Tere ilusat ja positiivset esmaspäeva.
Millest sis alustaks täna..hmmm. No näiteks sellest, et MA-ga on ametlikud ja natuke vähem ametlikud asjad kõik paika pandud ja mu närvid isegi puhkavad . 😀 Nad on nüüd N-ga kõige suuremad sõbrannad. Eks jah, suht sarnased egod ka. See-eest on minu ja ME õuel pidu, sest meil pole üldse vaja enam pingutada. Eile taheti vabandada, aga asjad on selles staadiumis, et “Hilja, peremees, hilja!”. Ei ole ju mõtet suusoojaks öelda, et vabandused vastu võetud kui tegelikult tead, et ei suuda. Nii ongi – igaüks tegeleb oma asjadega ja reedel on MA viimane tööpäev.
H tuli täna tööle tagasi. Arstid lubasid. Väga positiivne. Loomulikult läksid ta silmad rombikujuliseks kui ma talle teatasin, et reedel MA viimane tööpäev selles firmas. Lähemalt räägime sellest teine päev ja teises kohas, sest töötoas oli liiga vaikne. 😀 Mainisin talle nii mokaotsast, et muretseda pole vaja – koht tühjaks ei jää.
See kevade tulek vist mõjub inimestele väga hästi, sest tööl on niipalju rõõm uja positiivsust ja nalja ja naeru..et kui keegi kirjeldaks mulle sellist töökeskkonda, siis ma lihtsalt ei usuks seda. Praegu ma lihtsalt näen seda ise. 😀
Kõrtsi järelkajadest niipalju ,et J2 igal võimalikul hetkel noogutab ja naeratab. On kaks võimalust, ma kas olin väga naljakas või on tal lihtsalt rõõmsad mälestused sellest käigust. 😀 A misiganes, hea kui inimesel hea tuju on. 🙂
K ja H rääksiid mind taga ja ma sattusin neile peale ning sain avalduse, et ma meeldin K-le väga. Läksin vaatama kuidas mu masina abilauaprojekt edeneb. Nähes neid seal lobisemas, küsisin, et tööd ei tehtagi??!! Sis ütlesin H-le, et ma ilmselt nõuan liiga palju K-lt ning vastus siis tuligi selline. Astusin kähku minema.
Maxi uuris, kuidas ma sis selle maaga sõbrunenud olen.. Vastasin ,et ega ma ei kavatsegi ära minna enam. 😀 😀 Tal oli üllatavalt hea meel selle üle.
Sellest kõigest tulenevalt olen hakanud mõtlema, et kuidas nende eestlasi mittesallivate soomlastega on??
Kus nad on?
Või oskavad nad oma tegelikku arvamust väga hästi varjata.? No ausalt, kui mulle ikka ei meeldiks, et igasugused ringi luusivad, siis ma päevast päeva nende teretamise ja neile naeratamisega vaeva küll ei viitsiks näha. Ei alustaks vestlust…kui just hädavajadust poleks. Ja minu möödaminnes-vestlused töökaaslastega ei klassifitseeru küll hädavajalike alla.
Või on see lihtsalt väikese koha võlu?
Linnasoomlased äkki ei salligi eestlasi, kes nende marjamaale tulevad?
Samas avaldus, et “ma ei salli soomlasi”, on minu meelest ka väga ülepingutatud. Aga just sellist avaldust ma ühel päeval töö juures kuulsin… Ei ole ju normaalne. Kui inimesel on mõned halvad kogemused-juhtumused, siis ei saa ju niimoodi üldistada. Või saab?.
Näiteks esines ütlejal autoprobleem, juuresoleva maja verandal oli soome perekond hommikukohvil. Igapäevaselt teretasid-lehvitasid, aga tol hommikul kui inimene arvas, et läheb palub auto jaoks mingit abi, kadusid kõik tasahilju verandalt minema. Ja sealtmaalt tema ei salli soomlasi.
Meie lähenemine autoprobleemi korral oli hoopis teine, me lihtsalt avaldasime inimestele niipalju survet, et nad lihtsalt pidid meid aitama. Helistasin ju H-le, tema jaoks ülemõistuse varasel hommikutunnil. Lisaks veel teist korda LAUPÄEVA hommikul. Ja me pole ikka veel tülli läinud.
Nendel autohädalistel olid ka olemas tööandjad ja värgid. Seega ma ei saa aru…
Ise kahtlustan, et rohkem on see ikka iniemse enda kõrvade vahel kinni. Kehtib sama reegel: nagu koer külale, nii küla koerale või vastupidi. kuidas tahate. Sest inimesel on probleem enda mina-ga. Kahjuks ilmneb see iga päevaga üha rohkem. Probleemi korral ei lähene ta inimesele kunagi normaalselt tasandilt, vaid “jookseb maha” Ja nii ei saagi ju häid suhteid tekkida…või saab?
Ma olen ise ka natuke seda “mahajooksmise”-tüüpi, aga tunduvalt tagasihoidlikum. Probleemide lahendamist alustan ikka normaalselt, vestluse vormis.
Paraku on ME ja minu seisukoht, et proovisime, aga väga ei õnnestu. Töisel tasandil, niipalju kui vaja , ok, saame hakkama, Aga sõbrannatamist ei tule. Muidu äkki lämmatab meie egod ära veel. 😀 😀 😀 Aga meil läheb neid veel vaja.
“Suvetöö” kohta uurisin ka, homme ehk saab lähemat infi. Hetkel tume maa.
Üldiselt sai täna mitu asja ära aetud ja välja uuritud jälle, sest mul oli meeles asjad õigel ajal kollase notestick’i peale kirjutada ja hommikul koti külge kleepida. 😀 😀 😀
Ma olen täiesti lootusetu, eksole!!! 😀 😀 😀 Aga see-eest positiivne ja rõõmus. Seega tühja sest ajupuudulikkusest, peaasi, et endal hea olla on. 😀
Seekord sedasi.
Järgmisel korral ilmselt jälle teisiti.
Teie, kahtlaselt positiivne Mina.
Kuidas metsa h6ikad... 