Yhikamutid@fi vol.16


No tervitus igatsejatele!

Et siis, ei ole hea kui logistik laseb oma aju puhkeasendisse.

Nimelt lamasin mina, poolekohaga logistik, eile, 15.märtsil, @home.ee rahulikult teleri ees ja vaatasin FoxCrime’st filmi kui peas hakkas helisema kelluke, et oot, kuidas see nüüd oligi…  Esimesel ringil lahkusime kodust veidi rohkem kui kolm tundi enne laeva väljumist, aga et sel korral sai stardiajaks antud rahvale 2 ja pool tundi enne laeva väljumist.  Ja siis tuli laks – krt, krt, krt, peaks ikka veidi aega enne väljumist sadamas olema juu… film ununes silmapilkselt ja käsi rabas telefoni…  Uhh, kui hea, et mul ikka lisajõude ka on selles mõtlemise töös.  Nimelt oli ME-l mulle hea uudis, et ta juba linnas ja olevat ka mõtlema hakanud.  Nagu hiljem selgus oli suurema mõtlemise teinud küll tütar tal, mille eest suurimad tänud.  Me-ga räägitud helistasin MA-le.  Esimest tiiru kutsus ja kutsus ja kutsus…..ja ei midagi.  Jonnakas olin, valisin kohe uuesti, siis kolme kutsungi peale sain ta ka telefoni otsa.  No pmst tal ka kõik tibens-tobens, võib pmst lendama hakata.

Ohkasin kergendatult ja kukkusin oma toidukraami kotti loopima…  Riided olin õnneks eelmisel päeval viitsinud kotti lapata.  Kestad ringi ja valmis ma olingi.Meheraasuke oli küll ehmand, sest jälle kuidagi ootamatult kukkus kõik välja.  Pisipoja, kellega kartsin probleeme tekkivat, oli vanarahu ise, tegi mulle tsau ja nõustus, et arvutis räägime.  Väga, väga armas temast.  Võib öelda, et isegi natuke torkas, et nät, lapsel polegi kahju.  Aga reaalselt on see ikka väga hea.

Ümberpakkimine toimus kiirelt.  Kusjuures aru ma ei taipa, mõista ma ei või…me toome vist igakord järjest rohkem asju siia.  😀  Seekord oli auto ikka korralikult täis tuubitud.

Kimasine siis päälinna poole minema.  Ja sadamasse jõudsime 43 minutit enne laeva väljumist.  Näitsik check-in’is väitis, et me oleme küll täitsa graafikus.  🙂

Laevas ei juhtund muud põnevat kui et kraapisin oma pooliku, helmestega Lily lehesalli kotis välja ja kukkusin kuduma.  Ühel tädil, kes seda juhtus märkama, pidid silmad peast välja kukkuma.  MA ja ME narrisid mind, et tädi on minusse ära armunud.  😀  😀  😀   Ei lasknud end eriti segada.  Valmis jõudsin kududa terve mustrikorra( st ühe lehekõrguse).

Helsinkis sadamast väljasaamine oli aga veidi teine tera – nimelt ei taipa me jälle kord, et miks Kanavakatu’lt ei saa vasakpööret teha kohas, kus see meile eluliselt vajalik on.  Seega tegime väikse haagi mööda Alexanderikatu’t ja Unionkatu’t sisse ja jõudsime õnnelikult õigele tänavale välja.  Natuke närvikõdi on ju ikka vaja.  Nii meie moodi.

Kodu@fi maandusime miski peale 23.  Tassisime oma kraami tuppa, pakkisime, kohvitasime ning mingil ajal sai magama ka kobitud.  Ahjaa, uksevahele oli jälle terve kilo igast kraami laekunud.  Pangakirjad ja lisaks patakas reklaame.  Ja muide poole Tallina tee peale meenus mulle, et ma olin ju hunniku kanakintsusid varunud kaasavõtmiseks sügavkülma, aga tuuseldamise käigus maha  need ununesidki.  Pole hullu, kodused saavad endid nüüd kanaks süüa.  😀   Aga öö oli minu jaoks küll keeruline, ei teagi miks, aga normaalselt ma magada ei saanud.  Äratuskell kukkus karjuma puhta “öösel”.  Kellaaja fikseerimine tõi negatiivse emotsiooni – juba hommik.  😦

Egas midagi, kööki kohvile-võikule, hilbud üll ja minekut.  Lõunaks tegin ka leivakoti ja jätsin selle ilusasti köögikapi nurgapeale end ootama.  Hea õhtul kojujõudes  võtta, eksole.

Tööl oli üllatavalt mitu inimest.  Nii varase kellaja kohta oli kummaline näha seal näiteks RV.  Ja miski poole 8 laekus ka T juba.  Ausalt, mul oli teda kohe nii suur rõõma näha, et jagasin talle ühe kalli.  Ahjaa, loomulikult kohe kui ma oma jala töötuppa tõstsin, tormas K kohale ja nõudis, et ma nüüd tuleks jä näitaks talle, kuhu ja kuidas ja mis masinad käima peavad.  Nimelt on nad selle nädalaga ühe uue laua püsti saanud.  No jaa, ega temaga lihtne pole, mina ei jaga jätkuvalt soomet ja tema ei jaga jätkuvalt inglist.  Aga kuidagi me hakkama saime ja T saabudes said asjad ka üle seletatud.

1 väike mitteniitoreasi oli ka.  Nimelt keegi N n.ö. konkureerivast firmast meile n.ö. appi tulnud.  Kuna ta “kodufirmas” oli masin üles öelnud, siis ta n.ö. vabalt saada tööjõud.  Pmst tundub nime ja oleku järele, et rahvuseks eestlane küll pole.  Pigem see teien meie vabariigi põliselanikkonna esindaja.  Ja jälle pean ma tõdema, et inimene kohe suudab esimesest hetkelst endast väga ebasümpaatse mulje jätta. Esteks selgus, et ta oli reedel MA masinas miskit tööd teinud  ja kui nägi õiget inimest seal istumas, nähvas: “Ähh, kuhu ma siis nüüd istun?!”  (see märkus jõudis minuni hiljem , ise ei kuulnud pealt)  Järgmiseks, olles minu masina hõivanud, tekkis probleem puupööraga, mis ei mahtunud kuidagi masina pullari(rulliku) alt läbi.  Turts ja plärts…  Kuna ma ikka kipun keelefriik olema, keerasin end ümber ja alustasin lauset inglise keeles.  Selle lõikas läbi salvav märkus, “räägi eesti keeles!”  ….  No ma siis rääkisin.  Selgitasin kuidas meie neid asju oleme lahendanud ja kommentaariks sain vastu:”Kui masinaid osta, võiks ju siis head!!! masinad osta!”  Ma ei vaevunud kommenteerima, sest minu jaoks see isik on end ammendanud. Igioptimistlik MA arvas küll pausi ajal, et kuna nimetet persoon valdab nii eestit kui soomet, saame ehk tema abil ka miskit lahendatud… aga see arvamus tapeti kähku.  MA arvas, et prooviks suhelda ja küsis N käest, kaua ta juba Soomes olnud on….vastuseks kõlas …teate ma ei oska seda tooni isegi kirjeldada… aga selline üleolevalt ülbust täis ja tigeda alatooniga “Ammu!”.  Ja nohh, sellega on nüüd siis korras.   Pmst kuna meil nagu neiu jaoks piisavalt palju tööd ei leidunud ja masinad on ka sellised kehvad (me oleme päris mitmed aastat tööd teinud ja ikka veel pole probleeme), siis neiu pidavat pmst nüüd paar päeva @ee veetma.  Tõesti, tõesti, edu talle.  Eks näis mis uus nädal toob. Igatahes on paika pandud, et kui küsima tuleb, saab sama rauaga suhtumist tagasi…  Ja kahju ka ei ole.

Aga muus osas, oleme täna K-l hulga närvirakke ära kulutanud  (kuigi see tema näost välja ei paista, pigem tundub, et ta on rõõmus), T-ga koos lõikamismasina käima tõmmanud.  Teinud ikka veel organisatoorseid plaane.  Kirjutasin täna poole päeva ajal valmis tööplaani homseks hommikupoolikuks, – kõik tööd on K teha.  😀   😀 Mainisin ka T-le, et tegelikult on K-l abilist vaja, sest üksi ta lihtsalt ei jõua kõike.  Lisaks külastasime Flagmore Ikea’t.  😀  😀  😀  No meil mahub ikka veel korterisse mööblitükke ja nii me siis kolasime selles väikeses majas (mille sees on ikka veel tegelikult hoopis teine ja palju suurem maja) ringi ning leidsime ikka palju põnevaid peidu-panipaiku.  Ma juba ootan põnevusega seda päeva, mil üks meist kolmest seal majas ära eksib.  Väga suure tõenäosusega olen see mina, aga mine tea, imesid juhtub.  😀  Nüüd on vaja veel K-ga diil teha, et väljavalitud kraam koju saada.  Lisaks leidsime sealt ka pesumasina, mille päritolust ja seisukorrast polnud T-l aimugi, nii et homme tuleb K-d piinata.  😀

Lõikamise juures esines jälle naljakaid juhtumisi, kui juba kõigil neljal lähedalasuval isikul keeled ja pöördumised pahupidi läksid.

Mingil hetkel arvasid ME ja MA, et ma vajan ravi (tulenevalt meie väikese indiapoisi nimest).  Ähh tohmanid…..nii haige ma ka veel pole.  😀  😀  😀   Tegelikult olen praegu suht positiivselt meelestatud ja üritan abivalmis olla, sest mitte keegi ei tea (k.a . ma ise), millal see meelestatus üle läheb ja siis ei saa keegi enam minult mingit abi ega nõu tükk aega.  Ma lihtsalt arvasin, et ma olen hea ja õpetan-aitan R-i uue masinaga kohanemisel, aga ei neil on ikka vaja lõõpida…  😀

Süüa me täna teha ei viitsi.  Neetud väsimus on kallal.

No ma ei tea, lugege end nüüd ribadeks ja kohtume järgmises vollis.

Tsaupakaa!

Teie Mina & Co

Advertisements

2 thoughts on “Yhikamutid@fi vol.16

  1. Ai, kurja, kuidas mulle meeldib su kõnepruuk. sain jälle hea kõhutäie naerda:)). Aga see eesti tips – tead ma olen ka ise märganud, et need nö “vanad” tegijad(eestlaseid mõtlen), on need kõikse ülbemad siin. Muidugi on nad ikkagi õnneks erandid. Aga jah, säärase pulgaga pole midagi muud teha kui võssa loopida:)). Seega, ära lase end häirida mingist nipsakast viro näitsikust ja ole sama vahva edasi!

    Meeldib

    • Rõõm, rõõm, et mu kõnepruuki suudab keegigi nautida. 🙂 Kirjavigu on raudselt, endalgi raske lugeda, aga ehk antakse andeks. 😛 Lähemas tulevikus saab käsitööjuttu ka. 😉

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s