Yhikamutid@fi vol.23


No tere, tere!

Eilne raport jäi kirjutamata, sest neetud tuul viis mu neti, elekter napilt veel jäi.  Ja täna pole ka väga stabiilne nett, aga ehk veab välja.

Alustame siis sellest, et esteks eile koju saabudes leidsime oma “pereisale” adresseeritud “väljapressimiskirja.  😀   Ühesõnaga meie pere vanimale liikmele, ME-le tuli kiri, et võiks tv-maksu maksma hakata.  Ja selleks miski “hakemuse” täita jne.   Ma ei viitsind tervet kirja lugeda, lugesin ainutl P.S. läbi ja leidsin, et selle võib sama hästi kohe minema ka visata.  😀  😀

Järgmiseks avastasime, et uksele on meie nimed tekkinud ning samuti ka väliskoridori seinale.  🙂  Me oleme nüüd “kaardil”  😀
Tööl juhtus ainult natukene…las ma meenutan veidi.  Nimelt sai jälle K-le ülesandeid delegeeritud.  Aga ta kurask hakkas vastu, et temal “tango”-koorem vaja pääle laadida ja töö jääb homseks st tänaseks.  Siis tekkis kusagilt Janne, kes tahtis teada, mis kell me 24.02  töölt lahkusime.  No selgitasime siis asju veidi.  Märkisin talle seal mõned vead ka ära ja lubasin oma arveraamatuga täna kohal olla ning asju korrigeerida.  Lisaks tabas mind tööl mingil ajal mõte, et inimestel võiks nimesildid olla.  Ja loomulikult oli mul kohe kleepse käepärast ning sai ennast ära sildistatud.  Pean märkimisväärseks eduks, et tervelt 2 inimest kõnetas mind pärast seda nimepidi.  Y.  😀

Väikeseid naljakaid juhtumisi oli eile veel, aga tõesti, mul ei ole mälu ja jutt läheks liiga spetsiifiliseks.

Õhtul kodus sai Pealtnägija kõrvale veidi alkohoolset kohvi ka lürbitud, sest ilm siinkandis ei kannata viimastel päevadel küll mitte mingit kriitikat (tuul viiks sokid ka jalast, kui saapaid otsas poleks.  :S)  ja tegelikult oli nagu tähistamiseks põhjust ka – katseaeg on päriselt läbi.  🙂

Tänane päev algas K raportiga, et minu töölaud on tehtud.  Ta on meil ikka megatubli.  Sis oli mul ühte jubinat veel laua külge vaja paigaldada, aga kui ma selle jutuga teda mööda maja tagaotsimast loobusin, ilmus ta suht kähku kohale ja teatas, et hiljem, tema praegu arsti juurde.  Ja sõna oskab ta pidada -seni kui Tamperes käisime, oli jubin installitud.  🙂

Hommikul lõin oma “arveraamatuga” Janne oimetuks ja panime siis õiged kellaajad paika.  Imede-ime, oma peast ma ilma ei jäänudki.  😀

N ilmus siis täna ametlikult meie kollektiivi tööle ja tõi rahvale hunniku Tere Kohukesi.  Issver, nad on täitsa sillas sellest kraamist.  Ma poleks osanud arvatagi.    Mul vedas, ma ei jäänudki N-le otseselt jalgu täna…veel ,aga MA sai juba pisikese koosa kätta.  Kusjuures huvitav sündroom, et kui vaja niisama küsida midagi või rääkida, kasutab meiega eesti keelt, aga MA- le märkust vormistades kasutas soome keelt.  Hmmmm,  a äkki loodabki meie väikese arusaamise peale, et kui em ei mõista kõike, ei oska vastu ka hakata.  Unistagu edasi.  😀

Käisime täna T-ga Tamperes Veros.  Algselt lootsime Kangasalaga pääseda, aga selgus, et tuleb Tamperesse minna.  Purjetasime siis esialgsete andmete kohaselt Maistraadi-majja.  Selgus, et seal pole.  Sealt siis ühelt infoletitädilt T küsis, et kus ja mis.  Sai vastuseks, et ca 500m eemal asub vajalik hoone.  T muidugi kiitis, et ok ,me siis jalutame.  Tädi silmad olevat kandiliseks läinud.  😀  T ei saanud kohe aru, et miks niimoodi vaadatai teda.  Aga kui me üritasime umbes kümmekond meetrit “kõndida”  (see sarnanaes pigem püüdluseks antud oludes ellu jääda), sai ta aru küll, miks kandilised silmad tema pihta suunati.  Ok võtsime auto ja sõitsime. Enne õigesse majja sisenemist mainis optimistlik T, et nüüd on küll tore, et meile öeldakse umbes, et helistage, pange aeg kinni ja siis tulge.  😀  😀  Ülimalt tore on tõdeda, et seda ei juhtunudki.  Seega veidike paberimäärimist ja saigi korda.

Kogu rännaku peale läks ca 2 tundi, millest raudselt pool tundi magas ME maha ja terve selle aja me muudkui jutustasime T-ga.  Igakord pärast sellist reisimist on mul tunne, etm a ajan valget vahtu välja ja kõrvust tuleb tossu.  😀  😀  Aga muidu mulle need sõidud meeldivad, sest tegelikutl ju tööl ei saa niimoodi maast ja ilmast rääkida.

Näiteks saime teada ,et R, kes on pärit tegelikult kusagilt soojemalt maalt  (väidetavalt kusagilt India kandist, mida võis ka õhtul, pärast meie arvatavat lahkumist, tema kuulatavast muusikast järeldada), identifitseerib end pälkäne-lasena.  Et ta nagu kogu hingest tahab olla soomlane ja ei keegi muu.  Aga tagamaad ja põhjused teadmata.  Lisaks selgus, et meie ja ka T oli juba täheldanud R-i tööalast arenemisvõimet, mis on väga positiivne.

A muide vilistamisest ka.  Enamusel tuleb see ilmselt kodust kaasa.  Vähemalt T-l.  Temal isa vilistas, õde vilistab ja ta ise ka.  Kuigi ta elukaaslane ei salli seda teatud n.ö. rahvaütluste pärast.  Nimelt pidada vilistades kutsutama koeri ja mõningaid naisi (see viimane ots jäigi segaseks, et mis siis täpsemalt, aga kuna see pole eluliselt tähtis, siis las ta olla).  Ma vastasin oma lapsepõlvest meelespüsiva reegliga, et hoones sees ei lubatud vilistada, sest maja läheb siis põlema.  Nägin ka kandilisi silmi, seekord T näos.  😀  😀  Aga tundub küll, et see pole nn firma eripära. Lihtsalt on siinmail ikkagi populaarsem vilistada kui ntx hääleulatus ei luba ümiseda/laulda vms.  🙂

Nüüd jooksis mu kõvaketas kokku ja ma ei kirjutagi täna rohkem.  No lihtsalt kahe päeva kokkuvõtet teha on liiga keeruline.

Seega selleks korraks sai kõik…kui midagi vähe märkimisväärsemat meenub, torkan teine päev vahele.  😉

Teie, tuulte meelevallas Mina & Co

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s