Inimeseloom on ikka kummaline. oootab pikkade silamdega talve, jõulu ja lund ja külmakraade , et siis paari kuu pärast jälle ohkima hakata, et nõme, nõme, tahan sooja ja kevadet. 😀 😀
Vähemalt selleks korraks on ta siis nüüd tulnud jälle. Hämmastav, kuidas ainult päikesepaiste võib muidu niiii tavalisest tööpäevast nii rõõmsa ja mõnusa päeva teha. 🙂
Vot selline rõõm siis minu hinges!
Homsest algab mul üle piiiika aja seeliku-hooaeg. 😉 😉
Advertisements
