Yhikamutid@fi vol.20

Palju, palju õnne meile selle ilusa numbri puhul!!  Aplaus ja potililled.

Räägime siis veidi meie tänastest tegemistest.  Esimene tiir voodist välja toimus kolmveerand seitsme paiku ,sest loodus kutsus.  Oi seda õudust kui raske see sirgeks saamine mul oli.  Tõeliselt vanaks jäänud, selg täiga valus ja vasakpoolne õlavööde ka täiega haige.  Üldiselt kobisin kohe voodisse tagasi.

Järgmist ringi oli kell juba peaaegu et 10.  ME oli ka just ärganud, ja nii me siis hiilisime oma tubadest tasa-tasakesi, pingsalt ringi vahtides välja…jube naljakas oli.  😀

Üllatusi ei olnud, ses mõttes, et on ju loogiline arvata, et MA on ammu üleval ja nii oligi.  Tema uni lahkus tema juurest juba 7.30.  Tule taevas appi!  Millal siis inimene puhkab üldse?!

Kobisime kööki, kohvitasime ja sõime ning tegime plaani, et õues on väga ilus ja sinna me täna läheme.

Veidi leiba luusse lasknud ja igaüks tegelenud endale meelepäraste tegevustega, saime lõpuks endid niikaugele, et pool 1 astusime majast välja.  Võtsin kindluse mõttes fotoka ka kaasa.  Muidu saan jälle siin pähe, et niipalju juttu ja ei miskit muud.

Alustuseks suundusime poe kõrvalt allapoole – sealkandis me polnud veel jalutanud.  Leidsime sealt miskise päevakodu ja miskise vanadekodu ja veel igast imelikke asju, millele ei oskagi mingit vastet leida. Ühe ilmselgelt miski töise maja juurest leidsime asja: Teemaks”Mida teha WC-potiga kui sest enam kasu pole”  Lahendus on siin.   Täitsa huvitav, mul igatahes kodumail pole jalgu jäänud kuigi ilmselt kusagil ikka on.

Kui enamus huvitavaid hooneid oli üle vaadatud, mõtlesime natuke mäest allapoole ka jalutada, aga siis pani ME külje maha ning me otsustasime sinna jalutada kui haakumine teepinnaga on paranenud.  Ühesõnaga, tulime sealt jälle tagasi keskuse poole.  Poe eest võtsime suuna mööda teist teed, mis asulast suuremale teele välja viib.  Kuna plaan oli ka pagaritöökoda läheamlt uurida, arvasime, et sularaha peaks ikak veidi kaasas olema ja MA läks koju seda tooma.  No heakene küll, me kõndisime tasahilju edasi.  Kui MA jälle meiega ühines, kohtasime täitsa lambist töökaaslast (koodnimega S), kes meie teada päris lähedal ei elagi, aga jalgsi ta liikles – järelikult harrastab tervislikke eluviise..mõnes mõttes.  🙂  Möödaminnes jäid põllul silma kaamel ja kaktus.  😀   Kaktusel ei ole küll harud hästi näha puu taustal, aga ehk lumeta ajal saab veel pilti.

Võtsime siis suuna kiriku jms peale, et ikka pagaritöökojale lähemale saada.  Esteks käisime kohe n.ö. peatänava äärses hoonetekompleksis uurimas, et silte on palju, kas midagi toimub ka.  Trampisime ühest trepist üles (arvasime seal miskit põnevat leidvat), aga hoolimata lahtisest uksest, mis sildil oleva jutuga vastuolus oli, ei leidnud me sealt midagi peale kaseokstest ehitatud linnu.  

Edasi kooberdasime jälle mingeid kahtlaseid teeharusid pidi ringi.  Ette jäi selline huvitavate kirjadega teeots  ja kuigi väidetakse, et uudishimu tappis kassi, siis pidime me seda asja lähemalt uurima.  Leidsime sealt msikise vabaõhumuuseumi moodi üllitise ja näiteks sellise vana tuuleveski  Esines seal veel mitmeid vanu hooneid, aga liigse lume tõttu ei saa nendega hetkel lähemalt tutvuda.  Edasijalutades leidsime suuuure staadioni   Ja ei saa ka märkimata jätta, et kadakas kui niisugune on siin üsna tavaline  -kasvab seal kus tahab.  😀  Ja selline kivine on seal metsa all ka   Aga mulle väga meeldib.  🙂

Siis vaatasime kaugemalt ühte (vist) eramaja, mille juures oleks väga palju vaadata..juba ainuüksi n.ö. värav on teistsugune  No hea küll, sealtmaalt sai staadioniäärne tee ka otsa ja me keerasime enda näod vastassuunda, et tagasi kõndida.  Järgmisel teeotsal jäi pilk pidama kujukesele, kes väravaposti otsas istus ja seda oli vaja pildistada  Pildi ära teinud ja väikese arupidamise järel ikkagi veendunud, et tegu on eramajaga, keerasime endid jälle tagasikõnnisuunda.  Saiem paar sammu astuda kui miski väga veider heli meid poolsurnuks ehmatas – nõrganärvilised vist.  Tegelikult otsustas tolle maja katuselt lihtsalt lumi sel hetkel lahkuda.  😀  😀  😀

Mingil ajal jäi teepeale jälle kalmistu, mis hakkab juba vaikselt lume alt paistma.  Üks paljuharuline puu jäi silma, MA fikseeris kohe ära, et sedamööda saab üles ka ronida.  Nojaa, iseenesest päris põnev mõelda, et kalmistule mööda puid ronima minna.  😀  😀   Puu ise selline… Üldse märkasin täna, et väga palju on näiteks kasepuid, mis on juba maapinna lähedalt mitmeharuliseks läinud.  Aga võib olla ma lihtsalt kodumail ei vaata selliseid asju.  Hmmm…

Ja kivisemal mäeküljel kasvavad üldse lahedad kased – sellised nagu tahaks hoopiski roomata, aga päris maadligi pole veel õnnestundu kasvada, siis kasvavadki n.ö. mäekülje pinnaga paralleelselt.  No ma ei oska seda seletada.  😀  😀

Pagaritöökojaga meil ei vedanud ,sest seal ei ole mitte ühtegi tarka juttu kusagil ukse ega seina peal.  Peale  kringlilogo ja suure KOTILEIPÄ sildi.  Ja seda infot on meile ilmselgelt väha ,et taibata, kas meil on mõtet seal ümber luusida või ei ole.  Igatahes ei taipa, linadega kaetud lauad nagu on, toolid/istumised ka, aga mitte mingit elutegevust me seal ei kohanud.  Ainutl kaks suuremat minivan’i moodi asja seisid maja ees.  Internet ei andnud ka muud kui et on jah selline ettevõte olemas, aadress ja telefon on ka ja rohkem ei midagi.

Eks me peame siis seda kohta veel piirama.

Kaseoksi ja toomingaoksi tassisime ka tuppa.  Iseasi, kas neist praegu veel miskit tuleb, aga ega nad ju leiba ka ei küsi.  🙂

Õhtupoolikul arvasin heaks tiiru poes käia.  Väga meeldiv üllatus oli ,et sain täna siis veel kolmanda ajutise k-plussa kaardi ka kätte.  😀  😀  Eile olnud kassapidaja oli ähmiga ära unustanud ilmselt.  Ja on tore teada, et ma pole siin küll mingi põliselanik, aga juba nad tuvastavad.  Sest kassapidaja näitas mulle minu täidetud ankeeti ja küsis, kas see minu oma.  Jaatava vastuse peale andiski kolmanda kaardi ja mainis, et jäi õigel ajal andmata.  Vähemalt on siin väga mõnus käia poes, sest mitte keegi ei põrnitse tigeda näoga, et jälel ta tuleb siia ja ma pean teda teenindama.  Eilne kassapidaja tervitas mind laia naeratusega juba uksest sisenemisel kuigi tal oli ka inimesi, keda teenindada vaja.  Kuidagi rahulik on.  🙂

KOdus ei juhtund mittem idagi põnevat, ainult kella panime seina peale.

 

Tuli seekord selline suhteliselt igav jutt.  Ehk mõni teine päev on põnevam.

 

Seniks ridadeni!

Teie Mina &Co