile” pääseb ka autodega.  Mitte, et me esimese hooga oleks üldse aru saanud, kuidas need autod sinna said, sest puu ja kivi vahel ei paistnud küll piisavalt ruumi olevat.  Hiljem selgus, et võimalik on ja seda kasutatakse aktiivselt.  😀     Kogu asja enda kohta infotahvel, mul aega lugeda polnud, seega peate ise lugema.  😀  Kaart ka     🙂  

Muide töökaaslastega suvepäevad toimuvad 17-18.08 Saarijärvil.  Saab näha, mida see üritus endast kujutab.  Meie mõistes on see suht hullumeelne üritus_ kihutada 500 km kuhugi lihtsalt niisama peo panemiseks ja siis teisel päeval teist samapalj utagasi.  Aga nagu öeldud, reaalne kogemus puudub, seega ma ei hakka ära sõnama ka. :DSee info kukkus meile sülle kui käisime AS-le HT-d tegemas.  Seekord hoopis Toijala’s.  Tore muidugi see, et T on seal ise enen ainult ühekorra elus käinud, seega oli retk huvitav… nagu meie puhul ikka, koos jänesehaakidega.  😀

Hirmuäratavast infost veel niipalju, et meie Tähtis Ülemus olevat ka kaalunud siiatulemist, aga siis “tuli tal meelde”; et ta on allergiline.  Kelle või mille vastu, seda tööandjale ei öeldud.  Me kaldume arvama, et pigem ikka kelle vastu.  😀   Selle iniemsega mina küll poleks nõus korterit jagama – õudus kuubis.  Ei ole meile siia VANAINIMESI vaja.

Üldiselt on hetkeseis üldse selline, et mul oma korter ootamas, lihtsalt leping veel vaja vormistada ja pühapäeval minu rendiaeg siin korteris lõpeb.  Ning kallitele kaaskannatajatele üritatakse ka uus, väiksem korter/elamispind sebida.

See sebimine on siin üldse suht keeruline, sest ma pidavat T mälu olema ja kui mul koguaeg mingid lühised on, siis pole tal ju ka meeles.  😀   Täna näiteks arutasin AS-iga pausi ajal seda koolidevärki ja  mõtlesin, et lähen räägin T-ga ka sel teemal, aga kui sinnamaani jõudsin, tekkis surnud punkt ja hetkeks ei suutnud üldse meenutada, mida ma arutada tahtsin.  Ja kuna neid asju on palju, alustasin hoopis teistest asjadest ning kooliteema meenus alles taas masinas olles.  :S  Aga see-eest olen terve eelmise nädala T-le AS-i n.ö. tunnuskoodi tegemisega nii palju pinda käinud, et kui tuppa sisenesin ja rääkima hakkasin, meenus talle kohe, et kood vaja teha ja hakkas kohe tegema ka.  Nii et natukene minust ikka kasu on.  😀  😀    Eelmisel nädalal sai sisi Toijala’s maistraatis käidud, AS-le paberid vormistatud ja enda kohta ka muutoilmutus tehtud.  Seega olen juuni keskpaigast vakituine.  Neljapäeval…(kui nüüd midagi vahele ei tule) läheme T-ga jälle Tamperesse verotoimistusse AS-l ju ka % vaja.  Siis Kangasala’sse poliisi, kõigil kolmel vaja regamine ära teha; ja kiinteistöhuolto’sse minu vuokrasopimus’t vormistama.   Ilmselgelt läheb pool tööpäeva vett vedama, aga õnneks ei sega see kedagi peale N-i.  Kelle põhiparooliks on muide “Meil seal tehti niimoodi”.  Ja kui ma samaga vastasin, sain kommentaariks:”Te ei ole enam Viljandis, te olete nüüd siin”  Aga sellest pole ta, lammas, veel aru saanud, et meie ja tema vahe ongi see, et me oleme kogu eelneva aja sellele samale firmale tööd teinud.  Üldiselt on olemas “esmaspäevade” sündroom – seisneb selles,e t N-i mälu kustub nädalavahetusel täielikult ja talle tuleb esmaspäeval jälle hakata kohta kätte näitama.  :S

Tänasel hommikul tegime AS-ga H&M-i bannereid, milel tähtaeg on homme.  Mingil hetkel tuleb H ja ütleb mulle, et kui need lõpetad, hakka Pirkkasid õmblema.  No ok.  Kolisin siis teise masina juurde ja mis ma näen: N seisab AS-i masian kõrval ja plõksib: lükka need nüüd kõrvale, Pirkkad on tänased..blaablablaa.  Ma siis tegin ka häält ja ütlesin et ei lükka.  Ja küsisin palju seda Pirkkat siis nii hullusti on.  575 tk …see tähendab, et veidi üle 1000 kanali, 1 kanali pikkus 30cm.  Hull HUNNIK tööd, eksole.  Ma siis nähvasin, et tead ma teen üksi päevas 450 tk kindlasti, milleks peab paanikat tegema.   Tõmbas ona olematu saba jalgade vahele ja kadus minema.  Vot sellised keerulised lood on meil tööl.  Loodad küll ,et saab rahu, aga ikka peab keegi olema, kellel koguaeg pind taguikus on.  Suurimad tänud muidugi MA-le tehtud lobitöö eest.  Loodetavasti on ta õnnelik, et me N-t peedistama oleme hakanud.  See lobitöö on kohe kaugele näha, teretada see inimene ei oska, mitte et meil seda tere vaja oleks, aga lihtsalt elementaarne viisakus võiks ikka inimesel olla.  Iseasi muidugi, kas sellist sõna  nagu viisakus, üldse mõned isendid kuulnud on.  MA sai enda klooni loomisega hakkama .  Palju õnne!

Nii nüüd juhtus selline lugu, et panen täansele postitusele punkti pildiga õhtusest menüüst ja jätkan juttu homme kui ehk mõte pole nii kinni kiilunud.

Seega meie tänaõhtune toidulaud nägi välja selline      Toiduks oli siis makaroni-hakklihavorm, sinihallitusjuustu, koore ja riivjuustukattega.  Sõi ka see, kes sinihallitusjuustu ei söö.  😀    Siin sis natuke ärritavam pilt       Päris maitsev õhtusöök oli.  🙂

Tänaseks kõik..jätkub homme….

Teie igavas seltskonas elav igav Mina.  😀  😀 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s