Yhikamutid@fi vol.29


Seljatatud jälle 1 keeruline-tormiline päev.

Hommik algas väljaütlemistega.  No tõesti-tõesti, ei ole vaja enne 6 köögis  elu eest kapiuksi lõhkuda.  Ja no kui sa väga väga pead, siis võiks teadmiseks võtta, et köögiuksel on imeline omadus – seda saab kinni panna.  Me ärkame nagunii mingil hetkel, niimoodi ei ole üldse tore ärgata, juba 2 hommikut järjest.  :S  :S

Suundusime siis tööle..vaikides nagu meil viimasel ajal kombeks.

Hommik kulges normaalselt, võiks öelda et isegi rahulikult võrreldes sellega, mis pärast “väikest” koosolekut toimuma hakkas.  😀

Ühesõnaga, üldpilt sellest töökorraldusest on siin laias laastus selline, et igaüks leiab omale n.ö. meelepärase töö ja veedab ülejäänud päeva suhteliselt rahulikult selle tööga tegeledes.

Täna aga arvas T, et peaks õige ühe infotunni maha. Kuna ta lahkub kaheks nädalaks puhkama. Tegelikult kujunes infoTUND küll 2-tunniseks, aga see ei oma tähtsust.

Sai siis jagatud ülemise korruse seltskonnaga meie ja N-i nägemusi, kuidas asjad peaksid käima.  Tulemuseks see, et äkki hakkas kõigil kiire.  Kella 11 alates hakkas üks hirmus sebimine ja sahmimine.  N muudkui käis ja seletas igaühele midagi.  Siis korjas kokku tarvikuid, mida vaja tellida.  Mulle anti alluvaks jälle K ja lisati juurde, et vajadusel on ka J minu jaoks olemas.  Seega sain päris jupp aega K-ga mööda tuba ringi sebida ja talle selgitada (enamus käte-jalgade abiga), mis ja kuhu ja kuidas on vaja ikka veel paigaldada, ehitada.  Vahepeal õnnestus mul mõni persoon jälle korraks ära kaotada ning siis kaotatut mööda maja taga otsida.  Millest tulenevalt küsisin T käest majasiseste lühinumbrite kohta ja sain vastuseks, et on olemas täiesti vakantne SIM-kaart, aga see istub kindlalt T-l kodus, rahakotis.  Seega tulevikumuusika.

Lisaks sain teada, et mida iganes vaja on, ikka saadetakse mind K jutule. Näiteks leidsin ,et kätekreemipudel tühi.  Jooksin T juurde ja uurisin, et kust ma seda leida võiks, vastuseks sain itsituse saatel:Küsi K käest!.  😀   Surnud ring, ma peaks mainima . Seda enam, et järgmisel nädalal kolmapäevast peale tulevad JÄLLE tangokoormad ja siis pole K-d võimalik majas pidada.  J nägin ka täna täiesti oma elemendist välja – mees, kes koguaeg rõõmus, laulab ja vilistab või lihtsalt räägib jubevalju häälega, oli täna kahtlaselt morni olemisega.  Küsimusele, et paha tuju?; sain vastuseks, et ta on kuri jah.  Eitea, eitea.

Vahepeal kui olin K tööle rakendanud, jooksin jälle T juurde ja lappasime kataloogi tarvikute leidmiseks.  Korraldasime kodu kuivaushuone ja sauna asjad ning tegime valmis ja saatsime ära minu asunnonhakemuse.  No tegelt läksin ma sinna tuppa ainult korraks, aga lõpptulemusena veetsin seal mingi tunni kindlasti.

Lisaks on mure puuduoleva mehaanikuga.  Lisaks teadmistele peaks sellel isendil olema olemas aju ning oskus seda kasutada ja veel tahe tööd teha.  Vot sellist pärli me vist küll kusagilt ei leia.  Ma olen siin ühte näinud, see on ilmselgelt pohhuistideklubi liige.  Kui mitte esimees/asutaja.  Tal on ikka niiiii savi kõigest ,et …ma ei või kohe.  Lisaks teab N veel ühte, eelmise töökoha kaudu ja too on pmst ka sellist sorti, et pole mille nimel pingutada.  Ühesõnaga kurb aga tõsi, et enamuse probleemidega peame endiselt ise hakkama saama.  Ja sellist kataloogi ka vist pole veel välja antud, kust selliseid ajudega ja tahtega mehi leida.

Ja nagu ikka leidus veidi enne 4 töö, mis pidi kohe-kohe auto peale minema.  Tagamaid selgitades, sain teada ,et tiimitöö oleks tore küll, aga meil on 1 element, kes ilmselgelt keeldub koostööst.  No näis, näis.  Kuna nüüd T-d majas pole ja N ütleb VÄGA konkreetselt välja, mis tal keelel on, siis ma arvan et mingisugune lahendus asjale tuleb.  Mind takistab juurika paika panemisel keelebarjäär, sest inglisega pole sel juhul midagi teha ja toda teist ma endiselt ei valda.

Lisaks olen jõudnud äratundmisele, et see inglise keele oskus tuleb mulle hetkel pigem kahjuks kui kasuks, sest soome keel ei jää ju külge kui mul on võimalus omi mõtteid inglise keeles edasi anda.  :S

Ühesõnaga, tulemas on keerulised ajad.  Ja homme on esimene “vastupuidjooksmise” päev.  Vaatame, kes ja kui palju üle elab.  😀

No pmst ma saan ju kohalikest ka aru.  Kui keegi oleks tulnud meie vanasse töökohta n.ö. õmblejaks tööle ja hakanud kõiki ja kõike kamandama, oleks meil seal korralik mäss tekkinud.  Vähemalt ma arvan nii.

Kodusest elust niipalju, et “leiutati” sealihakonservist “hakklihakaste”.  Rohkem ei taha ma sellest rääkida.  :S  :S

Väsimus murdis, heitsin enne 7 veidiks voodisse, et puhkaks ja nagu aamen kirikus, kui mul juba uni peal, heliseb telefon.  Ma olen ühekorra enne ka proovinud ja tulemus oli TÄPSELT samasugune.  Ei ole mulle puhkamist ettenähtud.  Sest pärast telefonikõnet üritasin ma veel pool tundi, et ma ikka puhkan, aga ei tulnud mitte vähimatki välja.  :S  :S  Eks ma sis tiksun edasi.

Vot sellised lood siis seekord.

Kui ellu jään, kirjutan edaspidi ka.

Teie väsimusest longus Mina.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s