Hei jälle!
Ma üritan teid nüüd surmani ära tüüdata, et te ei peaks mind edaspidi igatsema. 😀
Kirjutamise põhjuseks on tegelikult järjekordsed sõrmkindad. 😀
Seekord olude sunnil meesterahvale. Kuna mind tabas kindakudumisega paralleelselt nõme tõbi, siis kulges selle paari kudumine ikka vääga vaevaliselt. :S
Aga siin nad on. 
Lõngaks ikka Jumbo, must ja tumehall. Täna olin veel tubli ja tõin igaksjuhuks toki musta juurde, aga nagu arvata oleks! võinud, polnud seda vaja avadagi. 😀 Varrasteks jätkuvalt 2,5 ja 3. Mustri kombineerisin varasemate kolmevärviliste mustri järgi. Ise oleks küll veidi rõõmsat värvi ka tahtnud lisada, aga kuna tulevane omanik on “üdini pahur vanainimene”, siis ei hakanud…torkima. 
Kuigi omanik ei armasta rõõmsaid värve, ei keela keegi mul ju pildile neid lisada. 🙂
Kinnaste all peidus mu eelmine töö. 😉 
Kinnaste valmis saamiseks pidin kokku kuduma 11424 silmust. 😀
Aga nüüd võin küll julgelt öelda, et siia niipea uut posti oodata ei ole.
Ja millal jälle, ei tea.
Aga kui mind peaks õnn tabama ja ma ikkagi saan neti, siis saab siit ka ilmselt muid uudiseid peale käsitöö-uudiste lugeda. 😉
Seniks lehva-lehva.
Teie Mina.
Kuidas metsa h6ikad... 