Täna.


Tere jälle!

Kolasin foorumis ja meenus, et tahtsin selle mõnusa tsitaadi endale kuhugi talletada.

Leitud see siis Mustrimaailma foorumist

See kirjeldab ikka väga, väga täpselt kudusõltlase elu.  😀

Mul on Armuke. Ta on mul pidevalt mõtetes, ta on tihti minuga koos nii bussis, rongis, autos. Vanasti, kui tuli poe juures piima- ja kaubaautot oodata, ootasime koos. Ma varastan tema jaoks aega pere arvelt, mu mees on tema olemasolekuga leppinud. Pere arvab, et parem olgu kodus Armuke, kui närvihaige ema. Teda võib näha mu magamistoas öökapil kükitamas (kui ta parasjagu mu voodis pole), elutoas diivanil lösutamas. Vahel võtan ka eputamiseks sõbrannade juurde kaasa- las tunnevad kadedust, sest nendel pole… Me pole nende pikkade aastate kestel riidu läinud, no vahel ikka naginaid juhtub, ka veidi armukadedust. Loodan siiralt, et ta ei jäta mind kunagi maha. Mu Armuke on Kudumine!

Tööl oli täna päev, mis oleks võinud üldse olemata olla.

Ei salli ma selliseid lükka-tõmba päevi.  Tööd nagu oleks ja nagu ei ole ka.

Lõpuks selgus, et homseks tõesti pole mõtet minna.

Ja elekter võeti täitsa suvalisel hetkel kogu kesklinnast ära.  Korralised hooldustööd peaks ikka nagu ette teada olema juu.  Või ei ole?  Igatahes eriti nõme on istuda ja vahtida.  Õnneks sai hooldus poole tunniga mööda.

Tähtis Ülemus oli täna jälle omas sõiduvees.  :S

Kohvimasin läks nässu ja selle asemel, et paranduse ja asendusmasina asjus telefonikõne teha, lasi ta mehaankul masinat näppida.  See oli õnneks piisavalt tark ja pisukese mõlgutuse järel otsustas, et ei näpi pigem.

Jooksu pealt küsis 1 Tähtsatest Õmblejatest minult, kas “kohvipoistele” on helistatud.  Arvasin ,et mitte.  Siis andsin sujuvalt mehaanikule käsu öelda 1 mehine sõna ja käskida Tähtsal Ülemusel “kohvipoistele” helistada.  Soovitasin meeles pidada, et mina pole midagi käskinud.

Ühesõnaga, asjad lähevad järjest segasemaks ja täiesti imelikud inimesed pöörduvad mu poole imelike küsimustega.  Samas kui meil on selleks inimene palgal, kelle asi on asju kontrolli all hoida.

Tänasel hommikul tekkis mul hetkeks tunne, et Boss vist ka enam ei saa aru/ei mäleta, kes Tähtis Ülemus ja kes mitte.

Sest Tähtis Ülemus sai tuleva kauba kohta infot alles siis kui ise küsis.   Vähemalt enda sõnade kohaselt.

Keerulised ajad keerulises keskkonnas.  :S  :S

Ei tea, kaua pean ma veel ootama, et saavutada oma tavapärane staatus.  Hmmmm….

Homme teeme võib olla joogitripi töökaaslase juurde.  Ilma Preili Pirtsuta.  😀

Kuigi kodus on ka mõnus olla…enam vähem.

Ei tea, millal rahalaev minu juurde liikuma hakkab.

Praegu ei tule rohkem meelde.  😀

Teie, Mina.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s