Raske haigus…


Mind tabas täna õhtuseid ETV uudiseid vaadates raske haigus – marurahvuslus.

Ärge küsige miks, ma ei tea nagunii.

Ühel ilusal tööpäeval küsis pea kümmekond aastat noorem töökaaslane, miks eestlased ei streigi, ei protesteeri, ei korralda meeleavaldusi…  No mis ma talle oskasin vastata… Ega midagi eriti tarka osanudki.  Tuimad oleme.  Ja kardame. Kõiki ja kõike.

No tahad meelt avaldada.. alustuseks leia need inimesed, kes kaasa tulevad.  see pole ju lihtne.  Ütleme, et paaril esimesel päeval paistab tulijate nimekiri juba lootustandev ja siis veidi enne üritust hakkab tulema: “Mul ema haige”; “Tööandja annab äkki kinga”; “Kahtlaselt halb on olla”;  “Vanaema suri ära”…. no mida iganes ühesõnaga.

Ja tegelikult tuleb ju ürituse korraldamiseks luba küsida!!! kohalikust omavalitsusest või kust iganes.  Sorry, ma olen väga skeptiline, et mingid omavalitsused üldse pooldaks mingi avaliku “mässu” korraldamist.

Mnjaa, ma pole proovinud ka, aga ma olengi ju tüüpiline eestlane ja lisaks tobe teoreetik.  😀

 

Aga nüüd siis sellest tõvest, mis mind tabas.

Nimelt hakkas mind häirima see asjaolu, et meie kallil kodumaal elavad inimesed, kes on ei-keegid.  Nn halli passi omanikud.

Kes nad siis õieti on??

Oma väikestest kogemustest mäletan eredalt neid tööpäevi kui telefonitsi oli vaja mõne firma omaniku/juhatajani jõuda.  Kusjuures nood kodanikud olid nime järgi küll eestlased.  Aga vot “tulemüür” tuli ette sekretäri näol. Mitte kuidagi ei õnnestu eesmärgile lähemale jõuda kui inimene kõige lihtsamatest eestikeelsetest väljenditest aru ei saa.

Loomulikult võib keegi nüüd kisama pista, et rääkinud ise siis vene keeles.  :S  Jaa, olen õppinud, paberite järgi lausa 12 aastat, aga põhikooliaegse viielise vene keele oskuse tappis minu venelannast pedagoog gümnaasiumis 3 aastaga.  :S  Muidugi siis oli see õpilastele väga meeltmööda, et õpetaja suhtus meisse kui eestlastesse, kes ” ei peagi vene keelt nii hästi oskama”.   Paraku nii see oskus kadus.

Ja tegelikult ma ei ole marurahvuslane, sest olen oma elus ka väga toredaid selle rahvuse esindajaid kohanud.  Ning ühe vanatädiga pubekaeas koos haiglas olnud ja pärast pikka kirjavahetust pidanud.  Ja ka tema oli selles eas, et siia elama “sattunud”, aga keelt valdas.

Müügitööst võin tuua ka ühe ja paraku ainukese positiivse kogemuse: ülesandeks oli telefonitsi inimestele internetiteenust pakkuda.  Kuna mul on kalduvus vene keelt kuuldes sujuvalt inglise keeles mõtlema ja rääkima hakata, siis nii ühe kliendiga juhtuski.  Ja minu üllatuseks vastas ta samaga.  Ma pean ütlema, et ilmselt oli mul kõnet lõpetades sama tobe nägu ees nagu mu kaastöötajatel, kes vahtisid mind sõna otseses mõttes suud lahti ja õhku visati küsimus: “Mida sa nüüd tegid?”.  😀  😀  😀  Tegin, mis ma tegin, aga tulemus oli positiivne.  😀

 

Tagasi algse küsimuse juurde: aga miks siis ikkagi lastakse meie riigis elada inimestel, kes nagu ei kuulu kuhugi.  Miks ei võiks meil olla kehtestatud kord – tahad siin elada, taotle kodakondsust ja õpi riigikeel selgeks….või noh elementaarne suhtlemine vähemalt…ja loomulikult kohustuslik keeleeksam, mis kaasneb kodakondsuse taotlemisega nagunii.

 

Mnjaa, te kõik võite siia kommentaaridesse oma arvamused kirja panna.  Kuna ma pole ise välismaalase staatuses kusagil pikemalt peatunud, siis ilmselt ei oma ka asjast täpset ja adekvaatset ülevaadet.

 

Hoolimata kõigest ma ikkagi ei salli seda halli passi majandust!!!

 

Teie veidras tujus Mina.

Advertisements

4 thoughts on “Raske haigus…

  1. Siinkohal tuli mul meelde üks paari aasta tagune halenaljakas juhtum.
    Helistasin haiglaid läbi, et uurida egas neil karke laenutata. Ühes pidin oma küsimust ca 5 korda kordama ja sain lõpuks sõimata, et ma telefoniga lollitan :S
    Telefonile vastanu ei olnud eestlane ja ilmselgelt ei saanudki ta kuni lõpuni aru minu murest.
    Mainin ka, et mulle väga meeldivad venelased, kes on eesti keele ära õppinud, sest kõik sellised, keda mina tunnen on õtlemata andekad, asjalikud ja temperamentsed.

    Like

    • Just! On olemas need viu-viu-viu tüübid, kes põhimõtteliselt “ei pea midagi” ja teisalt on olemas need, kes ise tahavad, õpivad ja ka julgevad keelt rääkida.
      Võib olla olen nüüd ülekohtune ,aga mil moel saab näiteks jaapanlane selle RASKE keele selgeks õppida, aga kümneid ja kõmneid aastati siin elanud “kodanik” ütleb, et see keel on ülemõistuse raske??
      Tee või tina, aga ma ei saa aru.

      Like

  2. Vot, minul pole nende halli-passi kodanike vastu midagi. Ma võtan nüüd enda mätta otsast. Ma elan võõras riigis ja plaanin siia väga pikaks ajaks jääda. kas just igaveseks, aga igatahes väga väga kauaks küll. Aga ma ei taha selle riigi kodakondsust. Mul on juba üks. Ma olen eestlane ja mul on eesti kodakondsus. Mille pagana pärast peaks ma tegema siis siinse riigi kodakondsuse ja selle riigi keeleeksami? Jah, keelt peab oskama, sellega olen ma päri, aga see peab tulema südamest, st ma ise tahan seda keelt ära õppida, sest muidu pole normaalne eladagi võõras riigis. Aga ma olen tüüpiline eestlane – kui miski on kohustuslik ja sunnitakse peale, siis löön sõrad vastu – jonni pärast! Noh, see on minu nägemus asjast…

    Like

    • Nojaa, vaata ega ma polegi nende siin elamise vastu, aga kõige rohkem mind häiribki nende mittetahtmine keelt osata. Ja sa ei lähe ju seal võõras riigis mingite ametnike käest nõudma, et nad sinuga eesti keeles räägiks, eksole.
      Mind lihtsalt ärritab nende puhul see, et nad arvavad koguaeg endid diskrimineeritavat – vot see ei oe normaalne. :S

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s