Hilinenud uudised…

Terekest jälle!

Ma loodan, et siin luusivad enamjaolt taibukad persoonid, seega ma arvan, et keda vähegi huvitas, kuidas Boss asjad korraldas, on suutnud omad järeldused teha.  Jusht, õige!  😀  Ma lihtsalt sain omale korraliku peavalu päeva lõpuks ja koju jõudes tundsin end nagu peksa saanud peni.  :S

Alguseks liiga palju puhkust ja kohe hoobilt liiga palju sebimist + veel mõttetööd, mida on tavatöö kõrvalt väga tülikas teha.  :S

Täna tegelesin pool päeva kahe korruse vahet lippamisega ja veelkord mõtlemisega.  Ja ongi see vana tunne tagasi..juba… et tegelikult oleks palju lihtsam teha 1 tööd korraga.  Aga , eks saan hakkama.

Nojah, nagu ma mainisin, siis pool päeva lippasin treppe mööda ja tegin “võõras kohas” nööpauke.  😀  Vahepeal näitasin näpuga, kes mida edasi teeb ja kandsin Bossile oma nägemusest ette.  Siis, nööpaugud tehtud…..nohh 200+2×200 + mõned nässuläinud ka veel…maandusin masinasse ja võtsin laudlinad ette.  Pööraja lagunes kätte ära.  😀  😀  😀  Bossi ehmund nägu on meenutamist väärt.  😀  😀  Kas see oligi ainuke w??  :O  Rahu, rahu, ei olnud.  😀  😀  😀 Leidsin uue töövahendi ja jätkasin.  Kell 16.15 arvasin heaks uurida, kuidas pakkijatest kamraadidel läheb, leidsin ees kaks natuke mossi persooni, kes olid saanud omale lisatööna veel 100 vimplit 1-haaval kiledesse lappida+ veel natuke vimpleid mitmekaupa pakkida.  Ühesõnaga tööpäeva lõpuks tekkis hunnik tööd, mis tahtis auto peale jõuda.

No heakene küll, lõpetasin oma õmblejatöö pool 5 ja arvasin heaks ka neid natuke aidata.  Üldiselt polnudki hullu, kella 5-ks oli kaup kastis.  🙂

Kodustest tegemistest niipalju, et Tree Of Lights sai eile varrastelt maha ja täna tuleb vist Echo Flowr Shawl’i algus.  🙂

Aitab küll.  Liiga palju infot.  😀

Endiselt teie, Mina.