Yhikamutid@fi vol.17


Hei!

Täna oli kummaline päev.  Esteks pingutasin vist magamisega üle, sest vasaku silma iirise kõrvale oli hommikuks verevalum tekkinud.  :O  Sellist asja pole enne näinud.  Ja järeldada ei oska midagi.

Hommik kulges ikka nagu alati.  Võileivad võtsin seekord kaasa.  😉

Õhkkond tööl on muutunud väga mõnusaks..seda “ajutist tööjõudu” meil praegu ei ole ka.  Aga tundub, et kohalikele on kohale jõudnud ,et me ikka niisama pole tulnud.  😀

Mingil hetkel päeval nentis ME igatahes veendunult, et K hakkab varsti ilmselgelt nime vahetama.  Sest teda sai ikka väga palju tüütatud.   Aga kohe-praegu-olulised asjad said ka tehtud.  Lisaks sai tehtud ka palju muid asju.  Nimelt käisime pangas ja saime oma kaardid kätte.  Ilmselt oli T2 sinna hoiatuskõne teinud, sest kui me uksest sisse astusime, rabas tädi kohe hunniku ümbrikke ja nentis fakti, et jaajaa, pangakaardid saadaval.  🙂  Nii et pangas kulus meil heal juhul kümmekond minutit.

Hommikul jäi J mulle korraks jalgu ja ma ei jätnud ka küsimata, et kas ta teadlik on K abivajadusest oma suure tööhunniku juures.  Sain vastuseks, et jaa, teab.  Ja seda abi oli siis täpselt nii palju, et kuumapresslaud lohistati ühisel jõul euroaluse peale ning jalutati siis kolmekesi toa teise otsa lobama.  Seni tuli altkorruselt üks kaastöötaja ,ja pani rocla pihta.  Päris naljakas oli vaadata neid meeste nägusid kui nad tagasi loivates avastasid, et rattad on ära sõitnud.  😀  Ühesõnaga nii nad seal siis  jalutasid edasi-tagasi.  Ja kui lõpuks tänaseks planeeritud asju tegema oli vaja hakata , oli K ikka üksi.  Samas peab talle au andma, sest ta teeb ikka kõike kui ta nupp vähegi nokib ja sellega väga suuri tagasilööke pole.  🙂

Lisaks oli meil muidugi plaan K-le pinda käia ja firma Ikeast kraami auto peale laadida. Seletasime siis K-le ära, milliseid mööblitükke ja kuskohast selles “väikeses majas” me vajame.  Esteks traavisime kahekesi suurt kirjutuslauda üle vaatama, mille peale K arvas, et ma võiks hoopis teise majaosasse temaga koos teist pöyta katso’ma minna.  Tee sinna käis hoopiski läbi õue.  Sealt vedisime laua õue ja traavisime söögituppa tagasi.  Sel hetkel astus sinna sisse ka T2 ja oli väga imestunud.  Ma teatasin talle, et me lihtsalt jookseme ümber maja.  😀  😀  😀  Õnneks on huumorisoolikad paljudel olemas.  Järgmiseks võtsime suuna Ikea’le, kuhu ME ja MA olid juba enne mind suundunud.  Kuna teel sinna jäin ühte tooli sikutama, siis kaotasin K ja lõpuks ka iseenda.  Jube naljakas oli teadmine, et alles eile ma kirjutasin, et keegi meist sinna majja ära eksib ja eeldatavasti olen see mina.  😀  😀  No hea küll, kolasin seal kahe korruse vahel ringi ja leidsin sealt hoopis Jari, kes mu itsitades õige trepiotsani saatis.  Nalja peab ju saama, eksole.  Mööblit sai hulgi.  Ma lasin omale “bossi”-tugitooli ka ära lohistada.  Noh, et kudumiseks, mõnus istuda, aga K arvas, et see pidavat hoopis viski-sigari-tool olema.  Eks näis, mil moel seda tarvitama hakkame.  ME ja MA lohistasid ka omale lauad ja toolid.  Jääb loota, et selle suure sebimise peale kolib KAJA ka varsti välja.

Mööbel saabub homme hommikul kell 6.30.  Nii et hommik tõotab jälle huvitav tulla.

T oli ka täna konkreetne ja “viskas” oma ülemused välja.  No hea küll, tegelikult seletas viisakalt, et tal lihtsalt pole aega päev otsa “koosolla”.  😀  Ja imede ime, nad lasidki jalga.  Pärast seda oli T meil transportööline-prügivedaja-koristaja jne.  No nagu ikka – üheksa ametit, kümnes nälg.

RV-d me täna väga palju ei kohanudki.  Ja ega vahet polegi, kas ta on seal või mitte, nagunii kõik toimetavad omasoodu.

T2 tegi täna avalduse, et kui meil peaks nädalavahetusel aega ja tahtmist olema, siis talle meeldiks meiega Tamperesse tuuritama minna.  Hetkel ei tea, äkki teeme hoopis laupäeval tööd.  Hetkel tundub, et kui lõikamine nii ladusalt jätkub, võib ideel isegi jumet olla.  Tööd sai ka ikka mõned masina alt läbi lastud kõige selle sebimise juures.  Õhtul tegiem vabatahtlikult pikemalt, sest päeval sai niipalju kõrvaliste asjadega tegeletud, et lihtsalt tobe on niimoodi tühja tööl käia.  Ja nagu tellitult saime veel napilt enne kella 18 disko käima tõmmata, sest raadio oli lahke ja lasi lemmikut..R hoidis kramplikult naeru tagasi ja lasi jalga.  Neiu telefoniga oli meiega koos kuueni tööl.  Ma veel küsisin igaksjuhuks üle, et kas ta magab täna töö juures ja sain vastuseks, et ei ta ka kohe liigub kodu minema.

H-d pole me endiselt näinud.  T küll mainis eile, et ta on nõus rõõmuga ka telefonitsi meiega suhtlema, aga me arvame, et kui inimesele on retseptiga puhkus välja kirjutatud, siis las ta puhkabki.  Küll jõuab. Seni kui ikka mingit tõsist probleemi tööl ei ilmne, millest me kohalolijatega jagu ei saa, me teda ei tüüta.  🙂

Pesumasina seisukord on VIST olematu, aga täpsed andmed puudusid ka K-l.  Kuigi mu kõhutunne ütleb, et see ei funka.  Samas mainisin T-le, et võiks firmas sõna lendu lasta, äkki on kellelgi pakkuda masinat kasutamiseks kuniks me ise endale mõne hangitud saame.  Sest tõesti-tõesti, väga tobe on seda musta pesu üle lahe edasi-tagasi sõidutada.

Eks näis, võib olla läheb õnneks.

Ginkgo panin ka kuivama, nii et homme saab jälle käsitöö juttu.  😉

Aga nüüd väike pesu ja voodi poole kiikuma…  Hommikul tuleb ju mööbel tuppa tarida ,enne kui tööle saab.  🙂

Ahjaa, mäletate (kui ma muidugi üldse mainisin) minu toa elektriprobleemi.  Et mul ainult ühes seinas pistikud ja vaja pikendusjuhtmega mürada.  No päriselt ka, ma vaatasin kui sisse kolisime, et on ainult ühes kohas.  Ja täna siis vaatasin .  VEELKORD.  😀    Teised pistikud on voodipäitsi taga.  ANNA ABI, ma ütlen nohh.  Ja ma tõesti vaatasin, tõmbasin veel voodigi seinasteemale, aga ilmselt toda seinajupikest ei vaadanud.  PLONT, mis PLONT, eksole.  😀  😀  😀

Tegelikutl on 1 häiriv moment kogu asja juures.  Päeval tuleb meil neid siseringinalju nagu Vändrast saelaudud (kui enam üldse tuleb, andmed puuduvad), aga kui raporti kirjutamiseni jõuan, ei mäleta mitte keegi, mille üle me lõõpisime.  Oleks vaja sekretäri vms asjapulka, kes päev otsa märkmeid teeks.

Üks nali meenus, mille tunnistajaks oli ME üksi.  Nimelt oli ta all koridoris H&M-i karpidega müranud kui möödumas oli 1 prillidega meesterahvas.  Ja too möödus ME-st kolesuure ringiga.  Ma pakkusin ,et äkki nägi topelt, aga ME väitis, et sellesse ringi oleks me lõdvalt kõik kolmekesi mahtunud.  Seega järeldus oli, et meid nähakse enamus aega kolmekesi koos ja too meesinimene oletas, et me ikka olemegi seal kolmekesi, lihtsalt ei paista välja, sellest ka nii suur ring.  😀  😀   😀

Üldiselt muutme me õhtupoolsel ajal väga-väga ajuvabadeks, aga mälu kaob ka.  Seega rohkem nalju ei mäleta.  🙂

 

Hea küll, vähem möla, pikem samm.  😀

Lugege kui huvitab.

 

Teie veidrikud, Mina & Co

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s