Terekest jälle!
Ma loodan, et siin luusivad enamjaolt taibukad persoonid, seega ma arvan, et keda vähegi huvitas, kuidas Boss asjad korraldas, on suutnud omad järeldused teha. Jusht, õige! 😀 Ma lihtsalt sain omale korraliku peavalu päeva lõpuks ja koju jõudes tundsin end nagu peksa saanud peni. :S
Alguseks liiga palju puhkust ja kohe hoobilt liiga palju sebimist + veel mõttetööd, mida on tavatöö kõrvalt väga tülikas teha. :S
Täna tegelesin pool päeva kahe korruse vahet lippamisega ja veelkord mõtlemisega. Ja ongi see vana tunne tagasi..juba… et tegelikult oleks palju lihtsam teha 1 tööd korraga. Aga , eks saan hakkama.
Nojah, nagu ma mainisin, siis pool päeva lippasin treppe mööda ja tegin “võõras kohas” nööpauke. 😀 Vahepeal näitasin näpuga, kes mida edasi teeb ja kandsin Bossile oma nägemusest ette. Siis, nööpaugud tehtud…..nohh 200+2×200 + mõned nässuläinud ka veel…maandusin masinasse ja võtsin laudlinad ette. Pööraja lagunes kätte ära. 😀 😀 😀 Bossi ehmund nägu on meenutamist väärt. 😀 😀 Kas see oligi ainuke w?? :O Rahu, rahu, ei olnud. 😀 😀 😀 Leidsin uue töövahendi ja jätkasin. Kell 16.15 arvasin heaks uurida, kuidas pakkijatest kamraadidel läheb, leidsin ees kaks natuke mossi persooni, kes olid saanud omale lisatööna veel 100 vimplit 1-haaval kiledesse lappida+ veel natuke vimpleid mitmekaupa pakkida. Ühesõnaga tööpäeva lõpuks tekkis hunnik tööd, mis tahtis auto peale jõuda.
No heakene küll, lõpetasin oma õmblejatöö pool 5 ja arvasin heaks ka neid natuke aidata. Üldiselt polnudki hullu, kella 5-ks oli kaup kastis. 🙂
Kodustest tegemistest niipalju, et Tree Of Lights sai eile varrastelt maha ja täna tuleb vist Echo Flowr Shawl’i algus. 🙂
Aitab küll. Liiga palju infot. 😀
Endiselt teie, Mina.
