Et siis mere ääres sai käidud. Vaadatud filmivõtete paiku. Natukene rannas petanqi ja palli mängitud. Natukene aega õnnestus paari klubikaga ka aega veeta. Mustikaid ja maasikaid söödud. Puuke korjatud. Magatud ohtralt. 🙂
Kokkuvõttes sai jälle teadvustatud, et puhkamine on 1 neetult väsitav tegevus. 😀 😀 😀
Üleeile sai mu vanim võsuke vanaks – nüüd on ise “tegija”, enam ei ole võimalust emme tiiva alla pugeda.
Tööl olen kohatu – ei tea kusmaalt hakkavad ja kusmaal lõppevad mu kohustused. Ja jube väsitav on see nädal olnud – nagu maratonil oleks koguaeg.
täna tulin koju ja keerasin end konkreetselt magama, sest eile õhtul oli laibatunne.
Aga iseenesest mulle see töine olukord meeldib. Vahelüli susserdamiseta kulgeb kõik kuidagi sujuvamalt. 🙂
Loodame, et see teistele ka nii paistab.
Ja keegi ei vaidle (no hea küll, meesinimene nimega Ülo natuke üritab, aga temaga saab hakkama) ja ei virise – nii et elu tööl on enam-vähem lill. 🙂
Tänaseks kogu jutt. 🙂
