Terekest!
Eelmisel nädalal tabas mind järjekordse Haapsalu salli isu. Mõtlesin ,et seekord teeks mingist peenemast lõngast hoopiski.
Läksin siis käsitööpoodi ja üllatus, üllatus – nendel sellist lõnga polegi. Nojaa, võtsin jalad selga ja kihutasin kaubamajja. Sealt leidsin viimase toki valget Merino wool’i. Loodetavasti jagub.
Hakkasin siis õhtul lõnga kerima…uhhh 2 tundi kerisin. Mees vaatas kõrvalt ja küsis, et miks ma seda lõnga poest otsimas käisin, oleks võinud ju töö juurest miski valge niidi rulli võtta. 😀 Ja pean tunnistama, et võrreldes Aade lõngast kudumisega on see tõsine katsumus.
Ei teagi, mil moel ma vanasti neid kootud linikuid iirisniidist teha suutsin. 😀
Aga eks ta siis tasapisi hakkab arenema. Õnneks ei ole sellega kuhugi kiiret.
Piilupilt ka.
Mustriks tulbiga piibelehekiri. 🙂
Rohkem ei tule juttu täna.
Teie Mina.
Kuidas metsa h6ikad... 