Yhikamutid@fi vol. 13


Na olen niiii väsinud täna, et ma isegi ei tea, mida ma teile siia nüüd kokku kirjutan.

Pmst on asjalood sellised, et mingi plaan oli meid koju  käima peksta teisipäeva õhtul/kolmapäeva hommikul.  Täna selgus, et mitmed persoonid tekitasid sellest uudisest paanika.  Seega hetkeseisuga tuleb sõit kolmapäeval…mingil ajal.

Sai pangas käidud.  Noh nii ,et hommikul torkisin natuke T2-t, siis ta suhtles T-ga ja siis ühel hetkel kui ma süvenenult õmblesin, tuli T2 ja tervitas mind valjuhäälselt.  Ma hüppasin normaalselt tooli peal.  Oli viisakas ja vabandas ning ütles, et nüüd ja kohe läheme panka.  Eks me siis läksimegi.  Meistrimehele, kes juba hommikust peale lõkamisaparaadiga maadles, teatasin uksest väljudes: “We’ll be back!”  😀  Ta vaeva mees ei hammustanud selle aparaadi hingeelu vist väga hästi läbi.  Igatahes oli ta hommikul kuidagi kahtlaselt tusases ja nõutus olekus, aga siis mingil ajal leidis kellegi telefoni otsa ja asi hakkas vaikselt susisema.

Ma arvan, et te ei suuda seda rõõmu ettekujutada, mis tema näole ilmus kui ta sellest masinast jagu sai lõpuks.  😀

Panga me pmst kaaperdasime, sest meie asjaajamisega läks ikka pikemalt.  Ja sel ajal üritas veel kaks klienti sinna löögile saada.  Esimene neist ootas tükk aega vaikides, aga siis teller halastas talle ja teatas, et kui tal päris ei põle, siis võiks veidi hiljem tagasi tulla.  Ja teisele kliendile anti kohe pärast uksest sisenemist teada, et hetkel tegemist kole palju.  Saime sealt igaüks sellise paksu lepingu, et nüüd pole tükimat aega vaja ühtegi raamatut osta.  No muidugi juhul kui sõnaraamat olemas on, kui pole, tuleb see ikka osta.  😀

Telleri kohapealt tekkis mul kahtlus, et englantiaga tema juures poleks miskit teha olnud.  Sest seal me siis seisime, T2 rääkis telleriga soomet, minuga inglist ja siis mina omakorda omadele edasi.  Selline tore tegevus.  😀  😀  Seega arved nüüd olemas, kaarte saab ilmselt mingi nädala-paari pärast ja siis on sellega ka ok.  Verotoimistosse jätsime praegu üldse minemata.  Ilmselt läheme mingil hetkel enne kuu lõppu/enne palgapäeva, siis kui T ka meil jälle olemas on.    RV oli ikka üsna paanikas meie nädalase puudumise tõttu.  Ja see ei andnud talle kohe kuidagi rahu…  Tõesti, tõesti, me ei saa ju ka kiiremini õmmelda kui meile tööd ette ei anta.  :S

Õhtul poole 4 paiku vaatasime, et kõik lõikajad viskasid oma töö nurka ja astusid ukse poole.  Meil kõik õmmeldud ja pakitud ka enam-vähem.  Pidasime siis ühe pausi.  Tagasitulles mingil hetkel selgus ,et miskit on natuke puusse läinud (tulekindlad teistega segamini) – nii et saimegi oma päeva ilusasti viieni välja veetud asjade otsimise ja ümbermärgistamisega.  Kõige selle jama juures oli meil ikka pidevalt väga lõbus.  😀

Aa, hommikupoolikul tekkis mingil ajal T2 tööle ja me saime valjuhäälse “Tere hommikust”” osaliseks jälle.  Lisaks oli ta meile toonud kõvemat keemiat meie kodusele torustikule ning paar Ikea kataloogi.  Ning tagatipuks on tal ikkagi tekkinud ebaterve huvi meie keele vastu.  😀  Nimelt oli ta välja kirjutanud enda jaoks selliseid igapäevaseid väljendeid: palun, ole hea, head isu.. no selles stiilis.  Andis mulle selle paberi ja mainis, et ta kirjutas need välja ja vaadaku ma, kas on õige, aga et väljaöelda ta neid küll veel ei julge.  😀  😀   Iseenesest on väga tore.  Aga vahel kui me liiga palju lõõbime, tekib jälle see tunne, aga nad ikkagi ju saavad miskit aru ka.  😀  Seda enam, et täna lendas hommikul üles veel üks väga valjuhäälne meesterahvas, kes meile ka täitsa eesti keeles tere hommikust ütles.  Või on neil see nüüd mingi uus trend.  Krt seda teab, eksole.  😀  😀  Igatahes sellised persoonid on kordi paremad kui sellised, kes mingit keelt ei valda.  Meil on nimelt 1 töötaja, kelle kohta T2 ütles pühapäeval, et ta ei räägi inglist ja isegi mitte soomet – see tähendab, et nagu ei räägigi üldse.  Lihtsalt väga, väga vähe ja seda ka imevaikselt.

Me saime isegi raha täna.  😀

Ja Pälkäne shopping oli nagunii plaanis, seega pärast tööd me sinna kimasimegi.  Sain omale lõpuks teksad.  L-le ostsin ka teksad, nüüd närin küüsi ,et ikka oleks piisavalt parajad.  😀   Lisaks veel veidi üht-teist ja ei midagi erilist.  Selle põnni tellitud vormeliautoga on küll pahasti ,sest siitkandist ei leidnud ma kusagilt sellist, mis võiks olla.  :S    Ja ilmselgelt enne järgmist siinoleku korda ei satu ka kuhugi mujale.  :S    Nii et keretäis on mul soolas nagunii.  🙂

Vaimne seisund ei paista meil väga terve olema.  Kardetavasti on see midagi, mida me manustame töö juures asuvast kohvi jms automaadist.  Sest meie jutud ei kannataks mitte ühegi kõrvalseisja kriitikat. 😀 😀  😀   Töö juures sai täna isegi puusa nõksutatud – noh ikka see minu hetkelemmik, mida ma olin oodanud terve pika päeva.  Ja nagu tellitult tuli koos laualu algusega RV ja teisest küljest lähenes raamatupidaja (koodnimega A).  Nii et laul jäigi mul tänasel segasel päeval kuulmata.

Nalja meil igatahes saab, MA on täna lausa mitu tiiru “nutnud” tänu sellele.  Täna tekkis isegi tunne, et kui me 2-nädalase siinviibimise järel sellised oleme, mis siis veel pärast tervet kuud võiks juhtuda.

Aga no elame näeme.

Nüüd on küll tänaseks kõik.  Kõik viimsedki mõtted surid ära.

Head aega…

Teie surmani väsinud Mina

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s