Yhikamutid@fi vol. 9


Heippa, ilusat nädalalõpu algust!

Ooda ma mõtlen nüüd natuke….

Ühele postitusele tuli veel ääremärkuseks lisada, et too tass, mille ma ära lõhkusin on selline “linnanaistele ja toakoertele”-tüüpi anum – seega pole nagu põhjust kurvastada. Tüübimäärang pärneb ME suust.  😀

Siis meenus mulle täna veel, et meile, ulkomaalastele, tundub see kohalik tere-headaega sõnavara kuidagi hästi naljakas.  Et nagu Moi! hommikul ja Moi,moi! õhtul.  Või siis Hei! ja Hei, hei!.  On ju naljakas.  Läheneks nüüd meie keele seisukohast, et hommikul Tere! ja õhtul Tere, tere! ???  😀  Ei mitte paha pärast, lihtsalt vahel kui 8 tundi tööpäevast on möödas, siis viimasel kahel tunnil hakkab ajus lühiühendusi tekkima ja nii need ajuvabadused sünnivad.

Tänane kõige esimene ja väga, väga toonust tõstev kogemus oli hommikul pool 10.  Astusime ME-ga sisse puhketoa uksest ja lageda pealaega ning kitsehabemega selline keskealine meesterahvas ütles selge ja kõlava häälega ” Tere hommikust!”  Meie üllatus oli väga suur ja positiivne.  Ja ma arvan, et te ei suuda seda uneski omale ette kujutada kui õnnelik see meesinimene veel ise selle kõige juures oli.  😉  😀    Konstateerisime fakti (ikka isekeskis), et inimene muutus kohe palju, palju sümpaatsemaks kui eile.  😀  😀  Ja tõsi ta on.

Edasi läks päev natukene konarlikult, sest töö oli selline vähe nipukas ja kõik ,mis nimmekohast ülapoole jäi, valutas-tuikas.  Siis mingil hetkel enne lõunat saabus positiivne pööre – T2 tuli ligi, näpus hunnik väljaprinditud kaarte (maps nohh, mitte postkaarte ega muud säärast  😀 ).  Ma ausalt ei tea, kas tal oli igav või kardab ta, et me läheme kaduma vms, aga igatahes oli ta kokku klopsinud meile põhjaliku manuaali Kangasala ja sealsete müügikohtade kohta.  Lisainfot veel paberi vabal servalgi.  Igatahes väga kena temast.  Siis tuli lõuna peale ja me läksime oma tavapäraseid asju toimetama puhkeruumi.  T2 tuli ja avaldas arvamust, et tegelikult me võiksime laupäeval koos minna tuurile.  Kokku lepitud.  Lisaks arvasin,et kui ta selle kaardimajandusega juba tegeleb, tehku meile siis üks pääkaupungin kaart ka.  😀  Saimegi vajaliku kaardi.  Sealt edasi arenes teema, et aga miks meie Tallinki’ga ei sõida.   😀 😀   T2-l olid silmad väga suured, jäi mulje, et ta isegi ei tea, et Tallinnast ka teise sadamasse mingeid asju maabub. Et Länsisatama’st on Helsinkist väljumine palju lihtsam.  Me ilmselgelt oleme lihtsalt nii tyhmä’d, et ei saagi aru kui keeruline kõik on. Sai talle ka räägitud, et me esimese hooga tegime küll väikese tiiru Vanhale Kerkkole peale, aga muidu polnud probleeme.

Ühesõnaga sai tehtud diil, et laupäeval läheme Pälkänesse, sõidame järjekordselt kirikust mööda (me veel vaatame, äkki jätame selle ikka jälle vahele  😀  ) ja maabume T2 koduhoovis.  Isegi autod kirjeldati ära, kes millise omanik on ja millisega minek tuleb.  😀   Et siis ilmsesti tuleb huvitav päev.. (mitte minu ajule loomulikult)  😀  Mul on keeleprobleem ja aiva süveneb.  Täna ei suutnud inglise keeles leida sõna pükste jaoks (trousers, eksole), enne saabus sõna “housut” … tee või tina, ma ei suuda otsustada, mis keeles üritada.  😀  😀  😀

Selle kohta tegi meie kohalik India noormees (koodnimetusega R) avalduse, et mitte keegi teise keelt ei mõista, ometi kõik räägivad midagi ja kõik saavad aru ka.  Nimelt tol hetkel oli meil koos selline poolumbkeelne seltskond.  Mina inglisekeelne, R inglise-soomekeelne, ja siis 1 ülemuse moodi naisterahvas, kes valdab ainult soomet ja aru ei saa suurt rohkemast midagi ning ME, kes endalegi ootamatult saab soome keelest täitsa aru juba…töises plaanis.  😀   Ja me saime kõik räägitud. Täitsa eht värk, ma peaks ütlema.  😀  😀

Too ülemuse moodi naesterahvas näitas R-le tööülesande kätte, aga kui ta selja pööras ja lahkus, siis me andsime R-le uue ülesande.  😀  Nii sobis meile rohkem.

Üldiselt on selle töökorraldusega mingi kala.  Kui ma teaks, mis, siis ütleks teile ka, aga ma ei oska seda sõnadesse panna.  Kõik teevad kõike korraga ja lõpptulemuseks mitte sooja s******.  Ja see “aeglane soomlane”, tiitel mis meil kodukohas ühele kiireimale õmblejale anti, on siin ikka väga teravalt silmatorkav.  Tõesti, ma imestan kohe natuke aega nüüd.  😀  Tegelikult on viga vist ikka meis, sest meil on koguaeg töö vaja ära teha.  Tuleb see “ärategemine” ära lõpetada ja kumm lõdvemaks lasta.  Võiks küll, aga siis on uus häda, ei oska.  D:  😀

Seega anname hagu, seni kuni enam ei jõua.

Selleks korraks tõmban otsad kokku…vaja ju kiiresti veel mõned asjad ÄRA TEHA.  😀  😀

Tsau-plau mu musirullid.

Teie huvitavas tujus Mina.

Advertisements

4 thoughts on “Yhikamutid@fi vol. 9

  1. Appi, see on NIIII tuttav. Kui mina siia kolisin, siis üsna ruttu andsin ma soomlastele kaks koondterminit – manjana ja siesta:)) Sest kõike nad teevad homme ja koguaeg on neil puhkepaus. Täiesti võimatu on nii asju ajada. Ja siis eesti tööoravad ajavad neil juhtme nii kokku oma tõmblemisega:))). Aga usu, peagi sa harjud sellega ja ei pööragi sellele enam nii suurt tähelepanu.

    Mis puutub keele viguritesse, siis mind täiega häirib see, et öeldakse moi ja moi-oi või hei ja hei-hei. No ja lisaks morjes ja morska jne jne jne. Aga palju palju enam tunnen ma sõnad PALUN. Kuidas on võimalik, et siinses riigis säärast sõna lihtsalt pole olemas?!!! Oi, kuidas mind see häirib, et ma ei saa öelda palun.

    Like

    • Ojaa, see siesta sõi meie närve täna nii et vähe pole. Meil on seal 1 tibi, kes mudib vahetpidamata oma telefoni – esimene mõte, mis meid tabas: armuke. Loeb sõnumeid, irvitab kõva häälega ja siis kukub vastuseid toksima. Ja pidevalt on tal siesta. Hakkab silma, sest ta peaks meile lippe ette lõikama, aga tempo ja kvaliteet kriitikat ei kannata. Nii ei saa ju rallit sõita. 😦

      Like

      • Selline mõte.
        Tegelikult on nii, et eestlane oma tormamise ja tõmblemisega ise rikub oma närvid ja tervise ja tuju jpm. Sa ju tead, ma olen elanud vanas Euroopas mõningad aastad ja olen kursis, mismoodi seal elu käib, et õhkkond ei ole närviline, keegi ei tõmble, inimesed on sõbralikud ja rõõmsad ega ei stressa. Elu Euroopas on puhas rõõm 🙂 Pealegi – rikkad ja õnnelikud on nemad, mitte meie, kes me rabame elu eest ja oleme, otse vastupidi, vaesed ja õnnetud. Mitte et mulle tööd teha ei meeldiks, otse vastupidi, aga samapalju või pisut rohkem ma armastan ja naudin Euroopat. Seega oleks Teil parem harjuda ja nende tempoga kaasa minna või siis vähemalt leida mingi kesktee. Uskuge – ka teie kolleegidele ei meeldi, kui Te nende eest töö ära teete – nad võivad hakata hirmu tundma enda positsiooni pärast ja ka sellepärast, et ka neilt hakataks sellist töötempot nõudma.
        Ja üldse – kole palju räägid ja üldse ei pildista 😦

        Like

      • Tead, mul pole ju midagi pildistada kui ma ainult tööl ja kodus oma aega veedan. Tööl pole midagi pildistada ja koju jõudes olen lihtsalt väsinud ja soovin süüa ning Olla ainult.
        Jah, ma saan aru, mis sa selle tõmblemise all silmas pead, aga kui on suur tellimus ja tähtaeg, siis kuidas probleemi lahendada? Ma suudaks ka rahulikumalt võtta, ka pause pean ma muide juba rohkem kui kaasmaalastest kaasvõitlejad, aga ikka tekkivad mingid kohtlased augud sisse.

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s