Yhikamutid@fi vol.3


Täna oli reede…juhuuu!!

Päeva algus tõotas küll täielikku läbikukkumist.  Kuna eile olime kõik korralikud külmavaresed, siis õhtul autot käivitama minna ei suutnud (võib lugeda ka: ei viitsinud).  Ja hommikul maksis see kätte- masin isegi ei lubanud.  nii kui juht võtit süütelukus keeras, tegi neljarattaline sõber “Mkmm” ja ei muhvigi.  Sai siis sõpra natuke nügitud, aga tulu ei miskit.  Lõpuks ajasin telefonitsi üles mehe, kes alles ükspäev mainis nii muuseas, et isegi kella 8-ks on raske tööle tulla, mis siis veel 7-st rääkida.  😀  😀  Esimesed kolm kõnet katkestas ta julmalt ära.  Aga ajalugu on näidanud, et me oleme ikka jonnakad mutid ja ma ka ei jätnud..ning siis vastati kõnele.  Ja tore on tõdeda, et H on üsna kiire mõtlemisega ning suutis organiseerida meile Kalle, kellel olid kaasas “krokodillid”.  Jehuu, sõit võis alata.  Lisaks selgus töö juures, et väga lahkesti lasti meil autoaku laadima panna päevaks.  Koduvabariigi töökohas poleks osanud sellist pakkumist uneski näha.  Kui H tööle jõudis, saime teada, et ta on “very angry”…..no niisama suusoojaks.  😀  😀

Töö juures on meil nüüd lõpuks ka tulemise-minemise koodid seinal.  Aga kuna hommikul vara T-d ei ole, siis võtsin suvalisel, vähe nooremal kutil piltlikult kratist kinni ja käskisin seletada.  Sai selgeks.

Lisaks oli puhketoas laual msikipärast kandik rullbiskviidi ja keeksiga.  me ei osanudki midagi arvata.  Päeva peale sain T-le pihta ja uurisin, tuli välja, et täna oli Tuija nimepäev.  No ok siis.

Lõunaks “kinkis” Kalle meile isiklikud “krokodillid” või noh ilmselt ikka laenas..ma ka ei tea, sest viibisin olulisel hetkel vaateväljast eemal.  Järgmiseks üllatuseks tuli üks naisterahvas puhketuppa ja küsis, kas räägime soomet või inglist…vastuse saanud, teatas ta meile, et kevadepoole võiksime temaga Tamperet avastama minna…..  Nojaa, mis saab meil selle vastu olla.  Omakeskis arutasime, et ilmselt nad hakkavad aru saama, et me ei kavatsegi siit veel ära minna.  😀  😀  😀  Pakkumine muide tuli kuidagi nii kohatul hetkel, möödaminnes, täiesti lambist, et vestluse järel oli vist mokk natuke töllakil isegi.  😀

Tööd sai tehtud…no ikka päris palju.  Just eile sai kodus mõeldud, et ilmselt teen oma liigsete teadmiste-oskuste väljanäitamisega endale jälle karuteene, aga mis teha…vaja on ju asjad ritta saada.

Eile sain suurema osa päevast viire lõigata, täna ka pool päeva.  Muudkui jooksin nende kangaribadega edasi-tagasi, ikka 3 meetrit edasi ja 3 meetrit tagasi ning niimoodi umbes 20 korda.  Siis jälle 4 meetrit edasi-tagasi, mitmeid kordi, ka 5-meetrised ja isegi mõned 6-meetrised.  Pidasin küll plaani, et ainuüksi kangaladestamise järgi saaks mingi kilometraaži kokku arvutada, aga pärast seda kui suutsin 60 jagada 3 nii, et vastuseks sain 10, matsin mõtte maha.  😀  😀  😀

Päeval sain ühe kummalise telefonikõne, kelletki Riho’lt, kel sama perenimi nagu minul.  Vestlesime sugupuu teemal.  MA seisis mu kõrval ja küsis muheledes:”ega sa pole talle ju öelnud, et sa Soomes oled!”.  Ega ma polnudki.  Siis arvas härra Riho, et ta ei taha rohkem mu kallist aega raisata, mainisin talle, et tegelikult on see ikka tema kallis aeg ka, sest ma Soomes.  Mees ehmus natuke, lennutas omaette miski väikese vandesõna ja palus, et kui kodukandis tagasi olen, võtaks ühendust.  😀  😀  😀  Oi, ma olen ikka vahel õel, eksole.  😀

P.S.  vanim võsuke pidi mind ikka korrigeerima, et tegelikult oli see ikkagi minu kallis aeg.  Aga too onu seda ju ei teadnud.  😉  😀

Mingil pausihetkel luges MA lehte…  :”Kangasalas on miskid katkised lehmad”….ähh meil on ikka hea lugemisoskus, pidime end puruks naerma.  Ma loodan, et kohalikud ei pea meid veel päris hulludeks.

Naisterahvad, kes meiega sel nädalal koos ülakorrusel töötavad on küll kuidagi masendavad ja tuimad ja kohati tekib kahtlus, et nad ei oskagi rääkida.  No ei viitsiks mina niimoodi tööl olla.  Ilmselt mitte keegi meist kolmest ei saaks sellega hakkama…kui me just korralikult tülli ei pööra – siis on kõik võimalik.  😀  😀

Käsitööd pole ma ikka teinud.  Päevad otsa jalul trampimisest olen läbi kui läti raha.  Öösiti norskame mõnusalt.  Tubade vahelised seinakapid kostavad niimoodi läbi, et oma kõrvaltoa naabriga rääkisime juttu omades voodites lamades.  😀  😀    Hirmus ma ütleks.

Rohkem väga ei meenugi.  Päev oli suht kirju ja mitmekesine… nii et kõvaketas saab suht kähku täis.  Ja märkmete tegemiseks kahjuks aega ei ole.

Aaa ja hommikul kui olime töö juurde ära sõitnud, ei tulnud ju tagumised uksed enam lahti.  Nii et MA pidi väga kummalisel moel väljuma juhiuksest.  😀  😀  😀

Õhtul autot laadiast vabastades, ei osanudki me selle ga muud pihta hakata kui kaasa võtta.  Ehk ei hakata vaasteks pidama.  Ei saanud ju lihtsalt õue vedelema jätta.  Nüüd me siis liigume noomoodi: autos kolm juhmi mutti ja hunnik hädatarvilikke juhtmeid.  😀

Nüüd sai küll kõik.  Homme läheme jälle alevit ja imelikke kaubanduskohti avastama ja ehk saab siis huvitavaid pilte ka lisaks.

Seniks ridadeni.  Enam ei külmetagiväga, õues on temp jub seal -10 ümber.  Külm hakkab taanduma.

Teie reedeselt mõnusas tujus Mina.

Advertisements

2 thoughts on “Yhikamutid@fi vol.3

  1. Muidugi Sinu kallis aeg 🙂 Sina maksad hinnavahe kinni 🙂 Helistaja maksab tavalise eesti kõne eest 🙂

    Meil jälle hall ilm 😦

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s